orgaanilisteks ühenditeks Süsiniku allikad: a) eluta keskkonnast anorgaanilised ühendid b)teiste organismide toodetud orgaanilised ühendid Miksotroofid organismid, kes vastavalt tingimustele on kas auto- või heterotroofid (nt rohelline silmviburlane) Ainevahetuse põhikäive energiahulk, mida inimene vajab eluks oluliste füsioloogiliste protsesside hoidmiseks (nt ajutöö, südametöö) Organismide metabolism-organimis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse Dissimilatsioon/katabolism/lõhusta Assimilatsioon/anabolism/sünteesim mine ine Orgaaniliste ühendite lõhustamine Vajalike ainete sünteesimine Tekivad: glükoos, aminohapped, Tekivad: nt tsütoplasmavõrgustikul glütserool, rasvhape ribosoomid
Kofeiini head küljed Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid Kiirendab ahjutegevust, parandab meeleolu Laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. Kaitseb parkinsoni tõve eest Kofeiini halvad küljed Suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis Suuremad kofeiiniannused aga võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi, magneesiumi, D- vitamiini ja teisi mineraalaineid Kofeiin tekitab janu, närvilisust, unetust, nälga, hägust nägemist, külma higi, kahvatust, kõhulahtisust Huvitavaid fakte Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast Kofeiini kasutatakse valuvaigistites ,sest see suurendab peavaluravimite imendumist
3.Kirjelda vee ülesandeid Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. Vesi transpordib aineid Vesi tagagb raku siserõhu Veekeskkond tagab rakkudes keemiliste reaktsioonide toimumise. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks Vesi on fotosünteesi lähteaine Paljud vitamiinid peavad olema vees lahustunud, et organism suudaks neid omastada. 4.Mida nimetatakse metaboolseks veeks? Süsivesikute lagundamisel tekkinud vesi organimis. 5.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. PH näitab keskkonna happelisust. Sõltub vesinikioonide kogusest lahuses. Sülg on 7..8 Peensool, jämesool on 6,3..8 Pankreas 7,5--8,8 6.Mis on osteoporoos, mida saaks teha selle vältimiseks? Osteoporoos on luude hõrenemine. Vältida saab kui olla füüsiliselt aktiivne, tegeleda spordiga, süüa mitmekülgset toitu ning hoiduda suitsetamisest. 7.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku
Seal leiab ta endale palju uusi sõpru ning tunneb peagi, et armastab oma uut kodumaad. Järgnev loome periood on viljakas ja tema kuulsus helilooja ja pianistina levib kiiresti üle Euroopa. Prantsuse perioodil on Chopinile suureks toeks parantsuse naiskirjanik G. Sand. Naine investeerib mehe ravisse väga suured summad. Chopini majandusasjad läksid allamäge. Pingutused olid rängad, kuid edu vaid ajutine. Tulemuseks organimis ülekurnatus ja haigestumine tiisikusse. Kodumaad ta enam ei näinudki. Vastavalt helilooja soovile maetakse ta Pariisi, kuid süda tuuakse Varsavisse püha kristuse kirikusse. LOOMING Chopini pole kirjutanud ühtegi sümfooniat, ooperit ega sümfoonilist suurvormi ja orkestri muusikat on suhteliselt vähe. Tal on hulk variatsioone teiste heliloojate teemadel. Põhiliselt kasutas ta ooperite stseene. Peatähelepanu on
Siis leiti, et mõndade seemente ja lehtede närimine mõjus stimuleerivalt. Hiljem avastasid inimesed, et see efekt suurenes, kui panna teatud toimega lehti kuuma vette. · varaseim teadaolev kakaoubade kasutusest oli leitud iidsete maajade pottidest enne kuutesada aastat enne kristust . · kofeiin kaitseb parkinsoni tõve eest. · kofeiini peamine tootja on kohviuba, coffea arabica seeme. · kofeiin suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis. · kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused. · Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos. · Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin. (teofüliin esineb tees) · Nii teofülliin kui teobromiin on struktuurilt ja toimelt sarnased kofeiinile ning neid
rakendamisega jõutakse teaduslike faktide ja seadusteni. Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistamisega võib välja töötada teadusliku teooria. 2. ORGANISMIDE KOOSTIS: Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta ob hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organimis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne.
Viljastumine Isas- ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine Viljastumist jaotatakse vastavalt toimumiskohale kehasiseseks ja kehaväliseks Polüspermia – munarakku peab sisenema rohkem kui üks sperm Monospermia – munarakku tungib ainult üks sperm Viljastumine inimesel Toimub munajuha laienenud osas Munaraku eluiga 24h Spermi eluiga naise organimis 48h Viljastumise eelduseks ca 1000 spermi jõudmine munarakuni Spermid peavad alluma naise suguteede erilistele mõjudele, mis kiirendab nende liikumist Monospermia tagatakse membraani laengu muutusega Viljatus Võimetus saada järglast normallsel viisil aastase perioodi vältel Põhjused Mehepoolsed Vigaste spermide suur hulk, spermide vähene liikuvus – nende puhul aitab kunstslik viljastamine
katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aineja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad organimis ensümaatilist, ehituslikku, transport, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. DNA molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjestuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil.
Igal ajahetkel on inimese kehas 250 g ATP-d Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid 1 g sahhariide oksüdatsioonil vabandeb 17 kJ energiat 1 g lipiide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat 1 g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ühendeid organimis ATP 30,5 Kj energiat vabaneb 1 mol ATP lagunemisel 7,3 kilokalorit energiat vabaneb 1 mol ATP lagunemisel 8. ATP Mõiste ATP Peamine rakkudes kasutatav energia Definitsioon salvestaja ja ülekandja Organismi
* vesi kaob naha kaudu lihtsalt aurustudes või intensiivselt higistamise korral. Dehüdreerumise tagajärjel muutub veri viskoossemaks ega voola enam vabalt. [NB! Lisaks sellele kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone kaalimi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Elektrolüütide kaduvõib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse.] Normaalse olukorra taastamiseks peab inimene jooma. 25) Millised muutused toimuvad organimis inimese vananedes? vt lk 95 7) 26) Kuidas kõige paremini taastuda raskest füüsilisest pingutusest? Pingutuse kestel on kõige paremaks meetodiks vedeliku joomine, milles on lahustatud kehavedelikega samas kontsentratsioonis elektrolüüte ja glükoosi (alla 90min treeningu puhul isotoonolise joogi kasulikkus on siiski vaieldav). Kui pingutus on läbi on lihtsam ja odavam juua tavalist vett ning elektrolüüdid ja glükoos taastada sobiva söögiga.
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide
4. VALGUSISALDUSE MÄÄRAMINE 4.1 Mis on valk? Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järel seotud aminohapetest. Valkudel on oluline füsioloogiline roll kõikides organismides ja viirustes. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organimis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, trantspordivad ja salvestavad teisi molekule, pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Organism suudab enamiku vajalikest aminohapetest ise produtseerida- neid teatakse kui asendatavaid aminohappeid
Organismi päevane veevajadus. 40 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus on suurem, keha sisaldab rohkem vett. Organismis olev vesi. Rakusisene vesi-rakkude koostisest, pool kehakaalust. Rakuväline vesi. Regulatsioon. Organism reguleerib ise veesisaldust. Sisesekretsioon. endokriinsüsteem ja närvisüsteem. Ns toimub impulsside edasiandmine hästi kiiresti, muutusi organismis esile kutsuda sek. Sama ruttu kaob ka mõju. Endokriinsüsteem on toetav, abil esile kutsutud muutused püsivad organimis kaua, püsivad veres pikema aja vältel ja mõjutavad pikemat aega. Hormoonid. Kõrge bioloogilise aktiivsusega, väga väikestes kogustes kutsuvad nad esile tugevaid muutusi. Mõõdetakse mg veres. Tillukesed organid. Lagunevad organismis väga ruttu. Mõjub nii kaua kui organismil vaja on. Ss-näärmed muutuvad pidevalt. Endokriinnäärmete eripära. Sisenõrenäärmed, puuduvad viimajuhad. Hüpofüüs. Alumine ajuripats, koosneb kolmest sagarast. Adenohüpfüüs, vahesagar, neurohüpofuus.
Tromboksaanid verehüübeprotsesside initseerimine. Prostaglandiinid silelihaste kontraktsioon, kehatemp regulatsioon, ärkveloleku-une tsükkel, põletikulised protsessid, palavik, cAMP süntees, vererõhu regulatsioon. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid ja toimivad tavaliselt kudedes produtseeritud auto- ja/või parakriinsete signaalmolekulidena. 42. Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel. Organimis lämmastikubilanss. Funktsionaalsete mehhanismide ja regulatoorsete süsteemide materjaalseks aluseks on struktuursed valgud, ensüümid ja spetsiifilised kompleksühendid (müosiin, hemoglobiin, tsütokroomid), lipoproteiidid ja nukleiinhapped. Valkude koostisesse kuuluvad aminohapped võivad olla süsivesikute ja lipiidide sünteesi lähteaineteks, neist moodustub bioaktiivseid metaboliite (kilpnäärme hormoone, kreatiini) ning neist sünteesitakse nukleotiidide ja
andma tsükli. 5 Isomeerid: Etaloni kongiguratsiooni järgi hinnatuna tähistatakse monooside konfiguratsiooni D ja L. D-monosahhariidides on karbonüülrühmast kaugeim hiraalse C-aatomi juures oleva hüdroksüülrühm(OH) paremal, L-monosahhariidides aga vasakul. D- ja L-glükoos on enantiomeerid(teineteise peegelpildid). Kehas on enamikus D isomeerid. glükoos- viinamarjasuhkur, tase veres iseloomustab sahhariidide ainevahetust organimis, fruktoos- puuviljasuhkur, soolestikus imendub 2 korda aeglasemalt kui glükoos riboos/desoksüroboos- galaktoos- glükoosi isomeer. Tsüklilise vormi tekkimisel muutuvad C1(aldoosi aldehüüdne süsinik) ja C2(ketoosi ketoosne süsinik) asmmeetrilisteks: tekib veel 2 isomeeri. alfa-anomeeri puhul on anomeerse c-aatomi juures olev hemiatsetaale -OH allpool ja beetal ülevalpool. Meile on alfa parem. Disahhariidid/oligosahhariidid. Ehitus, nimetused, omadused, tähtsamaid esindajaid
2) suguti SISEMISED: 1) Munandid – tekivad mehe sugurakud(spermid), toodetakse meessuguhormoone 2) Munandimanused – toimub spermide valmimine ja hoidmine 3) Seemnejuhad – spermi väljajuhtimine 4) Seemnepõiekesed – eritavad nõre, mis muudavad seemnerakud aktiivselt liikumavks 5) Eesnääre –soodustab nõre väljapaiskumist 6) Sugutisibulanäärmed 104) Spermide teke ja kulg mehe organimis Spermatosoidid tekivad munandites ja valmivad munandimanustest. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni, kus lisatakse veelgi 25 juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 105) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded VÄLIMISED:
4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) siin toimub spermide valmimine, reservuaar 50 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded?
le vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks 4) Eesnääre – näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed – näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) – siin toimub spermide valmimine, reservuaar 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 50
4) Eesnääre näärme silelihaskoe kokkutõmbumine soodustab nõre väljapaiskumist. Eesnäärme nõre kuulub sperma koosseisu. 5) Sugutisibulanäärmed näärmete limajas nõre lisandub s.vedelikule 6) Munandimanused (2tk) siin toimub spermide valmimine, reservuaar 50 95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded?
hooldaja tähele, et kärbsed on eriti huvitatud kõnealuse koera uurinist. Uriini uurides avastasid teadusmehed, et selles on suhkrut. Oli loodud seos pankrease ja suhkrutõve vahel ning selge, et pankreasel on organismis kaks rolli. 10 Kui koeralt eemaldada pankreas, haigestub ta diabeeti kui aga kinni siduda pankrease juhad, ei haigestu (seega sai kinnitust, et organil on 2 rolli). Samuti võis nüüd eeldada, et mingi oluline komponent pankrease eritistest levib organimis nt vereringe kaudu. 1901. aastal näitas järjekordne teadlane (Eugene Opie), et Langerhansi saarekesete hävitamine pankreases toob kaasa diabeedi sümptomid, luues selge seoses kõnesoleva koega. Järgnevatel aastakümnetel püüti pankreasest toodetud ekstraktidega diabeeti ravida. Katsed siiski kas ebaõnnestusid või katkesid. Alles 1921-1922 töötasid kanadalased F. Banting ja Ch. Best välja meetodi insuliinraviks.
annaabi.ee 
