Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal või kunagi seista ka muinaslinn. Stefan Bathory valitsemise ajal kuulus linnus vendadele Stanislaus ja Peter Nonhardile. 1624. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf linnuse koos ümber asuvate mõisadega Liivimaa kindralkuberneri ametis olnud krahv Jakob De la Gardiele. LEGEND Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus: "Kes tahab lossi võtmeid hoida?" Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud. Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine
Puide lahing mis kestis terve päeva , lõppes sakaslaste põgenemisega. Selles lahingus olevat langenud eesti vanema Lembitu tapja lätlane Veko. 1329. aasta septembris oli arvatavasti Helme kiriku juures suur lahing orduväe ja leedulaste vahel. Leedulased kaotanud lahingus 500 meest. Järgmine teade on1501. Aasta novembrist. Helme ordulinnuse juures toimus kaks kokkupõrget Tartu piiskopi meeste ja venelaste vahel. Ehkki piiskopi maaväed said lüüa ei õnnestunud venelastel Helme ordulossi vallutada. Neljandat puhku, 2. augustil 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. Seda taplust nimetatakse ka Liivi sõja Härgmäe lahinguks. 12000 mehelist Vene väesalka juhtis vürst Barbatin,ordu vägesid maamarssal Philip Schall van Bell. Saanud oma luurajatelt valeteate,et vastas on mõnesajameheline salk otsustas maamarssal puhkavaid venelasi 500 ratsaväelasega rünnata. Esimesest ehmatusest toibunud, piirasid venelased nad sisse
MUHUMAA JA SAAREMAA VÄIKELAEVADE ETTEVÕTTED Autor: Sander Laht VLE-14 AJALUGU • Saaremaa sümboleiks peetakse kindlasti paati ja laeva, siinse merekultuuri olulisimaid nähtusi. Saare paadi- ja laevaehitustraditsioonid on sajandeid vanad. 1985. aastal leiti Väikese väina kaldal asuva keskaegse Maasilinna ordulossi lähistelt 1550. aasta paiku ehitatud veesõiduki vrakk. Vanimat eestlaste laevaehituskunsti näidist eksponeeritakse huvilistele Orissaare lähedal Illiku laiul. SAAREMAA LAEVAEHITUS ETTEVÕTTED • Baltic Workboats • AS Saare Paat • OÜ Vätta Puit • OÜ Kasse Paadid • Alunaut • Luksusjaht AS • OÜ Lindvart OÜ LINDVART • Tel: +372 52 53 544 Kristjan Kana • Tel: +372 52 09 024 Edgar Kana • E-mail: [email protected]
Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik
Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval Osmussaar Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Noarootsi vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885
vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler katsed tagasi vallutada Tartu ja Laiuse kindlusi ebaõnnestusid sept.1559 SaareLääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see läänistas omakorda oma vennale hertsog Magnusele Laiuse lossi vare med Liivi ordu häving pillav eluviis sõjaline nõrkus 1560 alustasid Vene väed uut pealetungi: 2.08.1560 Hoomuli lahing Viljandi ordulossi vallutamine Fürstenberg viidi Venemaale 1560 Kettler palub abi Poolalt/1561 vannub truudust Poola kuningale 1561 poolakad aetakse Tallinnast minema ja asendatakse rootslastega Talupoegade ülestõus 1560 sõja majanduslik raskus lasus talupoegade õlgadel abistati vaenlase vaenlasi 1560 sept. ülestõus Lääne ja Harjumaal Koluvere lahing 1561 jätkuvad väiksemad rahutused Liivimaa kuningriik
küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi. Vanarahva jutu järgi on Helmel veel teinegi saamislugu. Ordulossi vallikraavis niriseb puhtaveeline allikas. Muiste olla selles allikas noor neiu nägu pesnud, aga seejuures oma helmed allikasse kaotanud. Helmeid ta enam veest kätte ei saanud, küll aga muutunud neiu näonahk imeliselt siidpehmeks. Peagi levis allika kuulsus ja võluvägi üle kihelkonna, isegi kaugemalt tuldi siia allikahaldjale ohvrit tooma. Allikat aga hakati kutsuma Helmede allikaks. Aeg ja esivanemad on jätnud Helme vallale päranduseks mitmeid
Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma
liiki ehitisi Eesti väikelinnades. Isikupärase ilme annavad rajatisele punastest tellistest tüvi ja sellele toetuv laiem kaheksatahuline puidust veepaagiruum, mistõttu rahvasuus kutsutakse torni pudrunuiaks. Kella 13.00 paiku jõuame Viljandi Lossivaremete juurde: 4. Viljandi lossivaremed Kunagine Baltimaade võimsaim Orduloss ehitati 13. sajandil, kuid purustati vaenlase poolt täielikult 1558. aastal ja sellest on säilinud ainult müürid. Viljandi Muuseumis on võimalik näha Ordulossi maketti. Lossimägedes köidab meeli kaunis park ja üle 50 m pikkune rippsild. Varemete keskel on lava, kus suvel võimalus vaadata vabaõhuetendusi- ja kontserte. Lossivaremetelt avaneb maaliline vaade Viljandi järvele, mida naudivad nii kohalikud elanikud kui linna külalised. Istudes Viljandi Lossivaremete juures pingil, puhkame ja ma pakun talle oma ema valmistatud karaskit ning Viljandist ostetud kalja. Edasi liigume üle Viljandi rippsilla, umbes kell 14.00 paiku: 5
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle
1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. Viljandi muuseum - Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Välja pandud topised meie looma- ja linnuriigi esindajatest. Muuseumi raamatukogu lugemissaalis on võimalik tutvuda vanema kirjanduse ning kogudes olevate originaalesemete ja dokumentidega. 3. Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused. Viljandi Pärimusmuusika Festival (Folk) - Festivalil on neli ööpäevatäit muusikat,
9. Homme on kontrolltöö see tähendab vähemalt kaht tundi õppimist täna õhtul. 10. Kompromiss oli saavutatud niisiis võisid kõik rahul olla. 11. Ma ei teinud poppi vaid olin haige. 12. Kõht oli täis meel rõõmus mida võis veel tahta? 13. Jaak vaatas igaks juhuks seljakoti üle kõik vajalik oli olemas.14. Pidu toimub reedel see on 10. detsembril. 15. Eestimaal on kauneid ajaloolisi paiku Otepääl ootab ekskursante linnamägi Haanjas kõrgub Suur Munamägi Viljandis tuletavad ordulossi varemed meelde minevikku.16. Sankt Peterburg on kaunis linn eriti ilus on vaade Neevale ja Petropavlovskaja kindlusele. 17. Vanamees võttis mütsi peast hallid juuksed hiilgasid nagu hõbe langeva päikese all. 18. Näiliselt põgenesid eestlased küll üle Ümera aga tegelikult jäid metsadesse vaenlast varitsema.1. Mine aga ära kauaks jää. 2. Hommikul kiirustades ma ei söönud ega pesnud nägu. 3. Kuu paistis ja tähed särasid. 4. Aega oli küllalt ent see kadus märkamatult. 5
Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud · Viljandi muuseum Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Välja pandud topised meie looma- ja linnuriigi esindajatest. Muuseumi raamatukogu lugemissaalis on võimalik tutvuda vanema kirjanduse ning kogudes olevate originaalesemete ja dokumentidega. Avatud: K-P 10-17 Pilet: õpil 10.-, tk 20.-, pere 25.-, lastegrupp 100.-, tk grupp 200.- E-mail: [email protected] http://www.muuseum.viljandimaa.ee Tel:43 33 316 Laidoneri plats 10, Viljandi · Lossimäed Lossipark
vahel muutus äärmiselt ohtlikuks." Ainult suure vaevaga, " märgib VI reservkorpuse ülem ise, "suutsid veel mõlemad kolonnid raskeis võitlusis endid tagasi tõmmata." 22.juuni pärastlõunal oli Võnnu all tekkinud soodne olukord vastase lõplikuks löömiseks. Ronneburgi all võitles 3.polk 22.juunil edukalt pealetungiva vaenlasega. Ohtlik hetk tekkis 9. ja 1. roodu liitekohas, kus ühel vaenlase osal läks korda tungida Ronneburgi endise ordulossi varemeteni. Sealt ähvardas ta edasitungiga 3.polgu juhtimiskeskust. Et väeosa oli vaenlase korduvate kallaletungide tagasilöömiseks ära kasutanud kõik oma varud, siis sai jalamaakuulajate komando ülema ajutine kohustetäitja, ohvitseri asetäitja Ferdinand Silman käsu tõkestada vaenlase edasitung. F.Silman liikus meestega kiirjooksul kohale ning jõudis lossivaremetesse hetkel, mil Landerswehr'i osad olid juba mööda kõrget mäekallakut üles ronimas.
üliõpilast (need, kes alustasid, ei pruukinud lõpuni jõuda). Tartus oli ülikool 1632-1656, siis viidi ülikooli tegevus üle Tallinasse, sest siis oli Rootsi-Poola sõda, sõjaohu tõttu viidi sinna, aga kool hääbus ja mõnda aega polnudki Eestis ülikooli. Alles 1690.a avati uuesti kuni 1699, siis toodi üle Pärnusse kuni 1710.a. Kuna Pärnu samal ajal alistus vene vägedele, siis ülikool oli evakueeritud Rootsi. Pärnus tegutses kunagise ordulossi juures (palju sellest järgi oli), see paiknes praeguse rmtkogu juures. Ülikooli siin asumise märgiks on Akadeemia tänav. Lõpus oli ülikooli nimi Acaemia Gustaviana Carolina. Enamike eestlaste jaoks jäi siiski elementaarne alghariduski saamata. Rootsi ajal pandi alus talurahva haridusele, sest luteriusus oli oluline, et inimene saaks jumalasõna ise lugeda, seega oluline koht inimeste lugemaõpetamisel. Alguses oli see
*Olid loengud ja dispuudid (vaidlused) *Oli 1706 üliõpilast immatrikuleeritud -Need, kes alustasid õppimist *Tartus oli ülikool 1632 1656, siis viidi Tallinna -Oli Rootsi-Poola sõda -Tallinnas hääbus (õppejõud ei läinud, vähem õpilasi) -Vahepeal ei olnud ülikooli *1690 1699 uuesti Tartus (taasavati) *1699 1710 oli ülikool Pärnus -1710 Pärnu alistus, enne alistumist varad ja õppejõud evakueeriti Rootsi -Pärnus oli ülikool ordulossi sukohas (varemed, jäänused) -Praegu on seal raamatukogu -Sellest Akadeemia tänav Enamiku eestlaste jaoks jäi tihti ka algharidus kättesaamatuks Rootsi ajal pandi alus talurahva haridusele *Luteri usk jumalasõna ise lugemine -Seega oli oluline inimeste lugema õpetamine *Lugema õpetasid kirikuõpetajad, eelkõige köstrid -Kirikuõpetajate abilised -Lugemine olenes kohalikust kirikuõpetajast ja köstrist
Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega. Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus. · Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.-st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.-ks oli Harju- Virus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid
Lään maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajamamõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega. Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt HarjuVirus. · Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.ks oli HarjuVirus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed
Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid (feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega). Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus. Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. Päras Jüriöö ülestõusu, keskaja lõpu poole, muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljatransportijaks (eriti rukis) > meie maa muutus jõukamaks > vasallid asusid elama linnast maale, oma mõisatesse (16. saj keskpaigas mõisate arv ~500) mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma tööd mõisapõldudel > tekkis teoorjus Aadlike võim erinevate valitsejate ajal
– nii Tallinnas, Pärnus kui Viljandis on alasid, mis oma arhitektuurse kvaliteedi ja homogeensuse poolest kõhklematult seda väärivad, ometi omavalitsuse poolt sellest ilma on jäetud. Praeguse seisuga on miljööväärtuslik ala eelkõige juriidiline formaat, mis kõneleb omavalitsuse väärtushinnangutest ja võimekusest, mitte niivõrd konkreetse linna arhitektuursetest väärtustest. 1.3.1 Viljandi Viljandi linna algust võib hakata lugema keskajast, kui 1224. aastal alustati ordulossi ehitamisega. Juba 1283. aastal hakkas linnas kehtima Hamburgi linnaõigus. Müüriga ümbritsetud linna oluliseks sissetulekuallikaks oli transiitkaubandus. Linnakodanike arv oli 1500 ringis, sama palju inimesi elas ka väljaspool linnamüüri paiknevates lihtsates puust agulites. Sissetulekud saadi põllumajandusest, käsitööst ja linnaelanike teenijatena. Liivi sõda mõjus linnale laastavalt ja tõi kaasa venelaste kätte langemise 1560. aastal.
annaabi.ee 
