Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rohult" - 6 õppematerjali

Ööbik ja roos
1
docx

Ööbik ja roos

roosipuu okast kuuvalgel ja laulma,rind vastu okast. 6)mida arvas ööbik elu kohta?ööbik arvas elu kohta,et kena on küll istuda metsas ja vaadata kullakarva kaarikus päikest,kuid ometi on armastus parem kui elu. 7)mille nimel tõi ööbik enda ohvriks?ööbik tõi selle pärast ennast ohvriks,et muidu ei võtaks üliõpilase tüdrik teda tantsima. 8)mida arvas üliõpilane ööbikust ja tema laulust?kuidas sellesse suhtud?üliõpilane tõstis pea rohult ja kuulatas,kuid ta ei saanud aru,mida ööbik talle öelda tahtis 9)missugune oli üliõpilase järeldus armastuse kohta?kuidas suhtud niisugusesse tunnete kiiresse muutumisse?ta ütles,et küll on see armastus ikka tobe.tegelikult tüdruk moleks pidanud ta ikka tantsima võtma. 10)mis sai roosist?mis tundeid see tekitab?mida oleksid sina roosiga teinud?üliõpilane viskas roosi tänavale.vankriratas sõitis roosist üle ning roos kukkus rentslisse.sellest ööbikust hakkas kahju

Kirjandus → Kirjandus
167 allalaadimist
Suitsupääsuke
6
doc

Suitsupääsuke

Aasias, sõltuvalt pesitsusalast. Pesitsuspaigale saabub, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses. Rändab suurte parvedena. Parved kogunevad ööbima roostikesse. Sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblik, liblikaröövik), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele. Igal aastal ehitab uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Pesa teevad märjast mudast, niisutavad süljega, panevad vahele rohukõrsi ja karvu ning saavad tugeva kausikese. Seest vooderdatakse pehmete rohukõrtega,

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
Lühireferaat-Suitsupääsuke
5
docx

Lühireferaat: Suitsupääsuke

pesitsusalast. Ta saabub pesitsuspaigale, kui on küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus, Eestisse aprilli lõpul või mai alguses. Ta lahkub septembri teisel poolel või oktoobri alguses ja ta rändab suure parvena. Parved kogunevad ööbima roostikesse ning sageli võib neid näha ka telefonitraadil istumas. Toitumine Nad söövad hästilendavaid putukaid: kärbsed, sääsed, mardikad, liblikad, kiilid. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt (ämblikud, liblikaröövikud), aga peamiselt ikka õhust. Sageli saadab inimest ja teisi soojaverelisi loomi, kelle ümber tiirleb alati palju putukaid. Ta sööb väga suures hulgas kahjureid. Pesitsemine Looduses rajab pesa koopavõlvi külge, tehismaastikul hoonete pööningutele või räästa alla. Igal aastal ehitab ta uue pesa, ehkki vana võib veel kõlvata. Nad valmistavad oma pesad märjast

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Linnuvaatlus ja uurimistöö
98
docx

Linnuvaatlus ja uurimistöö

Nokk on lühike ja suhteliselt paks. Jalad on tumedamat värvi ja lühikesed. (Vaata pilt 19) Suitsupääsukest leidub palju telefonitraatidel või puuokstel. Tavaliselt sellistes paikades ta otsib endale toitu. Toidu aeg on lindudel hommikul ja hilispäevasel ajal. Lendavad kõrgel päikselise ja selge ilmaga, vihmasel ajal aga madalamal. Rändlind, keda võib Eestis kohata aprillist oktoobrini. Toitub lendavatest putukatest. Harva napsavad saagi ka rohult või majaseinalt, aga peamiselt ikka õhust. Kultuur- ja avamaastiku liik, kes pesitseb mitmesugustes ehitistes, tuulekodade ja sildade all. Pesade arvu majapidamises suurendavad veekogude lähedus ja loomapidamine. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas katuseharjal, ööbib tihtipeale veekogude ääres roostikus. (Linnumääraja, 2015) Pilt 19. Suitsupääsuke (Hirundo rustica), (Autor: Arne Ader), 2013 2.4.5.2. Räästapääsuke (Delichon urbica)

Loodus → Loodus
40 allalaadimist
Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ
149
xlsx

Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ

tee 3-463 620 2701 Aino Voltri Männiliiva tee 7 620 2753 Aivi Remmelg Akad.tee 3-444 620 2666 Aleksandr Aidarov Akad.tee 3 620 2667 Aleksandr Popov Akad.tee 3-326 Andreas Sepp Akad.tee 3-444 620 2666 Archil Chochia Akad.tee 3-325 620 2425 Carlota Perez Akad.tee 3-431 620 2657 Egert Juuse Akad.tee 3-430 620 2657 Egert Rünne Akad.tee 3-325 Elo Rohult Akad.tee 3-470 620 2705 Elve Vunn Akad.tee 3-339 620 2646 Erik S. Reinert Akad.tee 3-431 620 2657 Erkki Karo Akad.tee 3-438 620 2671 Evhen Tsybulenko Akad.tee 3-326 620 2426 Gyla Pesur Akad.tee 3-465 620 2702 Hants Kipper Akad.tee 3-336 620 3255 Heidi Kärmas Akad.tee 3-441 620 2650

Informaatika → Informaatika
95 allalaadimist
Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs
258
xlsx

Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs

Aivi Remmelg Akad.tee 3-444 620 2666 Aleksandr Aidarov Akad.tee 3 620 2667 Aleksandr Popov Akad.tee 3-326 Andreas Sepp Akad.tee 3-444 620 2666 Archil Chochia Akad.tee 3-325 620 2425 Carlota Perez Akad.tee 3-431 620 2657 Egert Juuse Akad.tee 3-430 620 2657 Egert Rünne Akad.tee 3-325 Elo Rohult Akad.tee 3-470 620 2705 Elve Vunn Akad.tee 3-339 620 2646 Erik S. Reinert Akad.tee 3-431 620 2657 Erkki Karo Akad.tee 3-438 620 2671 Evhen Tsybulenko Akad.tee 3-326 620 2426 Gyla Pesur Akad.tee 3-465 620 2702 Hants Kipper Akad.tee 3-336 620 3255 Heidi Kärmas Akad.tee 3-441 620 2650

Informaatika → Informaatika
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun