Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide kaasabil O2 juuresolekul Anaeroobne biopuhastus · Toimub mikroorganismidega, kes ei vaja hapnikku · Toimub suurt hulka orgaanilisi aineid sisaldava vee kääritamisel kinnistes seadmetes · Kasutatakse kas eelpuhastusena või biopuhastite jääkide kääritmisel · Toimub NH3 teke · Jagatakse kahte rühma: 1) Mesofiilsed bakterid optimumtemperatuur 35-40 °C 2) Termofiilsed bakterid optimumteperatuur 55-65 °C Metaankäärimine kulgeb termofiilses vahemikus 2 korda kiiremini kui mesofiilses. Heitvete puhastamine · Heitveekoguste vähendamine (3 võimalust): 1) Jäätmevaba tehnoloogia vaja luua tehnoloogilised protsessid, mis välisatavad jäätmete tekke ja tagava suletud süsteemid, mille korral keskkonda pääsevad heitmed on minimaalsed
Teises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Anaeroobses puhastustehnikas püütakse luua baktereile selliseid tingimusi, et kõik anaeroobse lagunemise eri faasides osalevad bakterid saaksid paljuneda. Baktermassi kasvu mõjutavateks teguriteks: pH temperatuur toitained mikroelemendid samuti kasvu inhibeerivad toksilised ühendid Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid: täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi.
Teises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Anaeroobses puhastustehnikas püütakse luua baktereile selliseid tingimusi, et kõik anaeroobse lagunemise eri faasides osalevad bakterid saaksid paljuneda. Baktermassi kasvu mõjutavateks teguriteks: pH temperatuur toitained mikroelemendid samuti kasvu inhibeerivad toksilised ühendid Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid: täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi.
Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis: Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Puhastustehnikas püütakse luua selliseid tingimusi, et kõik bakterid saaksid paljuneda. 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid. Anaeroobset protsessi on traditsiooniliselt kasutatud olmereovee puhastusel tekkiva liigmuda käitlusel. Muda heljuvkihiga reaktoris moodustavad bakterid ja inertained graanuleid. Neist moodustub reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis.
Teises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Anaeroobses puhastustehnikas püütakse luua baktereile selliseid tingimusi, et kõik anaeroobse lagunemise eri faasides osalevad bakterid saaksid paljuneda. Baktermassi kasvu mõjutavateks teguriteks: pH temperatuur toitained mikroelemendid samuti kasvu inhibeerivad toksilised ühendid Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid: täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi.
0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40(50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15-25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb assimilatsioon veel 25 ºC juures, kuusel aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu lakkab. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0º C) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt 36-40º C. Hingamine lakkab temperatuuril üle 50 ºC. Puud hingavad nii päeval kui öösel.
Anaeroobses puhastustehnikas püütakse luua baktereile selliseid tingimusi, et kõik anaeroobse lagunemise eri faasides osalevad bakterid saaksid paljuneda. Baktermassi kasvu mõjutavateks teguriteks on muuhulgas pH, temperatuur, toitained ja mikroelemendid, samuti kasvu inhibeerivad ja toksilised ühendid. Anaeroobse lagunemise faasid. Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid. Täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore. Täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi. Joonisel 2
membraan oleks madalal temperatuuril plastiline. Psührofiilide valgud peavad suutma jahedas töötada, ei tohi olla liiga jäigad. Valgu teevad jäigaks beeta-lehed struktuuris, alfa-heeliksid võimaldavad suuremat liikuvust valgu osade vahel. Psührofiilide valkudes on rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta- lehti. Ka on neil vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel, Psührofiilide valgud on paindlikud. Termofiil on mikroob, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45 oC. Tmax on neil ca 70oC. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Valgud sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud. Valgud kompaktsed, väljaulatuvaid linge on vähe. See teeb naf termostabiilseks. Tihti termofiilide valgud oligomeriseeruvad moodustuvad
Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...+40(50) ºC, kusjuures optimaalne on enamasti +15...+25 ºC. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 ºC) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt +36...+40 ºC. Hingamine lakkab temperatuuril üle +50 ºC. Puud hingavad nii päeval kui öösel. 84. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid Äärmuslikud kõrvalekalded temperatuurioptimumist peatavad taime arengu,
eritatud polüsahhariidid (valkude immobiliseerumine polüsahhariidsele maatriksile). Näiteks psührofiilse bakteri Colwellia kohta on näidatud, et tema eritatud proteaasi kaitsevad kõrgemate temperatuuride eest sama bakteri sünteesitud eksopolüsahhariidid. Psührofiilide membraanid on vedelamad sisaldavad rohkesti küllastumata rasvhappeid. Muidu nad tahkuksid ja ei oleks töövõimelised. 41 Termofiilid Mikroobid, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45°C. Tmax on neil ca 70°C. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Neid saab isoleerida näiteks kuumenevatest kompostihunnikutest ja kuumenevast mullast. Paljudel neist on on termoresistentsed dipikoliinhapet sisaldavad endospoorid. Termofiilsed on ka osa laktobatsillide liike. L. lactis, L. delbrückii, L. bulgaricus. Nende bakterite Tmax on ca 50-53 oC
Päikeseenergia abil toodab orgaanilist ainet toimub temperatuurivahemikus 0...40(50)º C, pärinevatele liikidele, sest pika klorofüll. Fotosünteesi intensiivsus oleneb valguse kusjuures optimaalne on enamasti 15...25º C. vegetatsiooniperioodiga liikidel ei jõua võrsed intensiivsusest.Seega sõltub maapinnale ajaühikus Optimumtemperatuur õigeks ajaks puituda, seda soodustab pikk ja soe langeva energia hulk laiuskraadist, aasta- ja oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb sügis. Kahjustused on suuremad kui külmad kellaajast. Varju taluvatel puudel on assimilatsioon veel 25º C juures, kuusel saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub
..0,2 ºC. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0 ºC. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 ºC juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes +35 ºC. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...+40(50) ºC, kusjuures optimaalne on enamasti +15...+25 ºC. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 ºC) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt +36...+40 ºC. Hingamine lakkab temperatuuril üle +50 ºC. Puud hingavad nii päeval kui öösel. 84. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid Äärmuslikud kõrvalekalded temperatuurioptimumist peatavad taime arengu, kahjustavad tema
Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5 kraadi juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35 kraadi. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0-40 (50) kraadi, kusjuures optimaalne on enamasti 15-25 kraadi. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb assimilatsioon veel 25 kraadi juures, kuusel aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu lakkab. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 kraadi) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem, kui fotosünteesil, tavaliselt 36-40 kraadi. Hingamine lakkab temperatuuril üle 50 kraadi
Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...40(50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15...25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb assimilatsioon veel 25º C juures, kuusel aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu lakkab. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0º C) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt 36...40º C. Hingamine lakkab temperatuuril üle 50º C. Puud hingavad nii päeval kui öösel. Fotosünteesiks kulutab mets 2...3 ja transpiratsiooniks 1,4...1,5 korda rohkem
minimaalseks ja temperatuuri, millest kõrgemal fotosüntees enam ei toimu, maksimaalseks temperatuuriks. Temperatuuri, mis põhjustab taimedel tagasipöördumatuid kahjustusi, nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks. Bioloogiliseks miinimumtemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, millest alates taimel toimub vegetatsioon teatud arengufaasis. Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...40 (50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15...25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb assimilatsioon veel 25º C juures, kuusel aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu lakkab. Kõrgmägedes on temperatuuri optimum kuni 3º C madalam kui tasandikel. Vegetatsiooniperioodiks võetakse tavaliselt aeg, mil õhutemperatuur on keskmiselt üle +10º C, mõnede autorite järgi üle +5º C. On tehtud ka ettepanekuid võtta vegetatsiooniperioodiks aeg, mil ööpäeva keskmine temperatuur on üle 0º C.
annaabi.ee 
