Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õppe- ja kasvatustegevuse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid




ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KONSPEKT Teema: LINNUKENE VÄIKENE Eesmärgid: Laps teab lindu ja tunneb ära kehaosad.  Tunnetus- ja õpioskused: 
* laps oskab rühmitada suuruse järgi
* laps suudab kuulata ja jälgida
* laps proovib järgi korrata 
* laps osutab pildile Sotsiaalsed ja enesekohased oskused:
* laps jäljendab ja matkib Mänguoskused:
* laps tunneb rõõmu mängust
* laps õpib arvestama mängukaaslastega Mina ja keskkond: 
* laps teab mõisteid - pea, keha, saba, väike, keskmine, suur Keel ja kõne: 
* laps kordab järgi
* laps jätab meelde õpitud kehaosad ja proovib neid nimetada Matemaatika:
* laps võrdleb suurusi - väike, keskmine, suur
* laps proovib näidata arvu näppudega Liikumine:
* laps oskab matkida linnuliigutusi
* laps teeb kaasa ettenäidatud liigutusi Muusika:
* laps kordab järgi laulusõnu


Vahendid: 
Käpiknukk, rosinad, kriit, liisusalmid, lamineeritud pildid Ettevalmistus: (õpetajapoolne, laste poolne) Õpetaja   poolne:    Otsin   teemakohased   liisusalmi   ja   laulu.  Valmistan   ette   lindude   pildid (lamineerin ja lõikan kolmeks osaks). Meisterdan käpiknuku.  Laste poolne: Laps tunneb rõõmu tegevusest. Tegevuse käik Tegevuse   osad,
tegevus-liigid
Õpetaja   tegevus,   käsitletavad   alateemad,   olulisemad
mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, mängulised
võtted
Vahendid I Sissejuhatus Hommikuring: Teretamine, mõisted - palun, aitäh. Lastele 
teema ja tegevuse tutvustamine ning kirjeldamine. II Põhiosa Alustan hommikuringi salmireaga:
„RTERE   SULLE,   TERE   MULLE,   TERE   MEILE
KÕIGILE.  TERE   PÄIKE,   TERE   MAA,  TERE  SUUR   JA
VÄIKE SÕBER KA!“ Tutvustan   lastele   lindu   ning   näitan   linnu   kehaosi   (pea,
keha, saba). Üllatuseks ilmub käpiknukk (papagoi). Papagoi teretab lapsi,   nimetab  lapse nime ja proovivad
korrata   koos.   Seejärel   palub   lapsel   avada   peopesa   ning
tänab teda selle eest ja poetab rõõmsal näol sinna rosina,
öeldes palun. Papagoi kordab mõisteid palun ja aitäh, laps
proovib korrata järgi. Viin läbi mängu “Linnud pesades”:
Joonistan ruumi põrandale ringid, mis märgistavad lindude
pesasid. Pesasse võib mahtuda 5–6 last. Lapsed (linnud)
asuvad   pesades.   Minu   signaali   peale   lahkuvad   linnud
pesadest ja „lendavad” väljakule laiali. Söödan linde kord
väljaku   ühel,   kord   teisel   poolel.   Lapsed   kükitavad   ja
toksivad sõrmeotstega vastu põrandat (nokivad teri). Ütlen
sõnad   „Linnud   pesadesse!”,   jooksevad   lapsed   oma
kohtadele. Kasutatavad meetodid: suuline, näitlikustav, mänguline Käpiknukk,
liisusalm,
rosinad, kriit


III Hindamine Linnu kehaosade kordamiseks ja kinnistamiseks viin läbi
tegevuse. Linnupildid:
Laual on 3 linnupilti (erineva suurusega linnud), iga pilt on
lõigatud   kolmeks   (pea,   keha,   saba).   Nimetan   ja   näitan
papagoi   peal   kehaosa   (nt   pea),   lapsed   leiavad   laualt
nimetatud   kehaosa.   Piltide   kokku   saamisel,   võrdleme   ja
paigutame   pildid   lindude   suuruse   järjekorras   (väike,
keskmine, suur).  Olulisemad   mõisted:   pea,   keha,   saba,   väike,   suur,
keskmine. Lindude
lamineeritud
pildid IV Lõpetav osa Viin   läbi   laulu-mängu   “Kolm   väikest   lindu”.   Laulan   ja
näitan ette liigutused/tegevused.
Näitan vastavalt arve näppe ja laulan. Iga salmi lõpus ütlen
“psst” ja teen kolme näpuga linnu noka liigutust. Kolm väikest lindu, kolm väikest lindu
kolm väikest lindu istus oksa peal. Kaks väikest lindu, kaks väikest lindu
kaks väikest lindu istus oksa peal. Üks väike lind vaid, üks väike lind vaid,
üks väike lind vaid, istus oksa peal. (Laiutan käsi ja raputan pead)
Ühtegi lindu, ühtegi lindu,
kõik linnud lendu läinud oksa peal. Palun lastel kaasa laulda ja liigutusi järgi teha. Kiidan lapsi
ja luban “linnukesed” teistesse tegevuspesadesse lennata.
Õppe- ja kasvatustegevuse konspekt #1 Õppe- ja kasvatustegevuse konspekt #2 Õppe- ja kasvatustegevuse konspekt #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reelika.S. Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Neid linde me tunneme
36
pdf

Neid linde me tunneme

A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND ­ TARTU 2006 Õppe

Bioloogia
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

rühmitamise aluseks on koolieelses eas laste loomulikud suhtlussituatsioonid. Selline valik võimaldab uut keelematerjali kasutada praktilises suhtluses, mängudes ja tege- vustes lasteaias ja väljaspool seda. Esiõpetuse eesmärgid on loomult protsessieesmärgid, mis näitavad, millise prot- sessi kaudu lapse igakülgne areng tagatakse. Esiõpetuse eesmärgid ei määra kindlaks, mida laps teatud vanuses peab oskama või õppima. Alushariduse raamõppekava järgi on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 9 Õpetajaraamat 3. TEGEVUSE ÜLESEHITUS KEELEÕPPES Lapse areng peegeldub mängus. Seepärast on lasteaias mõeldav vaid mänguline õpetus. Keel on mängu ja tegevuste saatjaks ja läbiviimise vahendiks

Eesti keel
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog
Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
Mänge lastele - referaat
46
doc

Mänge lastele - referaat

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................

Mäng
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun