1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the
19. Milleks on vajalik transkribeerimine? Nimetage kasutatavad transkriptsiooni variandid. Transkriptsioon on suulise kõne võimalikult täpne ülesmärkimise süsteem · Foneetilises transkriptsioonis kasutatakse erinevaid märke, millega saab tähistada nt rõhku, häälikupikkust, helilisust, väldet, palatalisatsiooni, sõnade kokkuhääldust lauses jne · Transkribeeritud sõnad pannakse nurksulgudesse [ ] Erinevad transkriptsioonisüsteemid: Ortograafiline transkriptsioon õigekiri Fonoloogiline transkriptsioon kõne fonoloogiliselt täpse ülesmärkimise süsteem Foneetiline transkriptsioon kõne foneetiliselt täpse ülesmärkimise süsteem · IPA International Phonetic Alphabet rahvusvaheline foneetiline tähestik · SUT soome-ugri transkriptsioon · SAMPA Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet - arvutile kohandatud lihtsustatud foneemne transkriptsioon 20. Mis on kõnetakt
läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Lk 107-147 mõisted Ortograafiline sõne - sõnamärkide järjend Kongruents – süntaktiline ühildumine Morfoloogia – vormiõpetus, mis uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtudes. Morfeem – väikseim tähendusega üksus Morfotaktika – morfeemide järjestuse uurimine Operatsioonitest – sõna omadus üksi esineda Permutatsioonitest – sõna omadus kohta vahetada Kohesioon – sõna terviklikkus Inkorporatsioon – sõnast saab teise sõna osa Sõne – sõnavormi konkreetne esinemine tekstis
1) tekstikorpuse koostamine - leitakse kõikvõimalikud vokaalide ja konsonantide kombinatsioonid sõna alguses, keskel ja lõpus, arvestades ka välteid 2) tekstikorpuse salvestamine - sõnad esitatakse raamlauses ja loetakse linti monotoonse häälega 3) difoonide segmenteerimine 4) difoonide normaliseerimine (MONS'i Ülikoolis) 5) difoonide andmebaasi optimeerimine - sünteesi- ja tajutestide põhjal 7. Mille poolest erineb ortograafiline tekst hääldustekstist? eesti ortograafia ei ole foneetiline 8. Mis on prosoodiageneraatori ülesanne? Kestuse modelleerimine; põhitooni modelleerimine 9. Mis on kõnelejatuvastus? Kõneleja isiku kindlakstegemine tema kõnehääle alusel. 10. Missugused on kõnelejatuvastuse meetodid? · Kõne näidete kuulamine · spektrogrammide visuaalne võrdlus · signaalitöötlusel põhinevad tuvastussüsteemid. 11
Sobivad kaartidele, mis peavad suhteid õigesti edasi andma. Õigepindsus on oluline paljude teemakaartide puhul, sest temaatilise info edastamine pindu moonutaval alusel, võib tekkida vale ettekujutus nähtuse geograafilisest jaotumisest, tihedusest. Õigepindsetes projektsioonides on näiteks statistilised kaardid, samuti sobib terve maakera esitamiseks.[6] • Lamberti õigepindne silindriline projektsioon • Behrmanni õigepindnesilindriline projektsioon • Gall`i ortograafiline silindriline projektsioon • Petersi projektsioon • Õigepindne silindriline põikprojektsioon 5. KONFORMSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Meridionaalse erimõõtkava kasvatamine võrdeliselt paralleelidel kehtiva erimõõtkavaga. Tulemuseks on ekvaatorist eemaldudes logaritmiliselt suurenevad paralleelide vahed. Selle tõttu kasvab pikkuste ja pindalade moonutus serva-aladel väga suureks. Väljaspool eriotstarbelisi rakendusi antud projektsiooni
kahekordne, nõrv või tugev täht. Laps kirjutab nii nagu kuuleb ja püüab kirjutada sõnasse kõik tähed. Tunneb enamikku tähti, kuid kuna iga häälik võib algaja lugeja jaoks olla eraldi mäluüikuks, on sõnaline töömälu pikkade sõnade puhul ülekoormatud ega võimalda sõna kokku sünteesida. Samuti ei suuda ta mälus hoida loetud sõnu, mistõttu ta hakkab sõnalõppe ja ka lauset üksikute tähtede ja sõnade toel aimama.(Hallap, Padrik, 2008, 297) Ortograafiline etapp: kujuneb õigekirjareeglitele vastav kirjaoskus ja iseseisev ladus lugemine. Lugemiskiirus kasvab, kuna laps haarab sõnaosi ja lühemaid sõnu tervikuna. Lugemine ei ole veel ladus, kui laps suudab lugeda teksti ja saada sellest aru. Kirjutamisel toetud ta oma hääldamisele. Teab mõningaid õigekirjareegleid (nt nimed ja 4 luase algus kirjutataks suure tähega), kuid eksib nende kasutamises. (Hallap, Padrik, 2008, 298)
kogemused kooliga. Eelkõige arenevad kooli kirja- ja matemaatilised oskused. Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad): 1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat (pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht-häälikud“. Reeglipäraste sõnade lugemise oskus. 3). Faas: ortograafiline faas. Sõnad lahutatatakse ... KOOLI MÕJU II: LUGEMINE, KIRJUTAMINE JA FONOLOOGILINE TEADLIKKUS Thorstad leidis, et itaalia lapsed üpivad lugema palju kiiremini kui võrreldavate vimetega briti lapsed. Itaalia keele puhul alfabeetiline strateegia on mõttekam kui inglise keele kontekstis Lapsi saab õpetada sõnu kirjutama samal ajal, kuui nad nemad lugema õpivad!! Lapsed üpivad harilikult lugema mõni aeg pärast seda, kui nad on õppinud rääkima.
ilmnevad sõnapiirid täielikult hajutada (mis on mis son). Sellised sandhinähtused on tuntud mitmetes keeltes. Näiteks prantsuse keele foneetika tüüpiline joon on liesoon ehk seostus. Ortograafiliste sõnade äratundmine on lihtsam, vähemalt nendes keeltes, mis kasutavad häälik-täht kirjaviisi. Ortograafilised sõnad koosnevad põhiliselt tähtedest ehk grafeemidest (tegelikult nende esindajatest allograafidest). Tüüpiline ortograafiline sõna on tähemärkide järjend, mille kummalgi poolel on vahe, kirjavahemärk, lause absoluutne algus või eelnevate kombinatsioon. Kirjavahemärke ei peeta tavaliselt ortograafiliste sõnade osaks. Ortograafiliste sõnade määratlemisel on seega tähtis roll vahel ehk tühikul. Kui liitsõnadel on aga vahe on olemas, siis ei ole tegemist enam liitsõna, vaid fraasiga. Lühendid on oma täisvormidega võrreldes sekundaarsed, vrd nt TÜ Tartu Ülikool, ja neid võib nimetada
kriteeriume Morfoloogiline junktuur e morfoloogiline piir Liesoon e seostus (nr prantsuse keeles sõnad on kõnes justkui seotud omavahel) Ortograafilised sõnad - koosnevad põhiliselt tähtedest, tähemärkide järjend, mille kummalgi pooolel on vahe/kirjavahemärk/lause algus või nende kombinatsioon. Sekundaarsed ortograafilised sõnad - lühendid Kui arvestatakse nii tavaliste sõnade kui sekundaarsete sõnadega on märgijärjend. Grammatiline sõna - fonoloogiline või ortograafiline sõna, mida on tõlgendatud vastava keele morfoloogilistele kategooriatele. Homonüümia - struktuuriline mitmetähenduslikkus 19. Morf, morfeem, allomorf. Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised vormid. Selle üks eesmärk on määratleda väiksemaid tähendusüksused - morfid e formatiiv - generatiivses fonoloogias) Morfidel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. Morfide piire e junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (talu+s+ki)
kooli mõju ◦ sümboleid kasutavat keelt (hiina, jaapani) õpitakse lugema kauem ▪ seetõttu asendatakse lokograafiline kiri (piltkiri) tihti silpkirjaga ◦ lugema õppimine ▪ 3 faasi: lokograafiline - laps keskendub tervele sõnale korraga, oskab lugeda ainult kindlaid sõnu; alfabeetiline - saab aru, kuidas kindel täht ja reeglipärased täheühendeid tuleb hääldada, seega suudab ka tundmatuid sõnu lugeda; ortograafiline - laps hakkab kasutama sõna mõistmiseks suuremaid ortograafilisi üksuseid, suudab lugeda ka ebareeglipäraseid sõnu; tänapäeval ei usuta, et kõik lapsed läbivad järjest need kolm faasi, vaid areng sõltub lapse olemusest, keskkonnast ja õpitavast keelest ▪ ebareeglipärase (nt inglise) keele puhul õpib laps kiiremini lugema ja kirjutamine jääb
Töö eri osade omavaheline vastavus: pealkiri ja sisu, eesmärk, ülesanded või küsimused, metoodika, tulemused ja nende usaldusväärsus, arutelu, järeldused, ettepanekud ning vajadusel esitatud lisad. Kirjandusallikate vastavus uurimisteemale ja piisavus; erialase kirjanduse (sh teadusartiklite kasutamine) ammendatus uurimisprobleemi lahendamisel. Uurimistöö eetika põhimõtete järgimine. Töö keeleline (ortograafiline, grammatiline ja terminoloogiline) tase. Töö vormistuse vastavus juhendile. Tabelite ja jooniste asjakohane esitamine teksti sisu paremaks mõistmiseks. Nõutud töö pikkusest kinnipidamine. Kaitsekõne esitamine (töös esitatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine) ning küsimustele vastamine. Üldine esinemisoskus (väljendusoskus, abivahendite kasutamise oskus, etikett). Autori pädevus teema valdkonnas.
· töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus; · teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine, materjali läbitöötatus ja selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus; · kasutatud meetodite valiku põhjendatus ja valdamine; · andmete esinduslikkus ja kontrollitavus, andmeanalüüsi kvaliteet; · töö vormistuslik külg ; · töö keeleline (grammatiline, ortograafiline ja terminoloogiline ) tase; · töö maht (kas töö pikkus on sisuliselt õigustatud, kas töö vastab nõutavale töötundide mahule); · argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus; · töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus; · töös käsitletava illustratiivsus. 1 7 2
annaabi.ee 
