Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esi...
Orava käpajäljed näevad välja sellised: ORAV Oravat hüütakse ka käbikuningaks. Orav on imetaja. Ta on 20-25 cm pikk ja kaalub 170-400 grammi. Orava saba on kohev ja kaetud pikkade karvadega. Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile maitsevad ka teod, linnumunad ja isegi linnupojad. Orava pesa asub puuõõnes. Oraval sünnib keskmiselt 4 poega ja nad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Oravat võib kohata metsas, linnaparkides ja aedades.
Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. S...
Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi. Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meeli...
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõ...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekoos...
KAKUD Kakkusid on kokku 133 liiki, enam kui 20 neist on ohustatuna võetud Maailma Punasesse Raamatusse. Pärast päikeseloojangut lõpetab enamik linnuliike toiduotsingud ja vaatab endale turvalise ööbimispaiga. Kakkude kohta see ei kehti, sest väga paljud neist lendavad jahile just hämariku saabudes. Jahti peavad nad pimedas, sest nad näevad öösel paremini kui päeval. Need varjuna liikuvad kütid avastavad saagi tänu oma suurepärasele nägemisele ja kuulmis...
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
