63. Kuidas ilmnevad tekstis lüngad ja määramatuskohad? - Kirjandusteose struktuuri kuuluvad määramatuse kohad (seotud ennekõike esitatud objektide kihiga teose maailm, tegelased, sündmused jne); 64. Milles seisneb teksti konkretiseerimine? Tooge näiteid. - Lugeja konkretiseerib oma kujutluses teksti, täites lüngad. Ingardeni järgi ei ole kõigi määramatuskohtade konkretiseerimine vajalik ega võimalik. 65. Mis on ootushorisont ja millistest osistest see koosneb? - Ootushorisont: lugejate eeldused, ootused, millega teosele lähenetakse. Rõhutab ühist, ajastuomast ootushorisonti teose ilmumise ajal valitsevad ootused kirjanduse suhtes. - Ootushorisonid komponendid: 1) zanri eelmõistmine tuttavad reeglid ja normid, 2) eelnev kirjanduskogemus, tuttavad teemad ja võtted, 3) poeetilise ja argikeele eristamise pädevus. 66. Meenutage viimati loetud kirjandusteost
Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apelsin Avatud ja suletud teosed Avatud teos: jätab lugejale suure mõttevabaduse Suletud teos: Autor suunab lugejat
käivad inimesed. Fokuseeritud kvalitatiivsed uuringud – kindlad publikugrupid, nt kooliõpilased Süvaintervjuud – Individuaalsed küsitlused üksikutele vaatajatele Juhtumianalüüsid (case-study) – Vaatajate teatrikogemus reaalse elu kontekstis. Kuidas nad eraelus käituvad, kuidas nähtu nende elu reaalselt mõjutab Pikemaajalisemad uuringud – Jälgitakse valitud publikuliikmeid pikema aja jooksul Retseptsiooniteooria põhimõisted Ootushorisont – vastuvõtja suhe teksti/teosesse enne vastuvõtuprotsessi Esteetiline objekt – vastuvõtja individuaalne kunstiteos, sünnib kommunikatsiooniprotsessis teose ja vastuvõtja vahel Konkretisatsioon – vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustav tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad: Meeleline taju – näeme, kuuleme, haistame vb Selle põhjal toimub Konkretiseerimine
omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on üldse võimalik rääkida valest/ekslikust lugemisest v tõlgendusest. Ootushorisont on Hans-Robert Jaussi hermeneutilises teoorias võimalik ootus, mis meil teksti reeglite ja kogemuste põhjal tõlgendades tekib. Loo mõistmiseks rakendab lugeja oma eelnevat kogemust ja teadmisi, mida autor juba kirjutades ette kujutab ning seega on ta teadlik lugeja ootushorisondist ehk eeldustest, mida ta tekstile esitab. Ootushorisondi komponentideks on: a) tuttavad žanrireeglid ja -normid; b) eelnev kirjanduskogemus (tuttavate teoste teemad ja
d. oma põlvkonna ootushorisondile i. lugeja arusaamises teosest peegeldub ka tema aeg 1. teos võib jääda võõraks, kuna teose kirjutamise ja lugemise ajaline vahe on distantsilt suur ii. ootushorisont ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumite hulk, mille järgi hindavad lugejad kirjandusteost mingil perioodil. iii. Autor võib jätta lugejale küllalt palju vabadusi 1. erinevad kirjandusteosed jätavad lugeja fantaasiale vähem või rohkem liikumisruumi
maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim ning (b) tegelik lugeja (tout le monde sait, comme on lire) ehk siis lähtub tekstist (ei oota krimkast usukuulutust); põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab ,,tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade sõbrad, pere etc) ning ootused (põlvkonna ootushorisont, millest lähtuvalt kirjutatakse; nt Twilight on suunatud naiivitaridele, Harry Potter jällegi nt neile, kes massi ei sobitu). 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Tunnus Lüürika Eepika Draama Loo olemasolu - + +
Lugejaks on keegi, kes loeb autori poolt loodud teksti, olemas on: ideaallugeja ( oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim tegelik lugeja ehk siis lähtub tekstist; põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab "tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade- sõbrad, pere etc) ning ootused ( põlvkonna ootushorisont, millest lähtuvalt kirjutatakse: nt Twilight on suunatud naiivitaridele, Harry Potter nt neile, kes massi ei sobitu) 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. 1. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus,
,,tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade sõbrad, pere etc) ning ootused. f. Autorikeskne analüüs uurib i. Mida on autor tahtnud oma teosega öelda ii. Millised olid teose loomistingimused iii. Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus g. Lugeja i. Isiklik elukogemus ii. Tõlgenduskogukond, kuhu ta kuulub iii. Oma põlvkonna ootushorisont 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. a. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused i. Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid ii. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b
· Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7.Kirjanduse sotsioloogia- kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate hinnangud,arvamused, suhtumised Retseptiivne esteetika 1970ndad, Konstanzi ülikool (Hans Robert Jauss, Wolfgang Iser): autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis "Ootushorisont" ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide ja väärtuste kogum Lugejale kuulub aktiivne roll tekstiloomisel, igal lugemisel toimub teksti taasloomine, mis põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja Mentaalsuse (maailmapildi) uurimine romantikud: Volksgeist, Kulturgeist "Annales. Economies. Sociétés
teosele lähenema. Tegelik lugeja kasuta teose tõlgendamisel omaenda elukogemust. Seetõttu erineb tema tõlgendus mudellugeja omast. Tõlgenduskogukond, kuhu lugeja kuulub, mõjutab tema tõlgendust teosest. See mõjutab maailmavaateid ja väärtushinnanguid ja selle kaudu ka arusaamist teosest. Lugejat mõjutab ka tema enda aeg mõnikord on teos võõras, kuna jääb liiga kaugele teise aega. Igal põlvkonnal on ootushorisont ootuste ja eelduste, kriteeriumite kogum, mis mõjutavad teose hindamist. Autor võib lugejale jätta ka vabaduse tõlgendamisel lüngad, mida lugeja peab ise täitma, rakendavad kujutlusvõimet. Avatud teos lugeja mõttevabadus on suur Suletud teos lugejat suunab tekstuaalne autor Tihti põimitakse teose peateemasse ka alltekst teine varjatum idee. Teos ja tekst Teose mõistmisel ja nautimisele on väga suur roll autori sõnakasutused stiil,
2)Retseptsiooniesteetika 3)Filosoofilises esteetikas 1. Kunsti kogemine psühholoogias: Kunstipsühholoogia, eksperimentaal-esteetika. Mitmeid probleeme: kunstikogemise psühholoogiline mehhanism, kunstitaju. Meeldimuste ja eelistuste põhjused. 2. Retseptsiooniesteetika: Kirjandusteaduse ja hermeneutilis-fenomenoloogilise filosoofia kooslus. Eelkõige kirjanduse baasil. Kuidas toimub tähenduse loomine lugemisprotsessi käigus; ootushorisont, ette-aimamised, "tühikute" täitmine lugeja poolt. NB! Ettevaatust E- kogemuse mõistega! Hans Robert Jauss; Wolfgang Iser. 3. Kunsti kogemine filosoofias: Eelkõige kunstikriitika (sh kunsti hindamise) metodoloogilised ja normatiivsed eeldused. Kunstikogemuse roll kunstikriitikas. Millised on "õiged" kogemustingimused? Millised on "õiged" tõlgendus ja hindamistingimused? Kunstiteose vahetu kogemise tees. 2. Selgitage vahetu kogemise teesi (VKT) puristlikku ja personalistlikku tõlgendust
Tihe seos sotsioloogiaga. Keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Retseptsiooniteooria on etenduse vastuvõtuprotsessi üldistamine. Etenduse vastuvõttu mõjutavad sotsiaalne ja majanduslik ruum, kultuuriruum, etenduse ruum. Etendust võetakse vastu kui - Sotsiaalset sündmust sündmuslikkuse, sotsiaalse sidususe, erilise aegruumi looja. - Kunstilist sündmust meelelahutus, emotsionaalsete, esteetiliste ja intellektuaalsete vajaduste rahuldaja Ootushorisont vastuvõtja suhe teksti või teosesse enne vastuvõtuprotsessi. Esteetiline objekt vastuvõtja individuaalne kunstiteos, mis sünnib suhtlusprotsessis teose ja vastuvõtja vahel. Etenduse vastuvõtt: · Meeleline taju · Konkretiseerimine vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikuid. · Tõlgendus interpretatsioon
Uurimisprobleemi lahendamine otsingu tegemise viisid ja meetodid · Võrdlev kirjandusteadus ehk komparativistika. 3 4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise aluse andis retseptiivne esteetika. 1970.aa Konstanzi ülikool: H.R Jauss ja W. Iser väitsid, et tekst on autori ja lugeja ootusehorisontide kohtumispaik. Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst on dialoog, seega üksnes lugeja osavõtt annab tekstile lõplikkuse. Tekst sisaldab küsimust ja stimuleerib lugejat küsimusi esitama, saades tekstist ka vastuseid. Lugeja suhtub teksti valikuliselt ja loob uue teksti. Tekstis on muutumatu ja muutlik osa. Muutumatu osa on materiaalne (kirjamärgid), muutlik osa kerkib lugeja teadvuses. Tänapäeval on teksti muutlikkus suurenenud
annaabi.ee 
