riigilõivu tasumise tõend, notari tasu, riigilõiv FIE registritoimingute eest, registrimenetlus Lõpetamine: lõpetamisavalduse esitamine, maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine, FIE kustutamine äriregistrist. Muutmine: FIE vara tuleb lasta hinnata notariaalselt, selle kohta koostada akt. Selle aktiga jm vajalike dokumentidega saab notari juures OÜ asutada nii, et OÜ osakapitaliks võetakse akteeritud FIE vara. Kohe peale seda siis saab FIE tegevuse lõpetada, kõik lepingud jms tuleb teha ümber OÜ-le. OÜ Asutamine: 1.Osaühingu registreerimine elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis. 2. Osaühingu asutamine notari kaudu. Asutamisdokumendid: notariaalselt kinnitatud avaldus, tõend riigilõivu tasumise kohta, põhikiri, isikuandmete leht, sidevahendite numbrid, teave kavandatud põhitegevuse kohta, osakapitali sissemakse tegemise tõend
Ülesanne 1 Eesti resident Marko asutas 15. jaanuaril 2012.a OÜ Saag & Pojad. Marko asutas selle ühingu mitterahalise sissemakse teel, mille esemeks oli korter, mille ta oli soetanud 2011 aastal hinnaga 100.000 eurot. Mitterahalise sissemakse tegemisel hindas ta korter väärtuseks / mitterahalise sissemakse väärtuseks 180.000 eurot. Seega kujunes ühingu asutamisel ühingu osakapitaliks 180.000 eurot. Tänaseks on Marko ja ta ühing jõudnud seisukohale, et kuna ühingul läheb ülihästi, teenitakse kasumit ning puudub vajadus nii suure osakapitali järele, otsustatakse ühingu osakapitali vähendada 120.000 euro võrra, tehes Markole väljamakse summas 120.000 eurot. Kuna Marko tahab olla kindel, et ta ei eksi ei enda ega ka ühingu maksuarvestusega, pöördub ta sinu poole palvega selgitada, kas selline toiming toob mingeid maksukohtusi kaasa
miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust ettevõtte käekäigu ja dividendide saamise osas. Ära ei tohiks unustada ka vastutust, mis samuti jaguneb osanike vahel sissemkasete suuruste järgi.
...................................................................................................................... 24 2 1 Sissejuhatus Arhitektuuribüroo äriplaani koostan sellepärast, et arhitektuur on mulle juba üsna noorest peale meeldinud ja viimasel ajal olen mõelnud ka oma edasised õpingud just arhitektuuriga seostada. Firma alustamiseks plaanin teha osaühingu, millel on 3 osanikku. Osaühingu osakapitaliks on 600 000 krooni. Osakapitali suurus tuleneb vajaliku stardikapitali suuruse arvestusest.Et likviidusprobleeme ärahoidma peab olema osakapital piisav vajalikke põhivarade, väikevahendite ja materjalide soetamiseks ja muude vajalike alustamiskulude tegemiseks. Samuti aitab see ettevõttel hoida kokku laenukulusid. See olekski firma stardikapitaliks. Kui osanikud otsustavad, et on vaja laenu võtta, siis võtavad osaühingu moodustanud inimesed ise laenu
Tööarvutid ja töötelefonid 1700 1200 2900 Turunduskulud 200 370 150 400 1120 Kokku 645 2170 1350 400 4565 16. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Meie enda sissemakse läheb osakapitaliks. EAS starditoetust kasutame stardikulude katmiseks ning edaspidiste arenduste eest tasumiseks. Investeering Investeeringu: Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) 8000 Osakapitali sissemakse 1 1. 15 000 EAS starditoetus 1 2. 17. Tegevuskulud
Kui sissemakse ei ole täielikult tasutud, vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustiste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustist ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Osaühingu osakapitali tehtavate sissemaksete erand (2) Näide Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 10 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 2000 eurot. Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu. D Pangakonto 2000 D Sissemaksmata osakapital 8000 K Osakapital 10 000 Bilansi väljavõte omakapitalist pärast asutamist: Osakapital 10 000 Sissemaksmata osakapital -8000 Kokku 2000 RAHAKÄIBE ARUANNE Rahakäibe aruanne- kajastab raamatupidamiskohustuslase rahajäägi muutust aruandeperioodi jooksul eri tegevusliikide lõikes. ... on kassapõhine.
OÜ asutavad osanikud, kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga. Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust ettevõtte käekäigu ja dividendide saamise osas. Ära ei tohiks unustada ka vastutust, mis samuti jaguneb osanike vahel sissemkasete suuruste järgi.
oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. · Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osaühing · Algkapitalinõue · Alates 1. jaanuarist 2011 on võimalik osaühing asutada ka ilma 2 500 (40 000 kr) suurust sissemakset tegemata. · Seadusemuudatus tähendab seda, et osakapitali võivad moodustada nõuded osanike vastu. Kui asutada osaühing, siis osakapitaliks on 2 500 (40 000 kr) nõue omaniku vastu. Seda nõuet võib hakata vaba raha olemasolul etappide kaupa või kõik korraga ära makstes vähendama. · Minimaalsuurus 2 500 (40 000 kr). Võib olla rahaline kui ka mitterahaline sissemakse. Mitterahalise sissemakse puhul, kui see ületab poole osakapitali suurusest, peab lisaks juhatuse liikmetele selle väärtust kinnitama veel ka audiitor (erapooletu hindaja). Osaühing · Osaühingu osa
Bilanss pärast fondiemissiooni Aktiva Passiva Vara 4000 Osakapital 3500 Kasum 500 Aktiva kokku: 4000 Passiva kokku: 4000 Algselt osakapital 2500, kasum 1500 ja passiva kokku 4000. Seega on vaja osakapitali suurendada kuidagi. Mõistlik: kasumist (1500-1000=500) 1000 osakapitaliks (2500+1000=3500), kasumiks jääb 500 ning osakapitaliks on nüüd 3500. Passiva kokku on aga 4000. Seega ületab passiva kokku osakapitali ning sellega on bilanssidega kõik korras, kuna passiva kokku peab olema vähemalt pool või võrdne osakapitaliga. Ühingute registrist kustutamine/lõpetamine Vaja on kaitsta ühingutega seotud isikuid, eelkõige võlausaldajaid. Ühingute registrist kustutamine: ÄS § 60
ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. 1998 aastal majandusaasta aruandele lisatud kasumi jaotamise otsusest selgub, et fondiemissiooni läbiviimiseks on eraldatud 12 000 krooni ehk 766.94. Majandusaasta aruandes oli osakapitali suuruseks näidatud 40 000 krooni ehk 2556.47. Äriseadustiku §196 lg 4 kohaselt loetakse osakapital suurendatuks ja suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Registri andmetel oli Treegeri Kohviku OÜ osakapitaliks 14 000 krooni ehk 766.94. Esitatud põhikirja on lisatud uus tegevusala väljaõpe toitlustustöötajatele (kuni 6 kuu), samas pole taotletud tegevusalade osas kande muudatuse tegemist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Äriseadustiku §-st 54, kohtunikuabi määrus oli järgmine: anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 15.03.2000a. Nimetatud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral kohus avalduse rahuldamata ( Kersti Lutsoja kohtunikuabi). 2
rohkem või vähem kui kapitali ja kohustusi. Varade, kohustuste ja omakapitali võrdsus Majandustegevuse käigus toimuvad muutused ettevõte varades kohustustes ja omakapitalis. Näiteks: osaühingu loomisel maksis omanik ettevõtte arvelduskontole 40000 krooni. Selle tehingu järel suureneb ettevõtte vara, konkreetselt pangas olev raha, 40000 krooni võrra. Samal ajal tekib ettevõttel kohustus omaniku ees 40000 krooni ulatuses, mida nimetatakse osakapitaliks. Ettevõte on iseseisev organisatsioon kus varasid, kohustusi ja omakapitali arvestatakse eraldi omaniku varast. Seetõttu tekibki ettevõttel kohustus omaniku ees, kui omanik paigutab raha või muid varasid ettevõttesse. Võrdsus tehingu järgselt on järgmine: VARA KOHUSTUS JA KAPITAL Raha pangas 40 000 Osakapital 40 000
pangast juurde 200 000 krooni võõrkapital. Võõrkapital on laenud ja kohustused. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL Omakapital on pikk nimekiri headest asjadest ettevõtte osakapital (omanike sissemaksud osakapitaliks), eelmiste perioodide (aastate) kasumid (no muidugi kahjumid ka, aga kes seda ikka armastab), käesoleva majandusaasta kasumid (kahjumid), reservid (ohh, mis need veel on, kuulen kilkeid need on sinu firma kasumist kõrvalepandud rahad kas põhikirjaliselt nõutud osas või ka näiteks suuremaks tulevikuliseks väljaminekuks külmutatud summad, mida muuks otstarbeks ei kasutata) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja
summaliselt rohkem või vähem kui kapitali ja kohustusi. Varade, kohustuste ja omakapitali võrdsus Majandustegevuse käigus toimuvad muutused ettevõte varades kohustustes ja omakapitalis. Näiteks: osaühingu loomisel maksis omanik ettevõtte arvelduskontole 40000 krooni. Selle tehingu järel suureneb ettevõtte vara, konkreetselt pangas olev raha, 40000 krooni võrra. Samal ajal tekib ettevõttel kohustus omaniku ees 40000 krooni ulatuses, mida nimetatakse osakapitaliks. Ettevõte on iseseisev organisatsioon kus varasid, kohustusi ja omakapitali arvestatakse eraldi omaniku varast. Seetõttu tekibki ettevõttel kohustus omaniku ees, kui omanik paigutab raha või muid varasid ettevõttesse. Võrdsus tehingu järgselt on järgmine: VARA KOHUSTUS JA KAPITAL Raha pangas 40 000 Osakapital 40 000 VARA KOKKU 40 000 KOHUSTUSED KOKKU 40 000
48 tagatist või oma nõude rahuldamist. Erandina ei ole eelnev teatamine võlausaldajatele ega vastava teate avaldamine nõutav osaühingu või aktsiaseltsi ümberkujundamisel täis- või usaldusühinguks (§ 499). Ühingu ümberkujundamisel osaühinguks või aktsiaseltsiks tuleb vastava ühingu mitterahalise sissemakse hindamise korra kohaselt kontrollida, kas varast piisab osaühingu osakapitaliks või aktsiaseltsi aktsiakapitaliks (§ 484). Kui viimase teate avaldamisest on möödas vähemalt kolm kuud, võib esitada avalduse ühinemise registrisse kandmiseks, millele tuleb lisada §-s 485 nimetatud dokumendid. Seaduse §-s 487 on ette nähtud menetlusnormid ümberkujundamise registrisse kandmiseks. Osaühingu Kummipael osanike koosoleku protokoll …………….. (osaühingu ärinimi), registrikood ………………., aadress …………….., osanike koosolek
annaabi.ee 
