saksa verd Vallutati Padise klooster, seal tapeti 28 munka ja seejärel põletati klooster maha Eestlased suundusid Tallinna vallutama, lootes, et rootslased tulevad neile appi Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad. Juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused segastel põhjustel tagasi. Üheks tagasilükkamise põhjuseks on toodud keelelisi arusaamatusi. Eestlaste ja sakslaste sõnavahetus olevat üsna elav olnud. Seetõttu eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat
koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525. aastani Saksa ordu kõrgmeister, seejärel nominaalselt kõrgmeistri administraator. 16. sajandil valiti orumeistrile enamasti juba tema eluajal järeltulija ehk koadjuutor. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees ordus oli maamarssal, kes oli orduvägede sõjaliseks juhiks ja ordumeistri puudumisel tema kohusetäitjaks. Maamarssal resideeris esialgu Võnnus, 14. sajandil Aizkraukles ning 14. sajandi lõpust Siguldas. Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5 6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldga komtuurid ningJärva foogt. Mõnikord kuulusid siseringi ka teised käsknikud, kõige tihemini Dünaburgi või Pärnu komtuur. Suurde ehk välimisse ordunõukokku kuulusid sisuliselt kõik ordukäsknikud, välja arvatud Kursi komtuur, kelle positsiooni on loetud Liivimaa käsknike seas kõige
Eestlased olid rüüstanud Padise kloostri ja tapnud 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased olid valinud omale neli juhti, keda kutsuti peagi kuningateks. Liivi ordu hakkas ülestõusu peagi maha suruma. Liivi ordu sõdis ka parajasti Pihkva vürstiriigiga. Orduväed suunati kiiresti idast KeskEestisse. Neli kuningat koos kolme sulasega läksid läbirääkimistele Paidesse 4. mail. Läbirääkimised toimusid ordumeistri, Burchard von Dreilebeniga. Ordumeistril oli valida, kas vasallide kasuks või eestlaste. Vasallide kahjuks loobumisega oleks ta võinud liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega, kuid ta valis ikkagi vasallide liidu eestlaste vastu. Üheks selleks põhjuseks oli keeleline arusaamatus. Eestlaste väljendused olid tõlgi kaudu saanud hoopis teise ilme: nagu eestlased oleks ähvardanud kõik sakslased maha lüüa, kuid tegelikult eestlased ainult rõhutasid oma kindlat tahed võidelda.Nad olid rüütlite poolt
kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, loobiti kividega surnuks. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba. Nelja kuninga mõrvamine Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ning ka Tallinna piiskop Olaus. Eestlaste poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. Ordumeistril oli nüüd valida kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus
uuesti heaks peaksid saama. See meeldis eestlastele hästi." Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastegi poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui orduvendade esindusel. Kohal olid neli kuningat ühes kolme sulasega. Aga juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme:. Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti
säilitada Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale. Eesti vanim säilinud ürik pärineb aastast 1237 ja seda säilitatakse õhukindlates klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt-Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks.
4)Eestlastel ei jätkunud sõjalist jõudu. Tagajärjed 1)Muutus Eesti ala halduslik jaotus. (Vaata aasta 1346) 2)Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik.Prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tohutult. 3)Sakslased tundsid end kindlalt, hakkasid rohkem mõisu rajama. Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? Liivi ordumeistril oli endal piisab kaitse ja sõjavägi olemas. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib linnaelu. Millise linnaõiguse Eesti linnad said? 1)Tallinn, Rakvere ja Narva-Lübecki õigus. 2)Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Hamburgi õigusel rajanev Riia õigus. 3)Vana-Pärnus kehtis piiskopiõigus. Kes said linna kodanikuks? Linna kodanikuks said kõik vabad inimesed, kes elasid linnas ja maksid räa kodanikumaksu.
esindajaid) o Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. o Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda o Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks o Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal. (Saarlastel õnnestus 1236 oma maa vabastada ja alles 1241 õnnestus ordumeistril nad alistada ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.) Eestlaste olukord halvenes: · o kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased. o Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada:
Selle peale vastas üks neist, et neid on nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad ei või seda enam sallida ega kannatada. Küsis uuesti meister, mis põhjusel nad need vaesed mungad on Padises surnuks löönud. Kostavad need: et neil on küllalt süüd olnud ja kui jääks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks ka see surema, kui aga tema(ordumeister) neid tahab alamateks vastu võtta, siis tahavad nad temale sõnakuulelikud olla, muidu ei taha nad endile ühtegi junkrut ega härrat." Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused segastel põhjustel tagasi. Üheks tagasilükkamise põhjuseks on toodud keelelisi arusaamatusi. Eestlaste ja sakslaste sõnavahetus olevat üsna elav olnud. Seetõttu eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest
o Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. o Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda o Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks o Kõige suuremas sõltuvuses LõunaEesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal. (Saarlastel õnnestus 1236 oma maa vabastada ja alles 1241 õnnestus ordumeistril nad alistada ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.) Eestlaste olukord halvenes: · o kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne ja PõhjaEesti rahvas ning saarlased. o Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada:
Selle peale vastas üks neist, et neid on nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad ei või seda enam sallida ega kannatada. Küsis uuesti meister, mis põhjusel nad need vaesed mungad on Padises surnuks löönud. Kostavad need: et neil on küllalt süüd olnud ja kui jääks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks ka see surema, kui aga tema(ordumeister) neid tahab alamateks vastu võtta, siis tahavad nad temale sõnakuulelikud olla, muidu ei taha nad endile ühtegi junkrut ega härrat." Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused segastel põhjustel tagasi. Üheks tagasilükkamise põhjuseks on toodud keelelisi arusaamatusi. Eestlaste ja sakslaste sõnavahetus olevat üsna elav olnud. Seetõttu eestlaste
- Kinnitati 1238 Stensby leppega - Kaotas Liivi ordule Järvamaa - Ilmalik võim kuulus Eestimaa hertsogile - Vaimulik võim kuulus Tallinna piiskopile - Kiiresti kujunes välja kohalik aadelkond - 1241 Liver Census Daniae Taani hindamise raamat - Olid küllaltki iseseisvad - Liiviordu alad Kesk ja Lõuna-Eestis; Lääne-Eestis ja Saaremaal - Jagunes väiksemateks komtuur- ja foogtkondadeks - Ilmalik võim ordumeistril - Vaimulik võim Riia peapiiskopil - Tartu piiskopkond - Saare-Lääne piiskopkond - Keeruline valitseda - Saaremaa püüdis iseseisvust taastada: 1236 ja 1260 - Osad alad kuulusid Liivi ordule Ühiskond: · Linnakultuuri teke · Ainult võõrvõimu keskne · Vajalik kaubanduse ja käsitöö arendamiseks · 1248 sai Tallinn linnaõiguse, 1261 Tartu · Lisaks olid Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Haapsalu, Rakvere, Narva, Viljandi
Saksa Ordu hävitavat lüüasaamist Poola-Leedu ühendvägedelt 1410. aastal Grünwaldi lahingus. Ordu ja piiskoppide õnneks ei saanud linnad ja vasallkonnad omavahel läbi. MAAPÄEVA TEKE. 1421. aastast peale hakati pidama Vana-Liivimaa üldisi iga-aastasi maapäevi. Neil arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid küsimusi: välispoliitika, maksud, kirikuasjad, talupoegade pagemine, raha müntimine jne. Maapäevast osavõtu õigus oli neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; Riia, Tallinna ja Tartu linnadel. Talupoegadel osavõtuõigust mõistagi polnud (näiteks Soomes ja Rootsis oli). Igal seisusel oli maapäeval otsustamisel üks hääl ja otsused pidid olema ühehäälsed. Maapäeva teke tähistas senisest feodaalsest anarhiast õiguslikult korrastatuma sei-susteriigi teket, kuid järgmist sammu ühtse tsentraliseeritud riigi loomise teel ei astutud.
Neil arutati kõiki üldist huvi pakkuvaid üsimusi: välispoliitikat, makse, kirikuasju, talupoegade pagemist, raha Mõned säilinud elemendid on rikkalikud rahvaluulepärandid ja regivärss, samuti tunneme saarlaste müntimist jne. Maapäevast oli õigus osa võtta neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; muistset jumalat Tarapitat. 20. sajandil tekkinud taara ja maausuga on muinasusundil vähe ühist. ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; linnadel Riial, Tallinnal ja Tartul. Talupoegadel osavõtuõigust polnud. Esimesed kokkupuuted ristiusuga, eestlaste ristiusustamine, võiduristimine Pärast Venemaa ja Rootsi ristiusustamist 1011
olenes suurel määral teiste ordukaaslaste heakskiidust, olles võrdlemisi piiratud. Tähtsamate küsimuste lahendamiseks oli ordu kapiitel, kust võtsid osa kõik orduvennad. Hiljem tulid asja otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid kindralkapiitli. Teutooni ordu aeg. Ordu peaks oli ordu kõrgmeister (ordumeister). Ordumeistri võimu kompentents oli võrdlemisi lai. Ta juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; oli ordu vägede juht Liivimaal. Ordumeistril oli ka abilisi, sõjalise varustuse eest hoolitses ordumarsal. Ordu maade valitsemine toimus vastavate kohalike võimukandjate- komtuuride ja foogtide abil. Komtuur oli tähtsuselt peale ordumeistrit ja marsalit, seejärel tuli foogt. Tähtsuselt järjestusid foogtid ja komtuurid: Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Paide (Järva foogt), Pärnu komtuur. Olid ka linnuste komtuurid, kelle ülesanne oli lossi korraldada. Komtuuride ja foogtide ülesandeks oli kohapeal teostada kogu võimu, mille
Peale kirjalike allikate on olulised ka mitte kirjalikud allikad: kunst, mündid (Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil. Põhiline osa arhiiviallikatest on kaduma läinud, ordumeistril ja piiskopitel oli olemas omad arhiivid, kuid nendes on säilinud vaid pisikesed ja juhuslikud osad. Orduarhiiv läks Gotthard von Kettleri kätte. Kui rootslased vallutasid alad siis viisid arhiivi endaga kaasa. Liivi ordu arhiiv sattus Stockholmi ning hävis 17. saj tulekahjus. Stockholmi viidi oluliste ürikute nimekirja, dokumente ise pole. Liivi ordu haru kohapealsest arhiivist on säilinud üksikuid ja juhuslike pudemeid. Kindlasti olid olemas arhiivid komptuuridel
annaabi.ee 
