Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rohult" - 6 õppematerjali

thumbnail
1
docx

Ööbik ja roos

1)miks oli üliõpilasel vaja roosi?mida sümboliseerib punane roos?üliõpilasel oli vaja roosi,kuna see,kes temaga ballile pidi minema,lubas üliõpilasega tantsida,kui ta talle punase roosi kingib,aga tal ei olnud aiast neid võtta.punane roos sümboliseerib armastust. 2)Mida arvas ööbik armastuse kohta?ööbik arvas,etarmastus on parem kui elu.(tekstist lõik)ometi on armastus parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes. 3)Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?selle pärast,et tema arvates oli üliõpilase õnnetus tema õnn ja see,millest ööbik laulis,oli üliõpilasel päris elus. 4)kus käis ööbik,et roosi saada?mida ta pakkus roosiõie vastu?ööbik käis kolme erineva roosipõõsa juures,aga esimesel kahel olid teist värvi roosid ja punaste roosidega põõsal polnud enam roose.ta pakkus vastu oma kõige ilusamat laulu 5)mis oli ainus viis roosiõie saamiseks?ainus viis roosi saamiseks oli suruda enda rind vastu ...

Kirjandus → Kirjandus
163 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Suitsupääsuke

Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Pesitsuspaigale saabub, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses. Rändab suurte parvedena. Parved kogunevad ööbima roostikesse. Sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Igal aastal ehitab uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Pesa teevad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese. Seest vooderdatakse pehmete rohukõrtega,

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Lühireferaat: Suitsupääsuke

pesitsusalast. Ta saabub pesitsuspaigale, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Ta lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses ja ta rändab suure parvena. Parved kogunevad ööbima roostikesse ning sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Nad söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal aastal ehitab ta uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Nad valmistavad oma pesad märjast

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

Nokk on lühike ja suhteliselt paks. Jalad on tumedamat värvi ja lühikesed. (Vaata pilt 19) Suitsupääsukest leidub palju telefonitraatidel või puuokstel. Tavaliselt sellistes paikades ta otsib endale toitu. Toidu aeg on lindudel hommikul ja hilispäevasel ajal. Lendavad kõrgel päikselise ja selge ilmaga, vihmasel ajal aga madalamal. Rändlind, keda võib Eestis kohata aprillist oktoobrini. Toitub lendavatest putukatest. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt, aga peamiselt ikka õhust. Kultuur- ja avamaastiku liik, kes pesitseb mitmesugustes ehitistes, tuulekodade ja sildade all. Pesade arvu majapidamises suurendavad veekogude lähedus ja loomapidamine. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas katuseharjal, ööbib tihtipeale veekogude ääres roostikus. (Linnumääraja, 2015) Pilt 19. Suitsupääsuke (Hirundo rustica), (Autor: Arne Ader), 2013 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica)

Loodus → Loodus
40 allalaadimist
thumbnail
149
xlsx

Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ

tee 3-463 620 2701 Aino Voltri Männiliiva tee 7 620 2753 Aivi Remmelg Akad.tee 3-444 620 2666 Aleksandr Aidarov Akad.tee 3 620 2667 Aleksandr Popov Akad.tee 3-326 Andreas Sepp Akad.tee 3-444 620 2666 Archil Chochia Akad.tee 3-325 620 2425 Carlota Perez Akad.tee 3-431 620 2657 Egert Juuse Akad.tee 3-430 620 2657 Egert Rünne Akad.tee 3-325 Elo Rohult Akad.tee 3-470 620 2705 Elve Vunn Akad.tee 3-339 620 2646 Erik S. Reinert Akad.tee 3-431 620 2657 Erkki Karo Akad.tee 3-438 620 2671 Evhen Tsybulenko Akad.tee 3-326 620 2426 Gyla Pesur Akad.tee 3-465 620 2702 Hants Kipper Akad.tee 3-336 620 3255 Heidi Kärmas Akad.tee 3-441 620 2650

Informaatika → Informaatika
90 allalaadimist
thumbnail
258
xlsx

Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs

Aivi Remmelg Akad.tee 3-444 620 2666 Aleksandr Aidarov Akad.tee 3 620 2667 Aleksandr Popov Akad.tee 3-326 Andreas Sepp Akad.tee 3-444 620 2666 Archil Chochia Akad.tee 3-325 620 2425 Carlota Perez Akad.tee 3-431 620 2657 Egert Juuse Akad.tee 3-430 620 2657 Egert Rünne Akad.tee 3-325 Elo Rohult Akad.tee 3-470 620 2705 Elve Vunn Akad.tee 3-339 620 2646 Erik S. Reinert Akad.tee 3-431 620 2657 Erkki Karo Akad.tee 3-438 620 2671 Evhen Tsybulenko Akad.tee 3-326 620 2426 Gyla Pesur Akad.tee 3-465 620 2702 Hants Kipper Akad.tee 3-336 620 3255 Heidi Kärmas Akad.tee 3-441 620 2650

Informaatika → Informaatika
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun