siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel. Omand on majandusliku korra põhialus, kuna selle järgi, kas riik tunnustab, piirab või
asi läks võõrasse valdusse õigusliku aluseta. Väljanõue on suunatud isiku vastu kelle faktilises valduses asi on, seega asja otsese valdaja vastu. Nõuet ei saa suunata valduse teenija vastu, v.a juhul kui isik kellele valduse teenrina allub, eitab oma valdust. Kui faktiline valdaja on juba mitmes ebaseaduslik valdaja siis võidakse eelnenud ebaseaduslikud valdajad kaasata kohtuprotsessi kolmandate isikutena. Piirangud Vallasasja ei saa AÕS § 95 kohaselt välja nõuda heauskselt omandajalt kui vallasasi oli omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. (NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt) Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitaja väärtpabereid ega ka avalikul
valdaja vastu. Nõuet ei saa suunata valduse teenija vastu, v.a juhul kui isik kellele valduse teeniha allub, eitab oma valdust. Kui faktiline valdaja on juba mitmes ebaseaduslik valdaja siis võidakse eelnenud ebaseaduslikud valdajad kaasata kohtuprotsessi kolmandate isikutena. Kohtuliku arutelu objektiks on ikkag kolmanda isiku nõue ostja vastu. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasasja ei saa §95 kohaselt välja nõuda heauskselt omandajalt kui vallasasi oli omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tena poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitajaväärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasjade puhul ei saa kinnisasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on
Võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku õiguse eristamine laiendas ostumüügilepingu kasutamisalad. (3)3 Nii Rooma õiguse alusel polnud takistusi võõraste asjade ostumüügilepingu sõlmimiseks võõraste asjade, seega mitte kuuluvatele müüjale, kui kui viimane omas õiguste nende müügiks valdajalt. Ulpianuse digestides on selgelt öeldud, et ei saa olla kahtlust võimu üle müüa teise inimese asja, sõlmides sellist lepingu, müüja võtab enda peale kohustust saama asja tema omandajalt ja üle andma seda ostjale. Nagu puhtalt kohustuslik akt ostmüük saab ka sellisel juhul tegeliku võimu. Muidugi võib juhtuda, et müüja ei ole võimalik saada asja omanikuks, ja ta ei saa edasi anda asja ostjale, kuigi faktiliselt annab üle, kuid ei anna omandiõigust. Ulpianus selle pärast kohe lisab, et asi võib olla ostjalt ära võetud (eeldatakse, et selle asja omanikuga). Sellisel juhul müüjale tuleb vastutada ostja eest viimasele tekitatud kahju eest, aga kui müüja
*konsensuaalne leping – leping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise ja sellele nõutava vormi andmise momendist alates *kahekülgne leping – õigused ja kogustused on nii müüjal kui ka ostjal Subjektid on müüja ja ostja. Müüja peab olema vara omanik. (Ka erandid: komisjonimüük; vara müük täitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel; mitteomanik, kes müüs heausksele omandajale-asi on siis ostja oma asja oma valdusesse saamisest alates…pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda, omanikult varastatud/kadunud asja puhul ei toimu omandamist) Üldist vorminõuet pole. Erinormidega reguleeritakse *kinnisasjade omandamise tehing – notariaalselt tõestatud *ehitise või selle osa võõrandamise tehing– notariaalselt tõestatud Vastutus lepingu mittetäitmise korral: *võetud kohustuse natuuras täitmisele sundimine *endise olukorra ennistamine – raha tagasi *tekitatud kahju hüvitamine Need võivad olla kombineeritud. 9
kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand Omandikaitse – omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud jms. Vallasomandi tekkimise viis: Hõivamine (peremehetu asja võtmine, kui pole enne olnud omanikku), leid (teatada kaotajale või politseisse, kui omanik ei ole selgunud aasta jooksul, omandab leidja asja või seda asendava raha, va siis kui politsei hoiab seda), peitvara (maasse kaevatud jms, leidjal õigus saada leiutasu
valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel.68 ____________________ 66 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 34
tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. 2.1.2. Heauskne omandamine Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Erandina saab heauskselt omandajalt asja välja nõuda, kui asi on omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tahte vastaselt välja läinud ning leidja või varas võõrandas asja heausksele isikule. Asja välja nõudmisel tekib heausksel omandajal nõudeõigus võõrandaja vastu. 2.1.3. Ümbertöötamine, segamine ja ühendamine Ümbertöötamisel kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, siis on uueks omanikuks heauskne ümebrtöötaja, kui uue asja väärtus on suurem eelneva asja omast,
hävinenud, siis langeb ilmselt selle esimese isiku peale, kes peab hüvitama väärtuse, nagu algselt pidi) · Nõude loovutamise tulemusena üleantu tagasinõudmine. (nt kui võlg on üle antud võlausaldajale ja kui tuleb välja et nõudealus oli tühine ehk nõuet ei eksisteerinud. Võlgnik on uuele võlausaldajale täitnud osaliselt võla, siis ta saab seda tagasi nõuda nõude loovutajalt kui ka nõude omandajalt). Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (§1028). Nõude ulatus Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise juhul (§ 1028 lg 1) võib üleandja saajalt nõuda saadu ja sellest saadud kasu tagastamist ning eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise
Väljanõue on suunatud isiku vastu kelle faktilises valduses asi on, seega asja otsese valdaja vastu. Nõuet ei saa suunata valduse teenija vastu, v.a juhul kui isik kellele valduse teenrina allub, eitab oma valdust. Kui faktiline valdaja on juba mitmes ebaseaduslik valdaja siis võidakse eelnenud ebaseaduslikud valdajad kaasata kohtuprotsessi kolmandate isikutena. Piirangud Vallasasja ei saa AÕS § 95 kohaselt välja nõuda heauskselt omandajalt kui vallasasi oli omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. (NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt) Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitaja väärtpabereid ega ka avalikul
Kinnistusraamatu ebaõigsuse allikatena on nimetatud: - asjaõiguslikke muudatusi väljaspool kinnistusraamatut - asjaõigustehingu puudusi - vastuolu asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatukande vahel - kinnistusameti vigu Vastuväide Vatuväite põhifunktsiooniks on heauskse omandaja kasuks toimiva kinnistusraaatu avaliku usalduse rikkumine. Heauskse omandamise välistamine tähendab seda, et asjaõiguse tegelik omaja saab oma õiguse omandajalt välja nõuda. Vastuväite eeldused on: - ebaõige kinnistusraamat - vastuväitest puudutatud isiku nõusolek või seda asendav kohtumäärus - vastuväite kandmine kinnistusraamatusse Vastuväite saab esitada see isik, kellele kuulub parandamisnõue. See on isik, keda vale kanne sellega kahjustab, et tema õigust omandit või piiratud asjaõigust või asjaõigust piiratud asjaõigusel ei ole kinnistusraamatusse kantud või on sinna valesti kantud või on mõne kehtetu
Vallasomand võib tekkida vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt on asja oma valdusesse saamise hetkest ka siis, kui võõrandajal polnud õigust asja üle anda. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et omandajal pole õigust asja üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda igal ajal, kuid ka heausksel omandajal ei teki omandiõigust, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või mõnel muul teel tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda sätet ei kohaldata raha, esitaja väärtpaberite ja avalikul enampakkumisel ostetud asjade suhtes. Omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tema
kauplemiseks ettenähtud korrale. Enamiku seltside aktsiad ei ole börsil noteeritud ning nende võõrandamine toimub börsivälise tehinguga - kas siis väärtpaberiülekanne makse vastu või makseta väärtpaberiülekanne. Aktsiate müügi puhul toimub üldreeglina väärtpaberiülekanne makse vastu. Makseta väärtpaberiülekande erinevuseks on, et väärtpaberiülekande käigus automaatselt rahalist arveldust omandajalt võõrandajale ei toimu (nt aktsiate pärimisel, kinkimisel). Eesti Väärtpaberite Keskregistri seadus (EVKS) § 9 lg 1 kohaselt loetakse õigus registrisse kantud väärtpaberitele kolmandate isikute suhtes kehtivaks üksnes juhul, kui õigus on kantud registrisse. Teiste aktsionäride ostueesõigus Aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse,
annaabi.ee 
