Kui W = = , aga ei ole täidetud teine tingimus, siis laev momendiga m = WGZ = GZ teostab trimmi muutuse kuni keskmed G ja B on ühel vertikaalil. GZ on püstuvuse õlg. 2.3. Pindalad, mahud, momendid ja inertsimomendid 2.3.1.Veeliinitasandi elementide arvutus Veeliinitasandi pindala AWP (area of waterplane aegunud venekeelsetes õpikutes tähistati ka S, mis on nüüd IMO poolt määratud tähistama veealust välispindala) arvutatakse teoreetiliselt jooniselt või ordinaatide tabelist (offset table) saadud ordinaatide integreerimisel. Mida enam on ordinaate, seda täpsem on arvutus. Peamine põhjus, miks ei kasutatud suurt ordinaatide hulka, oli ületamatu arvutusmaht. Meie laevaehituse praktikas kasutati peamiselt pindalade integreerimisel trapetsvalemit e. Bezout' teoreemi ja harvem Tsebõsevi arvutusvalemeid, läänes oli levinenum Simpsoni arvutusvalemite komplekt. Trapetsvalemiga võrreldes on teised täpsemad,
Näide Leiame ringjoone ( x + 1) 2 + y 2 = 4 ja sirge y = 3x lõikepunktid. Lahendus Asendame ringoone võrrandisse muutuja y avaldisega 3x (sirge võrrandist) ja lahendame saadud ruutvõrrandi: 1 ( x + 1) + (3x) = 4 10 x + 2 x - 3 = 0 x = - (1 ± 31) 2 2 2 10 Sirge võrrandist (y = 3x ) leiame vastavate ordinaatide väärtused: 3 y = - (1 ± 31) 10 Seega lõikuvad antud sirge ja ringjoon kahes punktis: P2 - (1 - 31); - (1 - 31) 1 3 P1 - (1 + 31); - (1 + 31) ja 1 3 10 10 10 10 Lõpp
(4 0, 2 16, 6648 0, 4 17,8216) (17,8216 0, 4 4 7, 4432 0, 7 32, 708 1) 0, 0363 OK 6 6 3,1623 1, 2 EI 0 4 (4 0,5 4, 6648 1 9,3295) (4 16, 6648 0, 2 17,8216 0, 4) 6 6 1,8 (17,8216 0, 4 4 7, 4432 0, 7 32, 708 1) 0, 0002787 OK 6 10) Põikjõu epüüri ordinaatide arvutus: 2,31 0 Q f a 0, 77 kN Qag 8 1 8 kN 3 22,944 6,312 22,944 6,312 Qab 24 21, 228 kN Qba 24 26, 772 kN 6 6 0 7, 4415 9,3295 0 Qbc 0 1, 24025 kN Qc d 0 2,9502 kN
momenti pagi survest nn. ilmastiku kriteerium on eriti oluline suhteliselt väikestele laevadele. Registri nõudel peab dünaamiline ilmastiku kriteerium olema väiksem kui 1, s.t. tuule dünaamiline kreeniv moment peab olema väiksem dünaamilisest kaadumise momendist. Selle määramiseks tuleb kõige pealt koostada dünaamilise püstuvuse õlgade diagramm, mis tegelikult on integraalkõver staatilise püstuvuse diagrammist. Ordinaatide arvutus dünaamilise püstuvuse diagrammile toimub tabelis 3.2 algoritmi järgi: n -1 ( (GZ ) n ) d = 0,0873 (GZ ) n + 2 (GZ ) i 1= 0 Tabel 3.2 DÜNAAMILISE PÜSTUVUSE diagrammi ordinaatide arvutus
Variatsioonitegur Cv veebilanss: ET + Ev = Sv Q ± V, hulk pindalaühiku kohta (nt mm/a) h=W/A*10³ iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse Veebilansiliikmeid avaldatakse veekihi Äravoolumoodul q on ajaühikus pinnaühikult ära suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. paksusena (mm) või mahuühikutes (km3). voolanud vee hulk q=Q/A l/(skm2) Hüdrol Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide Äravool & seda mõj teg: Äravooluks nim seda arvutuste vajadus ja eesmärk: Mitmesug üles leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud osa sademeveest, mis mööda maapinda lahendamiseks (vesieh, kuivendus- ja kõvera ordinaadid. Need ordinaadid kantakse (pindmine äravool) ja läbi pinnase (maasisene niisutussüsteemid, vee saamine kalakasvatuseks tõenäosuspaberile ning ühendatakse kõveraks.
- IV I - III II - - veerand ordinaatide juurdekasvud Koordinaadid nr tasandatud x y x y 70.59 -46.58 99 -180.07 -151.87 0 1 2
Selle meetodi korral, asendatakse tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. aline pindala (ülalpool x odeid ja valemeid odi korral, asendatakse b. Töötajad Võistes, Massiarus ja Asujas Vald_ Nimi_ Isikukood _ Telefon_ Asuja Merilaid Arnold 35408240148 5056572 Asuja Mets Kaivo 36203030988 5410935 Asuja Müürsepp Raili 45104120460 5010964 Asuja Parre Selma 46709190988 5096644 Asuja Petrov Meelis 38211130833 5192173 Asuja Pulk Aadu 34204170615 5194784
Selle meetodi korral, asendatakse tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. aline pindala (ülalpool x odeid ja valemeid odi korral, asendatakse b.
Selle meetodi korral asendatak tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral asendatakse ... b. väärtused.
Selle meetodi korral asendatak tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral asendatakse ... b. väärtused. Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 83 79 75 71 67 lepp 78 74 70 66 62 mänd 89 85 80 76 72 saar 101 97 91 87 81 kuusk 95 91 86 81 76 tamm 131 124 118 112 105 haab 59 57 53 51 48 vaher 113 108 102 97 91
Selle meetodi korral, asendatakse tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. aline pindala (ülalpool x odeid ja valemeid odi korral, asendatakse b.
Selle meetodi korral asendatak tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral asendatakse ... b. väärtused.
kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n 1 n F ( x)dx h ( y o / 2 yi y n / 2) h ( y i y 0 / 2 y n / 2) a i 1 i 0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool ja valemeid (ristküliku, asendatakse tegelik
Selle meetodi korral asendatak tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral asendatakse ... b. väärtused.
Selle meetodi korral, asendatakse tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. aline pindala (ülalpool x odeid ja valemeid odi korral, asendatakse b. DPCache kuupäev vald p_sort 2.1.10 Tori 3 4.1.10 Abja 3 4.1.10 Abja 4 4.1.10 Abja 1 6.1.10 Abja 5 7.1.10 Abja 1 7.1.10 Abja 3 8.1.10 Tali 2 12.1.10 Tali 4 12.1.10 Tali 1 13.1
Selle meetodi korral asendatakse tegelik murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x d ja valemeid (ristküliku, asendatakse tegelik kõver väärtused.
Selle meetodi korral asendatak tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral asendatakse ... b. väärtused.
Seejärel kantakse kõik rea vooluhulgad ning neile vastavad empiirilised tõenäosused tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas abitabelid). Teoreetilise tõenäosuskõvera koostamiseks on vaja teada kolme suurust: rea keskväärtust Q, variatsioonitegurit Cv ja asümmeetriategurit Cs. Variatsioonitegur Cv iseloomustab rea liikmete hajuvust keskväärtuse suhtes. Asümmeetriategur võetakse Cs = 2 Cv. Teoreetilise tõenäosuskõvera ordinaatide leidmiseks kasutatakse abitabelit, milles on antud kõvera ordinaadid. Need ordinaadid kantakse tõenäosuspaberile ning ühendatakse kõveraks. Kui teoreetiline kõver läbib empiirilisi punkte hästi, võib sellega rahule jääda. Kui aga teoreetiline kõver (eriti selle otsad) jääb empiirilistest punktidest eemale, on vaja muuta asümmeetriategurit. Kui kõvera otsad on empiirilistest punktidest ülalpool, tuleb Cs väärtust vähendada ning vastupidi
külgkaldenurga ordinaadini ei tohi olla alla 0,055 meeterradiaani ja mitte vähem kui 0,09 meeterradiaani 40- kraadise külgkaldenurga või üleujutusnurga ordinaadini, kui see on väiksem kui 40° - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 30- ja 40- kraadiste kaldenurkade või 30 kraadise külgkaldenurga ja üleujutusnurga ordinaatide vahel ei tohi olla alla 0,03 meeterradiaani - suuremate kui 30 kraadiste külgkaldenurkade juures peab püsutvusõla väärtus olema suurem kui 0,2 m - soovitavalt peaks püstvusõlg saaavutama suurima väärtuse külgkaldenurkadel üle 30°, kuid külgkaldenurkadel mitte alla 25° - algmetatsentri kõrgus GM0 koos vabapindade parandiga ei tohi olla alla 0,15 m.
Selle meetodi korral, asendata tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + y i + y n / 2) = h ( y i - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i =0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. braline pindala (ülalpool x eetodeid ja valemeid etodi korral, asendatakse ... b. väärtused. Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha detailide tootmise arvestust. Tabelis D_tootmine fikseeritakse detailide valmistamiseks esitatavad tellimused ning tootmiseks vajalkud materjalide ja värvide kogused ja maksumused Rakendus kujutab eelmises ülesandes olnud rakenduse Detail edasiarendust.
(ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral, ase tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. F ( x)dx asuva ala algebraline pindala (ülalpool x d erinevaid meetodeid ja valemeid emit. Selle meetodi korral, asendatakse a, a+h, a+2h, ... b. 0 / 2 - y n / 2) dinaatide absoluutväärtused. Kuupäev Tellija Asula a b h h1 11.11.2008 AS Tellis Pärnu 0,5 0,4 0,8 0,1 12.11.2008 AS Pool Narva 0,6 0,6 1,2 0,2 10.11
Selle meetodi korral, asendatakse tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. aline pindala (ülalpool x odeid ja valemeid odi korral, asendatakse b. Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha detailide tootmise arvestust. Tabelis D_tootmine fikseeritakse detailide valmistamiseks esitatavad tellimused ning tootmiseks vajalkud materjalide ja värvide kogused ja maksumused Rakendus kujutab eelmises ülesandes olnud rakenduse Detail edasiarendust.
10 4-kordse tegevusega tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste. Sellised pumbad koosnevad kahest kahekordse tegevusega pumbast ,millede väntvõllide vändad on 90 0 nurga all. Graafiku ehitamisel tuleb arvestada ,et kahe silindri tootlikkused kattuvad iga 900 nurga järel. Tootlikkuse graafiku ehitamisel tuleb ehitada 4 ühekordse tegevusega pumba sinussoidi , mis on nihutatud 900 võrra. Sinussoidid lõikuvad 45 , 135, 225 ja 3150 juures. Ordinaatide väärtuste liitmisel saame punktid , millede ühendamisel saadud kõver on 4-kordse tegevusega pumba tootlikkuse graafik Q = f ( ). Q max (45 , 135, 225, 3150) = F c = F R sin = FR(n/30)×( 2/ ) 2 Qkesk = 4 × FSn /60 = 4 × F 2R n /60 = Qmax /Qkesk = )×( 2/) 4 = 1,11 23 11 Kolbpumba indikaatordiagramm, võimsus ja kasutegur . Silindris oleva rõhu määramiseks on hakatud kasutama mõõteriista, mida nimetatakse indikaatoriks
Pinna profiili iseloomustavate karakteristikute määramisel kasutatakse kas keskjoone süsteemi või tsentraaljoone süsteemi. 194. Kuidas määratakse pinna profiili tsentraaljoon? Profiili tsentraaljoon määratakse nii, et pinna profiili ja tsentraaljoone vahelised pindalad üleval ja allpool tsentraaljoont oleksid võrdsed. 195. Kuidas määratakse profiili keskjoon? Profiili punktide ja keskjoone vaheliste ordinaatide ruutude summa oleks minimaalne. 196. Mis mõjutab pinna karedust treimisel? Teriku kulumine. Teriku kasvaja (plastsele deformatsioonile kaasnevad haardumisnähted) Ettenihkest. Abi- ja pealõikeserva kujust. Vibratsioonid. 197. Mis on baasipikkus? Nimetatakse telje X sihilist pikkust, mida kasutatakse pinna profiili ebakorrapärasusete identifitseerimisteks pinna profiili hindamisel. 198. Mis on hindamispikkus?
(ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral, ase tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. F ( x)dx asuva ala algebraline pindala (ülalpool x d erinevaid meetodeid ja valemeid emit. Selle meetodi korral, asendatakse a, a+h, a+2h, ... b. 0 / 2 - y n / 2) dinaatide absoluutväärtused. P_müük: ok; Fun_Uur: ok; Det_tootmine: Klassidiagrammi (asub lehel Detail_ÜP) alusel peaks olema põhitabeli aks olema põhitabeli juures rohkem andmeid; Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha detailide tootmise arvestust
(ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral, ase tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. F ( x)dx asuva ala algebraline pindala (ülalpool x d erinevaid meetodeid ja valemeid emit. Selle meetodi korral, asendatakse a, a+h, a+2h, ... b. 0 / 2 - y n / 2) dinaatide absoluutväärtused. Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha detailide tootmise arvestust. Tabelis D_tootmine fikseeritakse detailide valmistamiseks esitatavad tellimused ning tootmiseks vajalkud materjalide ja värvide kogused ja maksumused
Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9
Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9
(Mõlemas projektsioonis on koordinaatide algpunkt sama, punkt A Riia lahes). Praktiline vajadus seisneb ühtses süsteemis, et siduda punkte põhivõrgu punktidega ning nii saada teada nende asukoht ning ülevaade maapinnast. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24 o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks telgmeridiaanist lääne poole jäävatel geodeetilistel punktidel on algpunkti ordinaadiks võetud y o=500 000 m. Koordinaatide X ja Y väärtused suurenevad vastavalt põhja ja ida suunas. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse
(ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral, ase tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. F ( x)dx asuva ala algebraline pindala (ülalpool x d erinevaid meetodeid ja valemeid emit. Selle meetodi korral, asendatakse a, a+h, a+2h, ... b. 0 / 2 - y n / 2) dinaatide absoluutväärtused. Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha detailide tootmise arvestust. Tabelis D_tootmine fikseeritakse detailide valmistamiseks esitatavad tellimused ning tootmiseks vajalkud materjalide ja värvide kogused ja maksumused
(ristküliku, trapetsi, Simpsoni jm). Siin kasutatakse trapetsivalemit. Selle meetodi korral, ase tegelik kõver murdjoonega, mille sõlmed asuvad punktides: x = a, a+h, a+2h, ... b. Integraali ligikaudne väärtus leitakse valemiga: b n -1 n F ( x)dx h ( y o / 2 + yi + y n / 2) = h ( yi - y 0 / 2 - y n / 2) a i =1 i=0 Pindala absoluutväärtuse leidmiseks peab võtma summas ordinaatide absoluutväärtused. F ( x)dx asuva ala algebraline pindala (ülalpool x d erinevaid meetodeid ja valemeid emit. Selle meetodi korral, asendatakse a, a+h, a+2h, ... b. 0 / 2 - y n / 2) dinaatide absoluutväärtused. Rakendus "Detail III". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha detailide tootmise arvestust. Tabelis D_tootmine fikseeritakse detailide valmistamiseks esitatavad tellimused ning tootmiseks vajalkud materjalide ja värvide kogused ja maksumused
keskmine kaal selles lõi- gus. Epüüri pindala võr- dub teatud maastaabis laeva kogukaaluga (Joon. 3.45) . Joon. 3.45. Ujuvusjõudude epüür näitab ujuvusjõudude jaotust piki laeva. Selle epüüri pindala on võrdeline kogu veealuse osa üleslükkega, ehk laeva poolt välja tõrjutud vee kaaluga (Joon. 3.46). Laeva kaalu ja üleslükke võrdsuse tõttu peavad nende kahe epüüri pindalad olema võrdsed. Joon. 3.46. Koormuse epüür (Joon. 3.47) ehitatakse mõlema epüüri ordinaatide vahe järgi. See näitab summaarse, laeva üldpainet põhjustava koormuse jaotumist vaiksel veel. Kuna laev ujudes on tasakaalus, siis peab ülalpool olev pindala võrduma allpool olevaga. Koormuse epüüril on näha, et laeva erinevates osades mõjuvad jõud ei ole tasakaalus. Selle tagajärjel tekivad põikjõud, mis väldivad osade omavahelise nihke. Need jõud 36
funktsioonide sin ( + ) ja cos ( + ) / cos väärtused raskusjõuga (Pm ) , siis kantakse liikumapaneva jõu teise liikme Pm ordinaadid jagades väntvõlli pool pööret (180 0) võrdseteks osadeks. sõltuvalt väntvõlli pöördenurgast ja vända raadiuse ja kepsu pikkuse Saadud ordinaatide järgi joonistatakse inertsjõudude lekaalkõver. arvestuslik suurus abstsissteljest allapoole, st. et raskusjõud mõjuvad suhtest = r/L. Esimese ja teise järgu inertsjõudude ordinaatide liitmine annab kogu kompressiooni takti ajal negatiivses suunas ja paisumistakti ajal sama
Kandes saadud andmed täisnurksesse koordinaatide süsteemi, kusjuures ordinaatides on summeritud äravooluandmed, so integraalne äravoolumaht, ja abstsisiks aeg, so ajavahemik Δ t, ühendates punktid saame kõvera – nn äravoolumahu integraalkõvera. Integraalkõveral on järgmised omadused: 1. iga ordinaat kujutab endast summeritud äravoolumahtu aja algmomendist kuni antud momendini 2. ordinaatide vahe integraalkõvera kahe punkti A ja B vahel võrdub antud punktidele vastava ajavahemiku Δ t äravoolu mahuga (lõik BC) 3. kui äravool on konstantne, siis integraalkõver on sirge W=Q*t 4. Sirgjoone tõusunurga tan α vastab keskmisele äravoolule ajavahemikul Δ t tanα = BC/AC= Δ W/ Δ t=Qkesk. 29. Veehoidla omaduste muutumine (mudastumine, eutrofeerumine, veekvaliteedi mõjutavad tegurid jt).
= Qmax /Qkesk = F R n 60 / 30 3 F 2 R n = / 3 = 1,046 4-kordse tegevusega tootlikkuse graafik ja ebaühtluse aste. Sellised pumbad koosnevad kahest kahekordse tegevusega pumbast, millede väntvõllide vändad on 900 nurga all. Graafiku ehitamisel tuleb arvestada ,et kahe silindri tootlikkused kattuvad iga 900 nurga järel. Tootlikkuse graafiku ehitamisel tuleb ehitada 4 ühekordse tegevusega pumba sinussoidi , mis on nihutatud 900 võrra. Sinussoidid lõikuvad 45 , 135, 225 ja 3150 juures. Ordinaatide väärtuste liitmisel saame punktid , millede ühendamisel saadud kõver on 4-kordse tegevusega pumba tootlikkuse graafik Q = f ( ). Q max (45 , 135, 225, 3150) = F c = F R sin = FR(n/30)×( 2/ ) 2 Qkesk = 4 × FSn /60 = 4 × F 2R n /60 = Qmax /Qkesk = )×( 2/) 4 = 1,11 Kolbpumba indikaatordiagramm, võimsus ja kasutegur . Silindris oleva rõhu määramiseks on hakatud kasutama mõõteriista, mida nimetatakse indikaatoriks. Siit ka nimetus indikaatordiagramm.
Kui x=0, siis 2 ehk 0,4/ µm-1. -1 -1 Vabalt valitava mastaabiteguri b kohaselt vastab teljel 1/ µm = b mm ja 1 µm = b mm joonisel. Siit y = 0,4/ µm-1 = b 0,4/ µm-1. Juhul kui soovitakse, et teoreetilise jaotuskõvera suurim ordinaat oleks suuruselt lähedane hajuvusulatusega, siis tuleks valida 0,4b=6a, millest b=15a. Analoogselt määratakse normaaljaotuskõvera teiste ordinaatide pikkused millimeetrites, kasutades normeeritud normaaljaotuse andmeid. Jrk nr z=±x/ y(z) Jrk nr z=±x/ y(z) 0 0 0,3989 4 2 0,0540 1 0,5 0,3521 5 2,5 0,0175 2 1 0,2420 6 3 0,0044 3 1,5 0,1295
annaabi.ee 
