• Sai alguse 1960. aastal, kui arenes välja abstraktsest maalisuunast. • Peamiselt tegeleti sellel ajal sellega USA`s ning Lääne-Euroopas. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt reklaamikunstis, moekunstis, tarbekunstis. • Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. • Kunstil on tihti rahustav või ärritav toime. Tähtsaimad opkunsti esindajad maailmas • Victor Vasarely • J. Le Parc • Bridget Riley • J. R. Soto Victor Vasarely (1906-1997) • Ungari-Prantsuse kunstnik, kes sündis Ungaris. • Opkunsti “isa“ ja juht. • Kogu elus tegeles kunstiga. • Esimeseks ning tähtsaimaks opkunsti tööks peetakse „Zebra“, mille ta tegi aastal 1930. Veel Victor Vasarely töid Etudes Bauhaus A – Etudes Bauhaus C – Etudes Bauhaus D –
kõikides oma töödes. Alati ei tähenda kordamine kujundi täpset kopeerimist. Element (nt joon, kujund, värv), mida korratakse, võib olla sarnane, väikeste erinevustega. pilt 6 näidis pildist, mis on tehtud heli võnkumise kohta 6 Riley'i mõjutused moes ja igapäevaelus. OPkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe, tarbe ja reklaamikunsti. Pärast suurt 1965. aasta OPkunsti näitust ,,reageeriv silm", vaimustusid inimesed sellest liikumisest. Selle tulemusena kasutati OPkunsti kõikjal: trükis ja telereklaamides, sisekujunduses, moe motiividena rõivastel ja sisustuskaupadel. Antud kunstistiilis kasutas isegi Mexico City 1968 olümpiamängude plakatil. pilt 7 pilt moerõivastest 60'ndate lõpust. OPkunst jõudis ja Eestisse ning vaadates 1960.70. aastate ajakirja ,,Kunst ja Kodu" abil. pilt 8 pilt tassidest Eestis 60.-70. aastatel
OP-KUNST Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: · ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; · ruumilisi illusioone; · joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; · täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Victor Vasarely Maakunst maakunst: (ingl. land art) looduslikke materjale (näit. liiv, kivid) kasutav ning loodust
Abstraktsionism on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Ilmus ja arenes 1910-1930 aastatel, levis üle Euroopa 1930-1945. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (suhtumise, tunnete) kujutamine, millel puudub side reaalse maailmaga. Tihti näevad teosed välja pigem nagu mustrilehed, kuid iga teosega on püütud edasi anda sügavam mõte. 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Abstraktsionism tekkis 20.sajandi I poolel (1910 Kandinsky), kuna sooviti kunsti hõlmavaid piire veelgi laiendada. Kujutati enese hinge, meeleolu. Oluline eneseväljendus oli soovides saavutada kunstis vaimset ideaalset taset. Väljendati end maalidel geomeetriliste ja vabade vormide, värvipindade ja joonte abil. Kujutati ka ebareaalsete värvidega aimatavat reaalset maailma. Abstraktsionism jaguneb kolme suunda: ...
ruudule", 1950-1965) · Aitas oluliselt kaasa tööstusdisaini kujunemisele Geomeetriline abstraktsionism · Üks abstraktsionismi vormidest, kus väljendusvahendiks on teatud kindlad geomeetrilised vormid, värvid ja rütm · Geomeetrilise abstraktsionismi rajajaks oli Kazimir Malevits ja Piet Mondrian · Geomeetrilise abstraktsionismist kasvas välja suprematism, samuti peetakse selle suuna hilisemaks avaldusvormiks 1950. aastatel väljakujunenud opkunsti Kazimir Malevits "Must Piet Mondriani kompositsioon ruut" Josef Albersi kuulsaimad teosed: Austusavaldus Vitraaz, 1918 ruudule, 1965 Proto-Form, 1938 Video · https://www.youtube.com/watch?v=F pTr_BDVjFI Kasutatud kirjandus · http://jtaylorid.com/2011/05/27/albers / · http://antiikmoobel.net/Ameerik a%20m%C3%B6%C3%B6bel%20XXsaj.p f
3,6 km pikkust joont. Arenesid välja ka veel kaks täiesti erinevat kunsti liiki, milleks on siis opkunst ning popkunst. Opkunst keskendub peamiselt ainult optiliste efektide loomisele, mis on ka tänapäeval väga populaanre kasutus arhidektuuris. Lihtsate geomeeriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või siis erinevate suunade liikumisi. Opkunsti suuna eestvedajaks võime nimetada Victor Vasarely ning hilisematest esindajatest näiteks Bridget Railey. Popkunsti võime nimetada ka massikunstiks, puuduvad kindlad maalimis traditsioonid. Seda iseloomustavad vaid kaasaegset ühiskonda kujundavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Kasutatakse kõige aegisemaid ja iseenesest tühiseid esemeid,mille keskel inimene igapäevaselt viibib. Täid teostatakse ülisuurtes mõõtmetes ning väga erksates värvides.
assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. OP- kunst - Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J. Le Parci, Bridget Riley ja J. R. Soto. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti.
Tema põnevaim hoone on ,,Guggenheim", mis meenutab vedru, on New Yorgis asuv muuseumihoone ja valmis 1959. aastal. Mõisted! 1. Funktsionalism - on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier. Euroopas oli selle stiiliga seotud rühmitus ,,Bauhaus". 2. Opkunst - on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. 3. Tegevusmaal abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimis protsess muutus vaatemänguks
· Edouardo Paolozzi · Peter Phillips · Ronald B. Kitaj · David Hockney · Allen Jones USA popkunstnikud · Jim Dine · Andy Warhol · Roy Lichtenstein · Tom Wesselmann · James Rosenquist · Claes Oldenburg · Richard Lindner · Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USAs ja LääneEuroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe, tarbe ja eriti reklaamikunsti. Kunstnikud · Victor Vasarely · J. Le Parci · Bridget Riley · J. R. Soto KINEETILINE KUNST (1960ndad)
Juba 1933. aastal ilmusid kunstniku töödesse mustvalged kontrastid ning tiigri- ja sebramustrid. Vasarely oli tugev teoreetik ta tundis ilmselt hästi pilditaju psühholoogiat, seda, kuidas liikumatu pilt ja muster võib hakata inimese silmades liikuma. Samuti püüdis ta geomeetriliste kujundite abil luua kahemõõtmelisel pinnal ruumilisuse illusiooni. Victor Vasarely tähtsus kasvas mõõtmatult, kui 1960. aastate keskel tekkis opkunsti liikumine. Ta lasi oma kujundeid isegi vaipadesse kududa ja üldse püüdis viia opkunsti avalikku ruumi. Vasarely suri 1997. aastal Pariisis. Ametlikel andmetel on tema sünniaastaks 1908, nagu on kirjas ka Eesti Entsüklopeedias. Seega peaks sel aastal tähistama tema sajandat sünniaastapäeva. Nüüd on aga selgunud, et ta tegelik sünniaasta on hoopis 1906 ta olevat ennast kaks aastat nooremaks valetanud. 8.Pop-kunst Tekkis 1950. Aastatel , läbimurre oli 1964 Veneetsia Piennal
metsikutesse inimtühjadesse paikadesse · Kummalised ja ebapraktilised ehitised · Kujundas ümber loodust ja kasutas loodusnähtusi · Peamised kunstnikud ameeriklased Walter de Maria Minimalism · Stiil, vool ja suund kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris, mille tunnusteks on: võimalikult vähe kaunistusi, ilustusi ning detaile ning keskendumine ainult vajalikule · Kujutavas kunstis nimetatud ka ABC- kunstiks · Loetakse üheks opkunsti eellaseks. · Kazimir Malevits `Must ruut' (1915) Hüperrealism 1960-te lõpus Ameerikas · Arenes välja popkunstist · Lähtutakse fotost või slaidist,rõhutatakse fotolikkust · Palju detaile, täpsus, kunstlikkus, tehislikkus · Oluline osa on maalimisel · Jahedus, ühiskonnakriitilisus · 20.saj lõpus hüper-ja fotorealismi eristumine · Eestis kujunes hüperrealism oluliseks kunstisuunaks 1970-ndatel.
liikuvad mobiilid. Viimaste suurmeistriks sai Ameerika kunstnik Alexander Calder (18981976), kes ka Pariisis õppis ja töötas. Väljend opkunst tuleneb ingliskeelsetest sõnadest optical art, mis tähendab optilist kunsti. Tegemist on 1950. aastate keskpaigas abstraktsest kunstist arenenud maalisuunaga, mis on üles ehitatud ennekõike nägemistaju eripärale. Neil maalidel tekib geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis ja virvendusefekt see loob sideme opkunsti ja kineetilise kunsti vahele. Kuulsaim esindaja on ungariprantsuse maalikunstnik Victor Vasarely (1908 1997). 1959. aastal lõi ta oma süsteemi, kus põhielemendiks on ruut ja sellesse tuleb sisse põimida teised geomeetrilised elemendid. Oma taiestes kasutas ta kuut põhivärvi. Vasarely püüdles uue ja värvirõõmsa maailma poole ja oma originaalteost käsitles ta vaid kui prototüüpi seeriaviisiliselt toodetavatele töödele. 8
Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala prestiiziga, odavaid ja hüljatud materjale. Celanti järgi on arte povera ,,...antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeleb materjali füüsiliste omadustega, eriti muutlikkusega". Arte povera oli eelkõige skulptuuri- ehk installatsioonikunst ning asus opositsiooni teadusliku ja kineetilise kunsti, opkunsti ning popkunsti kaudu taiestesse jõudnud tarbimisühiskonnaga. Selle suuna esindajate taotluseks oli materjalide, vahendite ja efektide vaesuse kunstiks ülendamine. Nad soovisid luua otsest ja emotsionaalset kontakti vaataja ja looduslike materjalide vahel. Nad pöördusidki tagasi ,,algsete kunstide" juurde, eelistades algelisi tehnikaid (põletamine, raiumine) ning rohmakaid materjale (kaltsud, muld). ,,Visuaalset tegelikkust nähakse sellisena, nagu see on, nagu ta tekib"
Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala prestiiziga, odavaid ja hüljatud materjale. Celanti järgi on arte povera ,,...antikommertslik, ebapüsiv, banaalne ja antiformaalne ning tegeleb materjali füüsiliste omadustega, eriti muutlikkusega". Arte povera oli eelkõige skulptuuri- ehk installatsioonikunst ning asus opositsiooni teadusliku ja kineetilise kunsti, opkunsti ning popkunsti kaudu taiestesse jõudnud tarbimisühiskonnaga. Selle suuna esindajate taotluseks oli materjalide, vahendite ja efektide vaesuse kunstiks ülendamine. Nad soovisid luua otsest ja emotsionaalset kontakti vaataja ja looduslike materjalide vahel. Nad pöördusidki tagasi ,,algsete kunstide" juurde, eelistades algelisi tehnikaid (põletamine, raiumine) ning rohmakaid materjale (kaltsud, muld). ,,Visuaalset tegelikkust nähakse sellisena, nagu see on, nagu ta tekib"
Oluline see, et A näitab, et on võimalik erineda. Avastus, et saab teha teisiti, on 60ndate Eesti kirjanduse jaoks fundamentaalne. 60ndate lõpp ja 70ndate algus. Cambelli supipurk saab 60ndate märgiks. See märgib popkunsti pealetulekud üldisemas plaanis. Tähtis, et üldine pilt: lääne, ida kultuurid kkku, näeme, kuidas abstraktne kunst ei kao kuhugi, vaid liigub kuhugi foonile. Peale tulevad massikultuurimärkidega tendentsid. Ka paralleelsed arenemised, opkunsti tulek (optiline kunst). Kultuurivahetus läänega kiireneb, otseseosed selgemad. Kui 60ndate alguses avastatud supp, 69 avastanud supi ka Eesti kunstnikud. Kui 60ndate alguses asünkroonia (igal pool erinevat moodi) suured erinevused 60ndate lõpus kahanevad. Muutub kunst ja kirjandus läänelikumaks. Esteetiline ühisosa undergroundi ja avalikuse vahel suurem. 64 võimuvahetus Moskvas, samal ajal radikaliseerub lääne kultuur. USA seotub Vietnami sõjaga ja vastureaktsioonidega. Levib
annaabi.ee 
