1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär. Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene
imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protsestandid
kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia - Pyrrhon tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- epikureism Epikuros laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid stoitsism -Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. rahu - Zenon - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA 9.defineeri metafüüsika seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega
aastat, mil Gregorius XI edikti alusel heideti kirikust välja kõik usutaganejad, Roomas aga määrati ametisse inkvisiitorid, kellel oli õigus nii ketserite süüasju uurida kui ka nende üle kohut mõista.11 Siit järeldub, et üht ja õigest kuupäeva inkvisitsiooni alguseks tuua ei saa. Aratavasti 8 Viies Moosese raamat, 13. Ptk., 7., 9. ja 10.salm 9 J.Edwards. Op.cit. lk. 14-15 10 J.Guiraud. Histoire de l'Inquisition au moyen age, vol. I. Origenes de l'Inquisition dans le midi de la France. Cathares et vaudois. Paris, 1935, lk. 149. 11 A.C Shannon. The Popes and Herecy in the thirtheenth century. Villanova, Penn, 1949, lk. 60-61. 6 polegi see vajalik, pealegi on see suuresti kinni ka tõlgenduses. Milist teguviisi keegi inkvisitsioonilise käitumise alguseks peab. INKVISITSIOONILINE PROTSESS 2.1 Kohtunikud
215) püüab põhjendada tõelist ja õiget gnosist (tunnetust) Ta leidis, et filosoofia on jumala tahtel sündinud ja mõisltikul tarvitamisel ka tervistav. Kreeka filosoofid said osa jumala tarkusest, kui nad vaatlesid maailma tekkimis küsimust. Samuti varased kirikuisad apologeedid tegelesid sellega, milline võiks olla teaduse väärtus. Need kinnitavad, et teoloogia seisab kõigist teadustest kõrgemal, teoloogia on üle teiste. Clemensiga samast koolist pärinev apolokeet Origenes (184-254) kastreeris end, sest mõtles koguaeg naistest, aga mõtted olid ikka veel alles, krt. Origines leiab seda, et teoloogid peaksid läbi töötama kõik senise filosoofia, et anda sellele õige koht. Ka enda õpetuses ta omavahel sünteesib kristlust ja uuspatoismi. Segab neid omavahel. Tema peateosks on "põhiõpetustest", kus ta kirjeldab jumala ja kristluse suhet valguse ja valguskiirte suhtega. WTF.........mis siiin on äääää...äööö... õpetab seda, et jumal lõi kõik
sõnastamisel. Kuigi Tertullianus hakkas mingil hetkel võtma sõna montaistide kaitseks (õpetus, mis kuulutas peatset maailmalõpu tulekut ja sellest johtuvalt suurema ranguse ja askeetlikkuse vajadust), mis nimetati hiljem ka ,,Früügia eksiõpetuseks", pühendas ta kogu oma elu sellele, et näidata oma uskumuste kooskõlalisust ja vastaste ebajärjekindlust.22 Tertullianuse jaoks kokkuvõttes sai distsipliin tähtsamaks kui andestus.23 Tähtsaimateks kreekakirikuisadeks olid veel Origenes, Klemens; ladinakirikuisadeks Hieronymus, Augustinus, Leo Suur. Ortodoksia ja hereesia vaheline pinge avaldus kõikides nende kirjutatud teostes. Sajandite jooksul tegelesid nad ristiusu õpetuse hoolika sõnastamisega just nimelt selleks, et välistada hereesiaid. Kuigi peab ütlema, et nii mõneski neis oli õpetus liiast läbi imbunud kreeka filosoofiast, mis võis seada kahtluse alla nende tõeliselt ortodoksse nägemuse kristlusest (Näit. Origenese õpetus astmelisest Kolmainsusest).24
Ehitusmeistri staatus tõusis. Tõusis ka nende kunstnike positsioon, kes tegid kirikutele tellimustöid, kaunistasid. Lihtsalt maalijad ja käsitöölised olid madalamal astmel. Ehituskunst liikus vabade kunstide poole, sest arhitekt pidi kõigepealt välja töötama konseptsiooni, insenertehnilise konstruktsiooni, nõudis palju matemaatilisi ja muid teadmisi. Saavutas vabade kunstide esindaja staatuse. · Keskaja esteetika põhipostulaadid seotud kolme teoloogi nimega: Origenes (185-254), Augustinus (354-430) ja Pseudo-Dionysios Areopagita (5. Saj lõpp 6. Algus) · Origenes oli kirikukirjanik, tema huviorbiidis piibel ja selle õpetus. Töötas välja konseptsiooni piibli allegoorilisest rõlgendamisest. Tõlgendada 3 eri moodi: somaatiline ajaloolis-grammatiline, primitiivseim, sõna-sõnaline interpreteerimine; psüühiline tõlgendamine ehk moraalne interpretatsioon. Piibli mõistmine südame abil; neumaatiline (neuma hing)
Kurjus pärineb saatanast. Kristus ja Mani on prohvetid. Ortodokssed kristlased kaldsid müstitsismi. Aleksandria piiskop Athanasius rõhutas, et tõe allikaks on autoriteet. Müstika ei sobi kõikide jaoks sest müstiline elamus on mittekommunikeeritav. Vajalikuks on ka süstemaatiline filosoofia. Kristlik filosoofia on paljuski eksegeetiline. KESKAJA FILOSOOFIA JAOTUS: 1. Partristika ehk kirikuisade periood 3-4 saj. (lad pater isa). Tertullianus(160-230), Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430). Patristika perioodil valitses ühiskonna ja kultuuri üle usuõpetus, teoloogia oli antiikaega ja keskaega ühendav sild. Kirikuisad sünteesivad kristlust ja filosoofiat, tekib kristlik filosoofia, nt Augustinuse puhul läbi platonismi. Müstiline tee paradoksaalne, radikaalne, Jumal ei ole mõistusega tunnetatav. 2. Skolastika ehk ülikoolide periood. Skolastikud arendasid välja ülikooli kui sellise, (lad schola)
Ideed, et teised religioonid polnud endale teoloogiliselt dogmatiseerunud.. Maailma lõpu eel ilmub lunastaja. See lunastaja sünnib neitsist. Partenogenees neitsist sündimise õpetus, mille kristlus kõige tõenäolisemalt on üle võtnud ükskõik millisel kombel (üle võetud muistste Pärsia religioonist). Viimses kohtumõistmises Angra Manyu riik purustatakse lõplikult ja põrgu hävitatakse. 2 saj. e.m.a. oli kreeka päritoluga kirikuisa Origenes, kes õpetas, et põrgu on karistuseks mõeldud, karistus peab olema paratamatu; kõik, kes on põrgusse määratud, need lõpuks lunastatakse ja põrgu hävitatakse. Need, kellele ei meeldinud Origenese idee, sattusid põlu alla. Origenese ideed ei läinud peale, et põrgu hävitatakse. Inimesel on vaba tahe ja valik kas teha head või halba. Vastavalt sellele, mida ta rohkem teinud on, järgneb sellele surmajärgne saatus. Ta peab kõndima juuksekarva paksusel sillal
Tõdede aluseks on jumalik ilmutis. Tõmmati võrdusmärk kristluse ja filosoofia vahele. Clemens- tõeline filosoofia ongi kristlik religioon: 2. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. 3. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. Filosoofias oluline jumalatõestamine. 1
usku tagasi pöördunud. · Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena. · Tema õpetuse üksikasjad meil puuduvad. · HEN - ÜKS · Tema õpilaste hulka kuulusid kaks noorukit: · Esimene, igavene, kõrgeim hea, mis seisab sealpool kõiki · ORIGENES ja PLOTINOS. vastuolusid. See on reaalsuse sõnulseletamatu ja · Viimane osutus uusplatonismi tegelikuks rajajaks. müstiline allikas. · Plotinos · Oleks vastuolus jumaliku väärikusega kui ta puutuks · Sündis Egiptuses Lykopolise linnas. vahetult mateeriaga kokku.
annab vannet aga EV Põhiseadusel). Aeg toob kaasa muutusi, aga Piibel on jäänud samasuguseks nagu ta kirjutati. Aja jooksul muutuvad kombed ja tavad ja seetõttu on tekkinud probleemid Piibli tõlgendamisega. (Kui ei tea ajaloolist tausta, siis võib piibel jääda kohati arusaamatuks). Oluline on piibli tõlgendamine e. hermeneutika vanad ürikud, kunstiteoste tõlgendamine. Just ja ainult piibli tõlgendamist nimetatakse eksegees-iks. Piibli tõlgendajad: Tõlgendaja Origenes seletasid lahti neid arusaamatuid kohti piiblis, ütles et ,,Paradiisi on sama raske pääseda, kui kaamelit läbi nöelasilma ajada". (Mõeldud oli väravat, mille hüüdnimi oli Nõelasilm). Filosoofilised probleemid: Tõe probleem: Vanas maailmas inimene liikus tõe suunas, inimene otsis tõde. Piiblis aga tõde liigub inimese suunas ja tuleb ilmutuse näol. Aja käsitlus: Ida käsitluses aeg on ühesuunaline e. lineaarne ja aeg tekkis koos loomisega (genesis) ja tal on ka ükskord lõpp
esemete ja objektidega tegelevad teadlased. Humteaduste lahknemine looddusteadustest on seotud uusaja algul esile tulnud muutusega suhtumises Piibli teksti, õieti muutustest Piibli tõlgendamise metoodikas. Idee, et loodusobjektid omavad tähendust, mida on ühel või teisel viisil võimalik lugeda nagu raamatut, sisaldub ka Piiblis. Nõnda on loodus justkui teine raamat Piibli kõrval, mida ,,lugedes" saame me midagi teada ka Jumala kohta. 20 Origenes nähtav maailm on tulvil sümboleid, mida õigesti tõlgendades võis jõuda teadmisteni Jumala kohta. Origenese järgi sarnaneb Looduse Raamatu lugemine ja tõlgendamine suuresti iibli lugemisele ja tõlgendamisele nii looduse kui ka pühakirja puhul jääb tõeline tähendus tabamata, kui ei osata sügavamaid sümboolseid tähendusi esmaste taga näha. Augustinus formaliseeris allegoorilise tõlgendusprintsiibi peajooned ning varustas selle
Kui kaua nauding kestab, millised kahjulikud tagajärjed võivad olla (kehalisele tervisele, hingerahule) - kuidas hinnata naudinguid. Ataraksia - hingerahu, sügav nauding, häirimatuse ja püsiva õnne seisund. Seda peaks taotlema. Saavutamiseks on vaja teadmisi maailmast. "Corpe diem!" UUSPLATONISM AMMONIUS Sakkast (175-242): elas Aleksandrias. Nooruses oli kristlane, pöördus paganlusse tagasi, püüdis seda ka filosoofiliselt põhjendada. Origenes - kaasõpilane, kuid uusplatonistide hulka ei kuulu. PLOTINOS (u. 204-270): Ammoniuse õpilane. Uusplatonismi väljakujundaja. Sündis Lykopolises. Pärast mõningaid õpinguid läks Rooma ja rajas sinna kooli. Pälvis keisri soosingu ja rahva suure austuse. Oli puhas ja hea inimene, tõeliselt andunud Jumala otsimisele. Utoopia - tahtis Platoni "Politeia" eeskujul rajada ideaallinna Rooma lähedale. 6 Hulk kirjutisi
Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest, kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka filosoofia traditsiooniline jaotus "joonia filosoofiaks" (Mileetose koolkond ja selle järglased) ning "itaalia filosoofiaks" (pythagoreism ja eleaadid). Kogu eelsokraatilist filosoofiat
annaabi.ee 
