docstxt/1320080964131948.txt
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Funktsionalism Tekkis 1920. aastail arhitektuuris, tööstus ja tarbekunstist tekkinud suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal. Kool rajati algul Weimarisse, kuid hiljem viidi üle tööstuslinna Dessausse. Bauhaus oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Kunstikool püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaotust ning näidata teed progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus.
Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. 12-16 saj. Mööblit valmistati põhiliselt tammest ja pandi kokku tappidega. Liimi ei kasutatud.Nikerdused olid tugevalt mõjutatud tolleaegsest arhidektuurist. Lehtornamendid- põhiliselt ristikhein. Parimad tööd tulid Prantsusmaalt. Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus
materjalivalikule. Põhilised ehitusmaterjalid, millest on juttu tema teoses on tellised, lubi, liiv,pozzolaan, puit ja kivi. Vitruvius räägib väga täpselt sümmetriast ja proportsioonist mille juures vaatleb inimkeha. Vaadluste põhjal selguvad kaks perfektset numbrit 10 ja 6, mis hiljem kombineeritakse ning saadakse 16. Templite puhul on väga palju arvestatud sümmeetriat ja proportsioone. Ta kirjutab oma teoses väga detailselt sammastest, nende mõõtmetest ja ornamentidest. Hoonetes, nagu näiteks Senati maja, peab seinad kuni pooleni katma krohviga, selleks, et rääkimisel ei tekiks liigset kaja ning jutt oleks paremini arusaadav. Samuti tuleb hoolikalt valida teatrite asukohta, arvestades nii ülemisi kui ka alumisi istekohti. Heli peab jõudma nendeni ühtemoodi takistusteta. Ennetamaks ummikuid peab teatril olema mitu sissepääsu. Sisustustöödeks, nagu näiteks krohvitöödeks on vaja toota loodus-ja kunstlikke värvaineid
3.9 Ülerõivad Ülerõivastest kanti lambapruunist villasest riidest pikk-kuube, millel oli selja õmblus. Talvel külmaga kanti lambanahkset kasukat. 3.10 Lahttasku Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka Kihelkonnas eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut. See oli tikitud helmestega, mis muutis selle veelgi põnevamaks. Saaremaa helmestikandiga lahttaskuid kanti seelikute peal, need olid väikesed ja trapetsi kujulised, mines alt veidi laiemaks. Kaunistamis ornamentidest on kasutatud lilli, südameid, riste, ringe jne. Kasutatud allikad: Raamat: ,,Eesti rahvarõivad” http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saared/kihelkonna www.google.com www.wikipedia.com http://www.kihelkonna.ee/
värvilised vitraazid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus. 6 Joonis 2. Gootika mööbel Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga. Joonis 3 Gooti stiilis troon Joonis 4 Gooti stiilis naiste troon Näited keskaja laudadest. Lossides olid esikohal söögilauad. Allpool on fotodel keskaegsed söögilauad. Söögilaud õukonnale on valmistatud tammepuust ja kaunistatud ornamentikaga,
Vormilt juugendlik,sisult sümbolistlik. Maalidel on sünge,ängistav,hüsteerilis-traagiline meeleolu. Põhiteemadeks üksinus, hirmud,haigused ja surm. Kasutab tugevaid värvikotraste,leegitsevaid värvitoone ja looklevaid jooni. Teoste peamiseks tegelaseks on inimene, kes tunneb end maailmas üksikuna. Armastust näeb petliku ja traagilisena. Tähtsaim teos ,,Karje". Juugend 19saj teine pool 20saj algus On ispireeritud Jaapani puukravüürist, Euroopa keskaegsetest ornamentidest,looklevatest joontest ja taime motiividest. Kujunes välja Inglismaal, kus arhitekt A MacMurdo joonistas 1883.a esimest korda sellised ornamendid, mis panid aluse juugend-stiilile. Uus stiil hakkas laiemalt levima 1890-ndatel a. Ja kandis erimaades erinevaid nimestusi : Modern Style, Art Noeveau, Jugendstil. Lähtutakse loodusest, taimed, lehed, õied väänduvad ja keerduvad läbisegi. Kõige rohkem esineb arhitektuuris,sisekujunduses ja tarbekunstis. Arhitektuuris on
trepp läheks sujuvalt joaga üheks. EESTI Esimene funktsionalistlik elamu valmis Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu. Vähem tähtsad polnud arhitektid Erich Jacoby, Eugen Habermann ja teised, kes samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931- 34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Kuid ka pärast V.A. algust ei kadunud funktsionalism täielikult,
värviga ning selg ja jalad olid sirged ja ilma nikerdusteta alguses, hiljem juba hakkati nikerdama stiliseeritud lehti, müstilisi loomi ning geomeetrilisi mustreid. 4 Gooti stiil Gootika (12.-16.saj.) on teine stiil, mis järgneb romaani stiilile. Gootika tunnuseks on teravkaar. Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioo võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornamest arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni. Toolid olid suured, rasked, sirged ja ebamugavad. Lauad erinevates vormides. Kõige iseloomulikum omadus lihtsad, ristkülikukujulised lahtikäiva kaanega estakaad- lauad. Ilmet andsid raud-detailid, ornamendid, nikerdekoor, loodusest võetud motiivid, painutatud okstest tehtud kujundid. Kasutati krohvi ja puu kooslust. Tammepuidust pingid olid kõige hinnalisemad.
reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse. Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust) nimetatakse vaeste piiibliks. Reljeefid olid ka kapiteelidel. Viimse kohtupäeva temaatika oli väga populaarne (kristlus tuleb maa peale ja mõistab inimeste üle kohut, kes taevasse, kes põrgusse) Kasutatakse ornamente, üpris skemaatilised. Võetakse eeskuju paganlikest ornamentidest. Geomeetrilised Arvukalt loodi seinamaale, et inimestele piiblit edasi anda. Hinnas ka miniatuurmaal ehk raamatumaal. Bayeaux vaip- tähelepanuväärseim, pikkuseks 70m ja kõrguseks u 0,5 m. Räägib William Vallutaja Inglismaa vallutamisest. 1500 inimfiguuri + hobused, lossid, laevad, linnud, loomad. Relikviaarid- kullaseppa tehtud kuju/skulptuur/püst, sees oli reliikvia (sääreluu, juuksekarv vms) GOOTI STIIL 12.saj-16.saj
Keskajal olid luksuskangasteks siidi erinevad sordid, nagu brokaat, damast, atlass ja purpur (keskajal kõikvõimalikes värvitoonides siid, mis alles uusajal omandas kallihinnalise punase riide tähenduse). BROKAAT Peen, läikiv ja suursuguse mustriga siidkangas. Brokaadist valmistatakse enamasti pidulikke õhturõivaid ja kodutekstiile, hõbedase või kuldsete niitidega läbikootud raske suuremustriline riie. DAMAST Ühevärviline sissekootud piltmustriga riie. Ornamentidest on enim kasutatud lille-, looma- või ka puuviljamotiive. Esimesena valmistati Hiinas, Indias, Süürias. Tihti kasutatakse laualinade puhul. Nime sai 12 sajandil kuulsate tekstiili-linna Damaskuse järgi. Muster moodustub koe- ja lõimeatlassi vaheldumisest: valgus eraldub neilt erinevalt ja muster eraldub selgesti. Damasti kootakse zakaartelgedel, nii siidist, puuvillasest, linasest kui ka sünteetilisest kiust. TAFT Sile siidist või keemilistest kiududest labase sidusega kangas
Interjööride seinu tahveldati ka puidust paneelidega, mille tekstuuri esiletoomiseks neid vahatati. Interjöörid olid mitmekesised ja tänu erinevate materjalide ning eriti tekstiilide (gobeläänid, eesriided, baldahhiinid) kasutamisele värvirohke. 16.sajandil hakati vähemtähtsate ruumide kujundamisel (seintel., Lagedel) kasutama kattematerjalina ka pakutrükis paberipoognaid, mis sisuliselt tähendas tapeedi kasutuselevõtmist. Mustrid olid mustvalged, ornamentidest eelistati maske, vaase, vappe. Värvid. Renessansiajastu interjööri muutis värviküllaseks rohkearvuliste tekstiilide kasutamine. Ornament: Renessansis võetakse taas kasutusele kõik antiikajale iseloomulikud ornamendid – meander, helmesvööt, munavööt jne, millele lisanduvad veel antiikse päritoluga grotesk (itaalias nimetatud esimese kasutaja järgi ka raffaelesk), girland ja festoon Palju kasutatakse arabeski ja moreski, väga populaarne on paelornament
Laualampidel tihti skulptuurne jalg. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 21 Värvid. Iseloomulik külm värvigamma, sobivas toonis/värvis üleminekud. Eelistatud on metalsed toonid. Hall, beež, külm sinine, rohekassinine, vanaroosa, valge, paabulinnusinine. Ornament. Art deco ornament oli stiliseeritud, meelismotiiviks kaar, kolmnurk, päikesekiired, roosiornament. Motiive laenati egiptuse, asteekide jt vanade kultuuride ornamentidest. Levinud oli paabulinnumotiiv. Mööbel. Art deco mööbel toetas interjööri luksuslikkust. Selge ja loogilise konstruktsiooniga mööbli nurgad ümardati, mis andis mööblile elegantse mugavuse. Mööblijalad ahenesid allapoole. Polstermööbel kaeti sameti või nahaga (väga popp oli sebranahaga kaetud mööbel). Mööblil kasutati kullatud ja hõbetatud detaile. Kabinetimööbel lakiti tihti mustaks. Art Deco meistreid: Emile Ruhlmann TRADITSIONALISM
Siiski valmis esimene funktsionalistlik elamu Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu. Vähem tähtsad polnud arhitektid Erich Jacoby, Eugen Habermann ja teised, kes samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931-34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses.
annaabi.ee 
