Esmane kokkupuude B-lümfotsüüt Helper T- makrofaag antigeen B-lümfotsüüt lümfotsüüt tsütokiinid B-lümfotsüütide proliferatsioon Teine kokkupuude Fc-retseptorid Fab Makrofaag opsonisatsioon Fc = vastus palju kiirem = antikehade tiiter tõuseb kiiresti 10-100x võrreldes varasema tasemega Rakuline immuunvastus · T-lümfotsüüdid on efektorrakkudeks · T tsütotoksilised lümfotsüüdid (CD-8) => ründavad otseselt parasiite ja viirustest nakatunud rakke => vabastavad perforiine, misjärel tekkinud avauste kaudu toimivad
molekulid, mis on omased paljudele bakteritele ja mis on - lipopolüsahhariid (LPS), petidoglükaan jne., ja mis ei ole omased eukarüootsele organismile. Rakulise loomuliku immuunvastuse aktivatsioon. Aktiveeritakse ohusignaali poolt (LPS, dsRNA jne.) omane paljudele patogeenidele. Ohu-signaali vahendab TOLL-like retseptor, mis on pidevalt ekspresseeritud enamuse immuunsüsteemi rakkude pinnal Komplemendi ülesanded Kasulikud toimed peremeesorganismile: opsonisatsioon paremaks fagotsütoosiks; fagotsüütide aktivatsioon; bakterite ja nakatunud rakkude lüüs; AK vastuse regulatsioon; immuunkomplekside eliminatsioon; apotootiliste rakkude eemaldamine. Kahjulikud peremeesorganismile: põletik, anafülaksia. Opsonisatsioon Protsess, mille käigus mikroorganism kattub vereplasmas leiduvate valkudega (komplemendi valgud, antikehad) ja muutub sellega fagotsüütidele kergemini äratuntavaks ja "kättesaadavaks". Opsoniin kinnitub
märgistatud patogeen on tunduvalt paremini allaneelatav kui märgistamata infektsioonitekitaja. 15. Komplemendi aktivatsiooni teed ja peamised funktsioonid organismis Komplement on grupp seerumivalke (30+), mis on tavaolekus inaktiivsed ja moodustavad 5% vereseerumi globuliini fraktsiooni massist. Komplemendi aktiveerimisel käivitub kaskaad, mille lõpptulemuseks on patogeeni märgistamine ja/või patogeeni membraani lõhkumine. 1. Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs 2. Opsonisatsioon > fagotsütoos 3. Kemotaksis, põletikuvastuse induktsioon, patogeenide hävitamine 4. Immuunkompleksidele seondumine muudab need lahustuvaks ja kergesti lagundatavaks- immuunkomplekside koristamine Klassikaline tee- Aktiveerivad immuunkompleksid, mis tekivad antikehade seondumisel märklaudantigeenidega. Antigeenile seondunud pentameerne IgM on parim komplemendi klassikalise tee aktivaator. Esimeses etapis seonduvad erinevad C1 alakomponendid antikeha Fc-
ülemishingamisteed peavad saama süüa=hapnikku- sellega seoses haigestub ka treenitud sportlane kergemini?! neutrofiilid(valged verelibled) neelavad võõrkeha osa baktereid ja parasiite võivad fagotsüüdi "kõhus" edasi elada (tuberkuloos) nende vastu tehakse vabade radikaalide rünnak defensiinid-levivad rakkude vahel ja oksüdeerivad membraane ning hävitavad ka neutrofiile endid opsonisatsioon(seljal-löö mind-lüüakse-keha ei tunne võõrkehasid ära)- molekulid, mille liitmine halvasti äratuntavale patogeenidele muutub... tapjarakud- suured granularsed lümfotsüüdid, puudub spetsiifilisus, tapavad viiruse ohvriks sattunud rakke ja vähirakke, ründavad raku membraani kemikaalidega lüüsides (üritavad ära tunda need koed, mis ei tööta nii nagu peaks-kasvukude-healoomuline või kasvaja)
Osa antikehadest satub läbi platsenta loote poolele, põhjustades punaliblede lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. Organismi kaitse Sünnipärane e. loomulik immuunsus: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e. neutrofiilid, makrofaagid, NK) Põletik Omandatud immuunsus Loomulik humoraalne kaitse: 1. Lüsosüüm. Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist lüsosüüm mukolüütiliselt toimiv leeliseline ensüüm. Teda leidub: Süljes Soole ja nina-neeluruumi limas Silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates
Osa antikehadest satub läbi platsenta loote poolele, põhjustades punaliblede lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. Organismi kaitse Sünnipärane e. loomulik immuunsus: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e. neutrofiilid, makrofaagid, NK) Põletik Omandatud immuunsus Loomulik humoraalne kaitse: 1. Lüsosüüm. Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist lüsosüüm mukolüütiliselt toimiv leeliseline ensüüm. Teda leidub: Süljes Soole ja nina-neeluruumi limas Silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates
(IgG, IgA, IgM, IgD, IgE). * Seotud B-lümfotsüütidega. (tüümusest sõltumatud lümfotsüüdid) Rakuline immuunsus – immuunvastus, mille tagavad peamiselt T8- lümfotsüüdid ja tsütokiinid; suunatud eeskätt viiruste ja kasvajate vastu Rakulises immuunvastuses osalevad lümfotsüüdid diferentseeruvad tüümuses – tüümusest sõltuvad Immunoglobuliinid - antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud Opsonisatsioon - protsess, kus mikroob vm osake kaetakse antikehade või komplemendiga, tehes selle äratuntavaks ja fagotsüteeritavaks fagotsüütidele. kr keeles „söödavaks tegema“. Opsoneerivat toimet omavad osad IgG, IgM antikehad, mille sihtmärgiks on kihnu polüsahhariidid, A-grupi streptokokkide M- proteiin ja bakterite rakuseina peptidoglükaan Tsütokiinid – immuunsüsteemi mediaatorid, nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel, lisaks süsteemsed
erütrotsüütide vastu. Tavaliselt tekib sellest probleem alles järgmiste Rh+-raseduste ajal. Osa antikehadest satub läbi platsenta loote poolele, põhjustades punaliblede lagunemist, hemolüüsi. Selle tagajärjel võib loode haigestuda või isegi hukkuda. ORGANISMI KAITSE ·Mittespetsiifiline kaitse: Epiteeli pidev uuenemine Eritised: maomahl (pH, pepsiin), lima, pisarad, higi, sülg (loputus, lüsosüüm) Detoksikatsioon maksas, neerudes, nahas Humoraalne (lüsosüüm,opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e neutrofiilid, makrofaagid) Põletik ·Spetsiifiline kaitse = immuunsüteem · Mittspetsiifiline humoraalne kaitse - Lüsosüüm - Opsonisatsioon - Komplement - Interferoon LÜSOSÜÜM ·Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist ·Lüsosüüm-mukolüütiliselt toimivat leeliseline ensüüm. ·Teda leidub: süljes soole ja nina-neelu ruumi limas,
tunneb ära patogeenide molekulaarsed struktuurid) Omandatud ehk adaptiivne immuunsus(reageerib aeglasemalt, väga spetsiifiline ja efektiivne-suudab eristada keemiliselt sarnaseid aineid, on olemas mälu) Loomulik humoraalne kaitse-Epiteeli pidev uuenemine, eritised(maomahl, higi, nõre, sülg jne), detoksikatsioon maksas, neerudes ja nahas, lüsosüümid(paljudes kudedes pidrudab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist) Loomulik rakuline kaitse-mikrofaagid, makrofaagid ja NK. Opsonisatsioon ja fagotsütoosi omavaheline seotus-nii fagotsüüdid kui ka võõrkehade pind on negatiivselt laetud, seega on nende lähenemine raskendatud elektrostaatilise tõukejõu tõttu. Opsonisatsioonil seonduvad võõrkeha pinnale antikehad ja fagotsütoosi pinnal on retseptorid, mis seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsonisatsioonita ei saa toimuda fagotsütoosi. Eosinofiilide funkts. Seedetraktis- Neid paikneb rohkesti limaskestas ja soole valendikus.
KOMPLEMENDI AKTIVATSIOONI erinevad teed. Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis. Komplement on vere seerumi aktiivsus, mis täiendab antikeha funktsiooni. On evolutsioonis ammu välja kujunenud kaitsessüsteem, mis koosneb enam kui 30-st vere valgust. Komplement ja fagotsüüdid aitavad antikehal inaktiveerida organismi sissetungijaid. Komplemendi peamised funktsioonid on · Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs · Opsonisatsioon -> Fagotsütoos · Kemotaksis · Immuunkomplekside (IC) lagundamine Komplemendi aktivatsiooniks on kolm erinevat teed: · Klassikaline - süütenööriks on IgM või IgG, mis on seondunud antigeeniga. Antikeha seondumisel antigeenle, paljastub antigeeni sidumissait, mis on sidumisekohaks esimesele komplemendi komponendile C1-le. See molekul on moodustunus C1q, C1r ja C1s. C1 seondumise tagajärjel aktiveeruvad C1r ja C1s subühikud. Aktiveeritud C1s vastutab
a) kehaõõned ja õõneselundite valendikud; b) põletikust haaratud koed, mis immutuvad läbi eksudaadi e. põletikulise infiltraadiga; Eksudaat rakulise koostise alusel: 1. polümorfonukleaarne (ülekaalus neutrofiilid, eosinofiilid; 2. mononukleaarne/ümarrakuline (makrofaagid, plasmarakud; lümfotsüüdid); Eksudaadi bioloogiline tähendus: - kahjustava faktori (toksiin, mikroobid, keemil. ühend.) lahjendamine; - kahjustava faktori kahjutustamine (opsonisatsioon, antikehad) ja immobilisatsioon (fibriin), rakuliste reaktsioonide kulgemise võimaldamine; 3) Rakulised reaktsioonid 1. leukotsüütide ääreseis e. marginatsioon ja primaarne adhesioon: leukotsüütide väljumine tsentraalsest verevoolust ja kinnitumine endoteelile (P-selektiin; Lselektiin); 2. aktivatsioon ja stabiilne adhesioon (IL-8; LFA-1, CD18, ICAM-1); 3. vererakkude emigratsioon: - leukotsüütide migratsioon = leukodiapedees;
erinevatel aktivatsiooniteedel ühine ja mis on erinev. Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis. Komplement on vere seerumi aktiivsus, mis täiendab antikeha funktsiooni. On evolutsioonis ammu välja kujunenud kaitsessüsteem, mis koosneb enam kui 30-st vere valgust. Komplement ja fagotsüüdid aitavad antikehal inaktiveerida organismi sissetungijaid. Komplemendi peamised funktsioonid on 1) Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs(2) Opsonisatsioon -> Fagotsütoos (3) Kemotaksis (4) Immuunkomplekside (IC) lagundamine . Komplemendi aktivatsiooniks on kolm erinevat teed: klassikaline, alternatiivne ja letiini tee. Klassikaline tee nö süütenööriks on IgM või IgG, mis on seondunud antigeeniga. Antikeha seondumisel antigeenle, paljastub anriheeni sidumissaid, mis on sidumisekohaks esimesele komplemendi komponendile C1-le. See molekul on moodustunus C1q, C1r ja C1s. C1 seondumise tagajärjel aktiveeruvad C1r ja C1s subühikud
opsonisatsiooni teel fagotsütoosi tugevdamine (C3), rakumembraanide otsene kahjustamine (MAK-C-C9), immuunkomplekside töötlemine, antigeeni sidumine APC rakkudele paremini omastatavas vormis. Komplemendi retseptorid on CR1- CR4. CR1 ja CR2 moodustuvad nn komplemendi kontrolli proteiinist (CCP). CR3 ja CR4 on integriinid sisaldades sarnast beeta-ahelat (CD18). Retseptorite funktsioonideks on IK sidumine transpordi eesmärgil (IK kliirents), opsonisatsioon, komplemendi aktivatsiooni reguleermine. Komplemendi osa põletiku tekkes kannavad edasi anafülotoksiinid (kemoatraktandid - C3a, C5a). Nende toimel verevoolu hulk suureneb, veresoonte läbilaskvus tõuseb, rakkude migratsioon kudedesse suureneb ja põletiku tsütokiinide tase tõuseb, kudedes tekib nn oksüdatiivne plahvatus. Komplementsüsteemi aktivisatsiooni teedeks on klassikaline ja alternatiivne (properdiini) tee.
annaabi.ee 
