Netikett (Network etiquette) Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett ja seega tähendab interneti käitumisjuhiseid. Tegemist on võrguetikettiga ehk võrgusuhtluses järgitav aktsepteeritava käitumise reeglistikuga. Võrgu etikett kästileb arvutivõrgus käitumise juhendeid ja reegleid, mis on võrgus aja jooksul välja kujunenud. Austamaks teisi interneti kasutajaid tuleks arvutikasutajatel kinni pidada reeglitest. Kirja on pandud 10 nii-öelda käitumisreeglit või käsku igale kasutajale, milleks on: *Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks. *Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse. *Sa ei tohi ringi nuuskida teise inimese failides. *Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks. *Sa ei tohi arvutit kasutada vale tõendusmaterjali loomiseks. *Sa ei tohi kopeerida tarkvara, mille eest sa pole maksnud. *Sa ei tohi kasutada teiste inimeste arvutiressursse ilma vastava loata. *Sa ei tohi omastada teiste inimeste ...
Ja just need olid kuni piibli ilmumiseni eestlaste seas kõige populaarsemad tekstid. Toomas Pauli meelest pole õiglane Brocmanni hinnates seda osa tema tööst kõrvale jätta ainult sellepärast, et need on kõigest tõlked.. Kadrina-perioodil lisandus Brockmannile aina uusi ameteid, näiteks sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, Virumaa praostiks ning Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel. Selle grammatika kultuurilooline tähtsus seisneb taas selles, et ta on esimene. Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat". Peale selle avaldas ta veel kakskeelse jutluseraamatu, rootsikeelse
"kodu-uurimistöö". Uurimistöö keel Uurimistöö keeleks on üldjuhul eesti keel. Vastava kokkuleppe alusel töö autori ja juhendaja vahel võib töö keeleks olla ka mõni teine keel, eeldusel, et nii töö koostaja kui juhendaja seda keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse eestikeelne kokkuvõte. Töö keel on rangelt teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: · sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale; · kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid; · väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest; · välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi; · välditakse sõnakordusi ja hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest; · valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse,
O. W. MASING (17631832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H. STHAL (16001657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal, hiljem töötas pastorina, oli Eestimaa konsistooriumi assessor. Suri katku. Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel, nelja-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat saksa ja eesti keeles. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. A. TH. HELLE (1683 1748) saksa kaupmehe poeg, vaimulik, keele- ja kirjamees. Eestimaa konsistooriumi assessor. Ida-Harju praostkonna praost. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. B. G. FORSELIUS (1660 1688) Harju-Madise pastori poeg, juristi haridusega, hakkas
·Forselius Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja ·Andreas Virginius 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H.Stahl Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel ·Peeter I Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani ·Karl XII Rootsi kuningas 1697-1718 ·Katariina I Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks ·Katariina II Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. ·Aastaarvud: ·1558-83 Liivi sõda ·1561 Tallinna alistumine Rootsi kuningale ·1582 Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel
, ? · pausid (.) (...) · poolelijäänud sõnad - · pealerääkimised [ ] · ebaselged kohad {-} {---} {tekst} · litereerija kommentaarid (( )) Soovitav: · venitused : · kokkuhääldused = · rõhud ` Ei pea jälgima tempo, hääletooni, hääletugevuse muutusi. Sõnad · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ka vastab kirjakeele tüüphääldusele/normidele, kirjutatakse üles vastavalt kirjakeele ortograafiale; · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ei vasta kirjakeele hääldusviisile ja sõnad, millel kanooniline ortograafia puudub, kirjutatakse üles vastavalt hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa, müia jms; · võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb, markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada originaalkeele kirjapildi: laav ((love));
· Balthasar Russow- oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Kirjutas ,, Liivimaa kroonitat" · Andreas Virginus- usuteadlane, ning alates 1658. aastast Eestimaa piiskop · Bengt Gottfried Forselius - eesti kooli- ja kirjamees, õpilaste abiga rajas rahvakoole ja algatas koduõpetuse. Ä- täht · Gotthard Kettler oli Liivi ordumeister 1559 1562 jaKuramaa hertsog 15621587. · Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, · Johan Skytte - oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas1570 1577. · Johann Reinhold von Patkul - oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanuKarl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda
Tekstis ei tohi esineda varjatud keelelist manipuleerimist. Ajaleht kasutab lisaks sõnadele ka palju arve. Ortograafia – uudise tekst peab vastama kirjakeele ortograafia reeglitele. Kõrvalkaldeid võib lubada ainult tsitaatides, millega edastatakse kõneleja eripära kõnepruuk. Kolm kohta, kus tehakse vigu: 1. Sõnad peavad olema õigesti kirjutatud. Tuleb tähelepanu pöörata võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjale ning mõnede häälikute ortograafiale. 2. Tuleb transliteerida teistest tähestikest pärit nimed korrektselt ja alati ühtmoodi. Tuleb järgida nimekirjutusraamatutes soovitatud pruuki. 3. Tuleb luua selge süsteem suure ja väikese algustähe ning jutumärkide kasutamiseks. 4. Luua ühtne süsteem lühendamiseks ning sellest kinni pidada. 5. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb järgida kirjakeele reegleid. Viga on liigne lahkukirjutamine. 6. Korrektselt tuleb kasutada kirjavahemärke
Uurimistöö keeleks on reeglina eesti keel. Vastava kokkuleppe alusel töö autori ja juhendaja vahel võib töö keeleks olla ka mõni teine keel, eeldusel, et nii töö koostaja kui juhendaja seda keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse inglisekeelsele Abstract'le eestikeelne kokkuvõte. Töö keel on rangelt teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: · Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale. · Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid. · Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest. · Välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi. · Sõnakorduste asemel kasutatakse rikkalikumat sõnavara. · Hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest. Valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada
See tähendab, et laused on üldiselt lühikesed ja sarnanevad suulise kõne lausetele. (Hennoste, Pajusalu 2013: 85) Üks peamisi põhjuseid miks asjaajamiskeeles ning ametlikus kirjavahetuses kasutatakse palju netikeelele iseloomulikke jooni on see, et lühikese ajavahemiku jooksul vahetatakse palju informatsiooni. See justkui tekitab inimeste vahel dialoogi ning vestlus kipub muutuma familiaarsemaks. Mõtet soovitakse edastada kiiresti ning seetõttu ei pöörata enam tähelepanu ei ortograafiale, grammatikale ega sõnavarale. Sellest võib järeldada, et kirjakeele normidest võiks siiski rohkem kinni pidada. 20 KOKKUVÕTE Seminaritöö koosneb kolmest peatükist. Esimesest peatükist selgub, et tarbekeelt kasutatakse väga paljudes erinevates valdkonna tekstides ning see on mõeldud laiale sihtgrupile. Kuigi tarbekeel jaguneb mitmeks alaliigiks, keskendub töö ühe alaliigi – asjaajamiskeele – kirjeldamisele
Diplomitööle lisatakse inglis- või saksakeelne kokkuvõte. Kõneviis ja -vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Tuleb vältida mina-vormi, selle asemel kasutada umbisikulist tegumoodi, näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse või töös on käsitletud, analüüsitud. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama õigekeelsuse nõuetele. Kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata kompositsioonile (hõlmab sisu ja selle ülesehitust), ortograafiale ja õigele kirjavahemärgistusele ning läbimõeldud sõnavalikule ja lausestusele. Väljenduda tuleb selgelt ja täpselt, kasutades õigeid termineid. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud. Kasutada tuleb ainult üldtunnustatud terminoloogiat (sh ka erialane terminoloogia). Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb meeles pidada, et eesti keele lausestruktuur erineb võõrkeelse lause struktuurist. Termineid on vaja kasutada õiges tähenduses ja kontekstis.
Aluseks võib võtta ka leksikograafilised traditsioonid: pole vastavaid tunnuseid, aga kasutatakse leksikonides, nt Krakow. o reeglipärased nimed – originaalkujud ehk ladinakeelsed ümberkirjutused; Kirjaviis määrab häälduse ja kirjutamise suhte. Kui räägime vanast kirjaviisist, on see kirjaviis, mis annab edasi sama hääldust. Nime kirjutusviis on muutunud läbi aegade rohkem kui kirjaviis. Lisaks ortograafiale on püütud eristada kirjalike suhtumise vorme: o stenograafia (ortograafiaga võrreldav, mõeldud kiireks kirjapanekuks, kindlad lühendid jne), o krüptoraafia – salakiri; o pedograafia – eeskätt mõeldud keeleõppeks, kuna ortograafia ei anna edasi kõiki hääldusiseärasusi, nt eesti k märgime palatalisatsiooni, väldet. o tehnograafia – oskuskiri, erialade tundjatele mõeldud kirjaviis (nt foneetikud). o mahhinograafia – masinkiri, nt morse.
Diplomitööle lisatakse inglis- või saksakeelne kokkuvõte. Kõneviis ja -vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Kasutada umbisikulist teguviisi, näiteks töös käsitletakse, analüüsitakse või töös on käsitletud, analüüsitud. Tuleb vältida mina-vormi kasutamist. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama õigekeelsuse nõuetele. Kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata kompositsioonile (hõlmab sisu ja selle ülesehitust), ortograafiale (õigekirjale) ja õigele kirjavahemärgistusele ning läbimõeldud sõnavalikule ja lausestusele. Väljendada tuleb selgelt ja täpselt, kasutades õigeid termineid. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud. Kasutada tuleb ainult üldtunnustatud terminoloogiat (sh ka erialane terminoloogia). Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb meeles pidada, et eesti keele lausestruktuur erineb võõrkeelse lause struktuurist
Äri- ja ettevõttenimede osas on keelsusnõudeid olnud kõige raskem esitada, praegused õigusaktid ei anna selleks vähimatki tuge. Tuleks taotleda vähemalt nimede kirjeldavate osade (liigisõnade jm) eestikeelsust. Nagu näitab statistika (vt 5.3.2), on võõrkeelsete nimede osakaal üldpildis suurenenud, ent ei ole siiski veel nii suur kui 1920.1930. aastatel. Keelsusnõue hõlmab ka nimede õigekirjutust. Tuleb järjekindlalt nõuda nimede kirjutamist vastavalt oma keele ortograafiale, st eesti nimed eesti õigekirjas, muukeelsed nimed vastava muu keele õigekirjas. Hübriidortograafias nimede (vt 3.3.2) panekut tuleks takistada, sest nende kirjapilt ja hääldus ei allu mingile loogikale ja põhjustab seega paratamatuid suhtlemis- ja identifitseerimishäireid. Nimekorralduse analüüsist jäid välja muud nimeliigid. Neist oleksid lähemat käsitlust väärinud ehk toote- ja marginimed (nn brändid), mille kohta on
annaabi.ee 
