Giuseppe Verdi Rigoletto – minu ooperielamus Nii head kui halba Vaatasin Giuseppe Verdi ooperi „Rigoletto“ etendust. Ma ei ole tihti näinud ooperietendusi, seepärast oli see mulle põnev kogemus. Kuid mis mulle selle juures meeldis, mis mitte? Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tänapäevalgi on tema ooperid populaarsed. Verdi kirjutas „Rigoletto“ vahetult peale oma kahe lapse ja naise surma. Tema emotsioonid on tajutavad ka selle ooperi muusikas ja tegevustikus, sest lavateose lõpus sureb peategelase Rigoletto tütar traagiliselt.
Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju siis ta pühendus täielikult muusikale. 1871
arvan, et eestlaste tehtud oopereid vöiks olla huvitavam vaadata ning kuulata. Esimesele ooperietendusele on muusika teinud Rein Rannap, kuuldavasti on tegemist kerge ning klassikalise rokiga. Rannap mängib ise teoses elektriorelit ning klaverit. Teisele ooperile on muusika teinud Ülo Krigul. Kuigi see nimi mulle kahjuks midagi erilist ei ütle, siis vaimustun hoopis solistidest. Solistideks on nimelt Helen Lepalaan ja Iiris Vesik. Ootan väga järgmist suve ja neid ooperietendusi, saan lõpuks panna taas selga siiani vaid korra kantud 9. klassi lõpukleidi ja tunda end veidi tähtsama ning suursugusemana. Samuti loodan väga, et mulle meeldivad need minu valitud kaks teost, sest siis tean, et olen oma raha õigesse kohta paigutanud. Kati Räim 11.b
oli vene helilooja ja muusikaõpetaja, kes kuulus "Võimsasse rühma". · Sündis 18. märtsil 1844. aastal vene linnas Tihvin · Suri 21. juuni 1908. aastal Elulugu · Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. · Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. · Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski- Korsakovi juhendama ja õpetama. · Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3- aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja- Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi
Referaat Nikolai-Rimski Korsakov Juhendaja: Ene Taru Hevelin Kõivik 12A Elulugu Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin Rimski-Korsakov oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Aastal 1862 katkes Rimski-Korsakovil muusikaga tegelemine, kuna ees ootas 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus. Teenistuse käigus reisis ta nii Põhja-Euroopas, Vahemeremaades kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale.
surmapõhjuseks sai alkoholism. Looming: Tundis huvi Venemaa ajaloo ning tsaarivõimu telgitaguste vastu. Paljude teoste keskne on õigusteta talupoegade saatus. Ooperid: ,,Boriss Godunov", ,,Hovanstsina", Klaveritsükkel ,,Pildid näituselt"(inspireeritud helilooja sõbra V.Hartmanni memoriaalnäitusest). Hiljem tegi eelnevast orkestratsiooni Maurice Ravel. Nikolai Rimski- Korsakov Venna eeskujul pidi temast saama mereväe ohvitser.1856astus Peterburi Mereväe kadettide kooli. Külastas tihti ooperietendusi ja õppis kõrvalt klaverimängu. (Balakiv tema juhendajaks) 1862 pidi mõneks ajaks katkestama muusikaga tegelemise, kuna kooli lõppedes ootas teda 3aastane mereväe teenistus. Naasnud Peterburi pühendub täielikult loomingule. 1871 võttis vastu orkestratsiooni ja kompositsiooni õppejõu koha Peterburi konservatooriumis. 1880aastaks oli välja õpetanud palju noori heliloojaid. Tänapäeval kannab Peterburi konservatoorium Rimski Korsakovi nime.
18. Sajandi dramaturgia kandjana, keskel tulid tõsise ooperi muusikalised kujundid ehk asemele laulumäng ja juhtmotiivid), mis on leidnud koomiline ooper, need tõid tee ka järgnevate sajandite vaataja reaalse elu keskele, ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati tegelased ja konfliktid olid ooperietendusi neile omaaegsest õukonnapidustuste osana. 1637 linnaühiskonnast hästi avati Veneetsias esimene avalik tuttavad. Sisust lähtuvalt ooperiteater – Teatro San eelistatakse kergemat ja Cassiano. “igapäevasemat” stiili: Ooperimuusikas kujunes välja retsitatiivid on sageli mitu koolkonda:
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid
Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul
oktoobril.Ta isa oli kõrtsipidaja. Ta vanemad kolisid Bussettosse, kus sai võimalikuks tema heliloojaks õppimine, kuna seal olid head vüimalused õppimiseks ja suur raamatukogu. Esimene õpetaja oli tal Ferdinando Provesi, kes oli kohaliku filharmoonika juhfiguur. Kahekümne aastaselt läks Verdi milaanosse, et jätkata oma õpinguid, aga Muusika Konservatoorium ei võtnud teda vastu, kuna ta oli 2 aastat limiidist vanem. Verdi hakkas seepeale võtma eratunde ja hakkas käima vaatamas ooperietendusi. Aga Milaano muusikajuhid soovitasid tal proovida teatri helilooja karjääri. 1830. aastal tagasi Busettos sai ta linna andis ta oma eimese kontserti kohaliku kaupmehe ja muusika armastaja Antonio Barezzi kodus, kes oli toetanud Verdi õpinguid Milaanos ja kutsunud ta tagasi, et Verdi õpetaks ta tütart Margheritat. Verdi ja Margherita abiellusid 1836. aastal ja said 2 last, kes aga surid lapsepõlves. Margherita suri 1840. aastal.
saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Adalbert (August) Wirkhaus (17. mai 1880 19. detsember 1961) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1908. aastal Leipzigi konservatooriumi (Artur Nikischi dirigeerimis- ja Max Regeri kompositsiooniklass). Tegutses 1908-1912. aastal Estonia teatris ja 1912-1917 Valga "Sädeme" seltsis dirigendina. Oli 1918-1943. aastal Tartus muusikaõpetaja, juhatas koore ja orkestreid. Juhatas "Estonia" esimesi ooperietendusi (Kreutzeri "Öömaja Granadas", 1908; Flotowi "Alessandro Stradella", 1909.aastal Lortzingi "Salakütt", 1911) ning operette. 1911 mängiti Estonia teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". "ESTONIA" TEATRIHOONE AJALUGU 1913. aastal valmis Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud teater "Estonia" mis oli suurim sel ajal Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühele poolde ehitati teatri- teise kontserdisaal, mille kujundus on tänaseni
Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul
pretendeeris keskmiselt 1000 meest igal aastal. Tööpinge oli seal kruvitud inimvõimete piirile ning seega võib akadeemia lõpetamist kindlasti pidada suureks saavutuseks. Laidoner pääses sinna 1909. aastal ja lõpetas selle 1912 esimeses järgus, saades autasuks Anna ordeni III klassi. Akadeemia kõrvalt kuulas Laidoner Peterburi ülikoolis loenguid rahvusvahelisest õigusest ja majandusteadusest. Külastas Peterburis olevaid eesti organisatsioone, muuseume, ooperietendusi ja kontserte. Ühel sellisel kontserdil kohtas ta tuttavat neidu Vilno sõjakooli päevilt tulevast Maria Laidoneri, kes tol ajal õppis konservatooriumis. Õige pea järgneski abielu ja 1913. aastal sündis poeg Michael Laidoner, kes aga viieteistkümne aastasena sooritas enesetapu. Esimese maailmasõja puhkemisel määrati Laidoner III Kaukaasi korpuse staapi. Oma vapruse ja juhtimisoskuse eest pälvis mees korduvalt tunnustust. Juba 1914. aasta novembris ülendati
· Aastail 1904-1920 elas Artur Kapp Astrahanis, töötades seal Vene Muusikaseltsi · 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone kohaliku osakonna esimehena ja muusikakooli direktorina. Seal korraldas ka avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". sümfooniaorkestreid ja ooperietendusi. · Astrahani aastail käis Kapp mitu korda ka Eestis, näiteks juhatas 1909 Tartu · Mihkel Lüdig sündis Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Tema muusikapäeva, 1910. a. Tallinna üldlaulupeo sümfooniakontserte, vahel kodus tegeldi palju muusikaga - lauldi kodus või kooris, mängiti pilli, organiseeriti "Vanemuise" suvekontserte. 1913. aastal juhatas ta "Estonia" teatrihoone isegi väike koduorkester
tuli loota vaid enda teadmistele ja andekusele. 1909. aasta augusti lõpul sõidab Laidoner Peterburi, et sooritada eksamid sõjaväeakadeemiasse astumiseks. Sama aasta oktoobris teatatakse talle, et ta on akadeemiasse vastu võetud. Järgneb üle kahe ja poole aasta õpinguid, mis kulgevad edukalt. Akadeemia kõrvalt kuulab Laidoner Peterburi ülikoolis loenguid rahvusvahelisest õigusest ja majandusteadusest. Külastab Peterburis olevaid eesti organisatsioone, muuseume, ooperietendusi ja kontserte. Ühel sellisel kontserdil kohtab ta tuttavat neidu Vilno sõjakooli päevilt Maria Kruzewskat, kes nüüd on Peterburi konservatooriumi üliõpilane. Samal, 1909 aastal abiellub 27aastane Laidoner 22aastase Mariaga. 1912. aasta juunis lõpetab 28aastane Laidoner Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga.
Itaalia teatrikorraldusest Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile: esimene oli sügisest kuni advendini, teine algas pärast Kolmekuningapäeva ja kestis kuni paastuajani siia langes ka karnevaliaeg, kus oli mitmesuguseid pidustusi, sealhulgas ka ooperietendusi, oli eriti rohkelt. Kolmas algas pärast 15 Ülestõusmispühi ja kestis suveni. Igaks stagione'ks pandi kokku uus trupp (eriti häid lauljaid taheti muidugi edasi endale hoida, seda ka järjest suurenevate honoraride abil). Oopereid esitati seeriana, st kavva võetud ooperit mängiti nii kaua kui publikut jätkus. Veel 19. sajandi esimesel poolel oli tavaks, et helilooja müüs oma ooperi impressaariole,
annaabi.ee 
