Ooperi vaim 26. veebruaril käisin Vanemuise teatris vaatamas „Ooperifantoomi”. Andrew Lloyd Webber’i muusikaliversioon põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantome de l’Opera”. Peaosades olid Stephen Hansen (Ooperifantoom), Maria Listra (Christine Daae) ning Koit Toome (Raoul, Chagny vikont). Esimeseks muusikapalaks oli kurikuulus, muusikaliga sama pealkirja kandev, „Ooperifantoom”. Teisteks muusikapaladeks olid näiteks „Ei muud Sult soovi ma”, „Võiksid olla nüüdki lähedal” ja paljud muud. „Ooperifantoomi” esietendus toimus Londoni teatris (Her Majesty’s Theatre) 1986. aastal ning see on läbi nende aastate olnud väga edukas ning väga suure piletituluga. Nii uskumatu
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mart Vaino OOPERIFANTOOM Referaat Puka 2015 1 Sisukord Ooperifantoomi autorid.......................................................................................... 3 Gaston Leroux (6. mai 1868 – 15. aprill 1927)....................................................3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948)..............................................................4 Georg Malvius (30. mai 1945)............................................................................. 5 Peaosatäitjad.......................................................................................................... 6 Stephen Hansen(Ooperifantoom)........................................................................6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae)..............................................
Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos? Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse
Retsensioon 27. novemril esietendus Tallinnas, Saku Suurhallis Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera ning ka minul oli õnn seda etendust külastada. Tegu on maailmakuulsa teosega, mida on küll juba korra Eestis etendatud, kui mitte kunagi originaalteosele nii lähedasena. Ameeriklase Ivan Jacobsi muusikal The Phantom of the Opera on üks prantsuse kirjaniku Gaston Leroux' 1909-1910 järjejutuna ilmunud romaani Le Fantóme de l'Opéra lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984
Muusikal Cats Sügisel käisin Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali ,,Cats". Muusikali autoriks on Andrew Lloyd Webber, kes on peale ,,Cats'i" veel kirjutanud terve hulga muusikale nagu näiteks, ,,Jesus Christ Superstar", ,,The Woman in White", ,,Starlight Express", ,,The Phantom of the Opera", ,,Aspects of Love" jpt. Veel on ta kirjutanud muusika filmidele ,,Gumshoe" ja ,,The Odessa File". Lloyd on pälvinud 7 Tonyt, 3 Grammyt, 6 Laurence Olivier auhinda, Kuldgloobuse, Oscari, Emmy, Praemium Imperiale'i ja Richard Rodgersi auhinna silmapaistvate tulemuste eest muusikaliteatris. Webberi muusikal ,,Cats" on tänapäevaks väga suurt menu kogunud ja üks aegade mängitumaid muusikale, mille esilinastused toimusid Londonis West Endis 11. mail 1981 ja New Yorgis Broadwayl 7. septembril 1982 aastal. Muusikali ,,Cats'i" aluseks on Thomas
Muusikal „Ooperifantoom” Käisin eelmisel kuul Tartu Vanemuine teatris vaatamas muusikali „Ooperifantoom”. Muusikal koostöös Really Useful Group Ltd-ga Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantôme de l’Opéra“. Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda. Sisu oli väga hingeminev ja kurb
Sisukord. I Sissejuhatus II Noorusaastad III Eraelu IV Karjäär V Kokkuvõte VI Kasutatud kirjandus Andrew Lloyd Webber, alates 1997 aastast lord Lloyd -Webber, Sydmontoni parun, on kindlasti üks XX sajandi juhtivaid heliloojaid. Tema tippteosed, nagu Jesus Christ Superstar, Evita, Cats, Starlight Express, Sounset Boulevar jne.on oluliselt mõjutanud muusikamaailma ja teinud muusikateatri hoopis teistsuguste kirgede ja lugude mängumaaks, kui seda või soodata varem I Sissejuhatus Lloyd Webberi ülemaailmne kuulsus põhineb tema rockooperitel (mida ta ise nimetab
OOPERIFANTOOM Zanri mõiste Ooperifantoom on muusikal. Muusikal- muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, tantsu ja kõnedialoogide kaudu Zanr on seotud igapäevaeluga ja seda mõjutavad hetkel moes olevad muusikastiilid. Lavastuse ajalugu romaaan ,,Ooperikummitus'' Andrew Lloyd Webber loodud muusikal, esietendus 1986. aastal Originaalpeaosatäitjad: Fantoom- Michael Crawford, Christine Daaé- Sarah Brightman Aasta 1925 tehti tummfilm On võitnud palju auhindu Broadway kõige pikemalt mängitud lavastus läbi aegade Sisukokkuvõte Chagny vikont Raoul on oksjonil ja teeb pakkumise mängutoosile, mis seostub talle mingi erilise mälestusega. Edasi toimub muusikali sündmustik minevikus, siis kui Raoul veel noor oli. On aasta 1890 ja käivad uue ooperi Hannibal proovid.
Retsensioon 18.detsembril 2010 käisin Vanemuises vaatamas muusikali ,, Evita" . Muusikal räägib Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elu, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelasepopikooni Ché Guevara suu läbi. Etenduses tegid kaasa teatri ooperikoor, sümfooniaorkester , bänd ja balletitantsijad. "Evita" heliloojaks on maailmas võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega. Muusikal " Evita " on justkui tagasivaade Eva elule . Muusikalis esitatud laulud olid suurepärased. Kõige lemmikumat välja valida ei oskagi , aga Eva laulud oli siiski kõige südamelähedasemad. Pidin üllatusega tõdema, et muusikal ei ole populaarne vaid eesti publiku hulgas, sest publiku hulgas oli ka välismaalasi
Memory 2016 Külastas 9.jaanuaril Paide Kultuurikeskust, sest seal etendati muusikalist kontserti „Memory “, orkestriks oli Vanemuise Sümfooniaorkester ja ka bänd ning solistid Koit Toome, Maria Listr, Birgit, Ele Millistfer ja Hannes Kaljujärv ja õhtujuhiks oli Hannes Võrno. „Memory“ on juba kaksteist aastat teinud oma kontsert tuure üle kogu eesti, millega mul tuleb meelde, et õhtujuht küsis ka veel saalist, et kes on need kõik aastad kohal käinud ning saalist tõusis kaks või kolm kätt. Kõik laulud on pärit Vanemuise teatri kavas olnud või alles tulevastest lavastustest, vaid kontserdi nimilaul „Memory” on kõlanud igal aastal
Paide Gümnaasium Gerolys Ilvesmets 10Reaal FANTOOM Retsensioon Paide 2007 MUUSIKAL ,,FANTOOM" 2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes
operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Maailmakuulsaid operette: Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Muusikal. Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik zanr, üsna tihti on süzee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus. Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel. Edukast muusikalist tehakse reeglina ka film. Tuntud muusikale: Richard Rodgers "Oklahoma", "Helisev muusika" Frederick Loewe "Minu veetlev leedi" John Kander "Kabaree" Andrew Lloyd Webber "Kassid", "Ooperiteatri fantoom" Claude-Michel Schönberg "Hüljatud"
Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heliloojad (eesti) Veljo Tormis, Uno ja Tõnu Naissoo, Ülo Vinter, Margo Kõlar. *,,Ära karda mind" muusikalist ,,Kaotajad", heliloojad (eesti) Olav Ehala ja Jaan Tätte
Fantoom Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. "Fantoom" räägib mehest, kes on sunnitud elama muust maailmast eraldatuna, kuna tema nägu on ,,kole". Kui ta avab end oma elu armastusele, murrab naine ta südame. Kuna olin sellest lavastusest filmi juba varemgi näinud, tundus see kohe positiivse elamusena. Muusikali "Fantoom" lavastajaks on Liis Kolle. Minu arvates oli lavastaja töö tehtud väga nauditavalt. Ei olnud midagi ülearust ega millestki ei jäänud puudu. Muusikali ajal tekkis küll kahtlusi nähtu
.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD... ........................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Pühapäeval, 20. detsembril 2009 kell 19:00 käisin Nokia Kontserdimajas vaatamas Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali ,,Evita". See lugu räägib sellest, kuidas 15-aastane vaese taustaga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Perón abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene.
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad:
........ 9 Arvamused ajakirjanduse maailmast....................................................................10 Minu arvamus....................................................................................................... 14 Pildid..................................................................................................................... 16 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18 Ajalugu Cabaret on muusikal, mille süzee aluseks on Christpher Isherwoodi 1939. aastal ilmunud romaan ,,Goodbye to Berlin", mida antakse sageli välja 2 koos sama autori teise romaaniga ,,Mr Norris changes trains" ühise pealkirja all ,,The Berlin stories". 1951. aastal toodi Broadwayl lavale John Van Druteni näidend pealkirjaga ,, I am a camera". Näidendi põhjal vändati 1955. aastal ka samanimeline film, mis ei osutunud sama edukaks kui näidend
hästi välja tuli. Muusikal oli väga hea ja hästi organiseeritud, kuigi oleksin soovinud minna vaatama etendust peaosas Hanna-Liina Võsaga, kuid ka peaosa Birgit Õigemeelega polnud täielik ajaraiskamine. Sellest etendusest jäidki kõige paremini meelde laulud, kuna need olid suhteliselt lihtsad, kuid ilusad ja lõbusad. Seda muusikali soovitaksin ma kõigile, kuna isegi kui on nähtud ,,Heliseva muusika" filmiversioon Julie Andrewsiga võin üpris kindlalt öelda, et muusikal on parem kui filmiversioon, kuna tegevus ei veni nõnda ja on huvitav jälgida otse, kuidas muusikal kulgeb. Arvan, et seesuguste aegumatute muusikalide taaslavastamine on väärt tegevus, kuna nendest ei tüdine ära ja see annab võimaluse jälgida muusikali ka nendel, kes varem ei ole seda näinud ning samuti saavad ka näitlejad sellega võimaluse end tõestada. Muusikal ,,Helisev muusika" oli väärt vaatamist ja kindlasti selles kõlavad laulud kuuluvad ühte muusikalilaulude paremikku.
Muusikaline arvestus "Fantoom" Aasta tagasi käisin linnahallis vaatamas muusikali "Fantoom", mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi
Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi
Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos. Siin on ühiseks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ja kujutav kunst. Balletis avatakse tegelaste tunded pantomiimi ja tantsu abil. Enamasti jagavad ooper ja ballett ühte teatrit. Tantsul on ilmselt sama pikk ajalugu, kui inimkonnal. Omanäoline tants kujunes Hiinas, Indias ja Egiptuses välja juba aastatuhandeid tagasi. 1661. aastal rajas kuningas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli ühtlasi esimene sellelaadne asutus Euroopas. Pjotr Tsaikovski ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" ja ,,Luikede järv"
Kasutati ka suurt raami, kus sees tegevus toimus. Dekoratsioon meeldis mulle kõige rohkem selle ooperi juures. Solistidel oli ka õnnestunud riidevalik, mis sobis suurepäraselt ajastuga kokku ning oli lihtne. See oli üks parimaid ooperi elamusi. Mõned asjad jätsid küll soovida, aga selle eest leidus kuhjaga positiivset, mis negatiivse taha plaanile jättis. Soovitan kindlasti ka teistel vaatama minna. 6. novembril käisin vaatamas Nokia kontserdimajas Andrew Lloyd Webber ja Tim Rice`i muusikali ,,Evita". Sain super elamuse osaliseks. Laulusõnade autor on Tim Rice. Eesti keelde tõlkis Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Lavastaja on Georg Malvius. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Kunstnik ellen Cairns ja koreograaf Igor Barberic. Peaosatäitjaks oli Maarja-Liis Ilus kehastumas Eva Peroni. Juan Peron oli jassi Zahharov. Che ehk Eva elu jutustaja oli Vaiko Eplik. Enne etendust olid mul eelarvamused Maarja-Liis Ilusa suhtes, kartes et too ei suuda
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid
George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool) Kolis Pariisi, et leida inpiratsiooni, aga kukkus läbi ja kolis tagasi New Yorki, kus kirjutas nüüdsed Ameerika kultuuri klassikud. Gershwin on lisaks muusikalidele (,,Meeletu", ,,Laulan sinust" jpt) loonud ka ooperi ,,Sinine esmaspäev, mille tegevus toimub mustanahaliste linnajaos. Gershwini tähtsus: 1) Kombineris erinevad muusika zanrid luues midagi uut. 2) Inspireerib ja on inspireerinud palju teisi muusikuid ja nende loomingut Parimaks näiteks sümfoonilise dzässi kohta on Gershwini ,,Rhapsody in Blue" teos, mis on kirjutatud 1924.aastal, sooloklaveri ja jazz bandi jaoks, mis kombineerib jazzi ja klassikalise muusika. ,,TRUE MUSIC MUST REPEAT THE THOUGHT AND INSPIRATIONS OF THE PEOPLE AND THE TIME. MY PEOPLE ARE AMERICANS AND MY TIME IS TODAY!" Kas nõustud Gershwini sõnadega või ei? Põhjenda oma arvamust!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
