................................3 Kas inglise keele kummardaja või oma keel austaja?.......................................................................... 4 Kokkuvõte.................................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................6 http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Kasik.pdf..................................................................... 6 Lisad..........................................................................................................................................................7 Sissejuhatus Tänapäeva meedia keel on palju mõjutanud eesti keelelt. Sellis keelt, mida kasutab ajakirjandus, seda keelt kasutame ka meie. Sellepärast pööravadki keeleteadlased suurt tähelepanu just sellele.
” (Vihma, 1994) Johannes Aavik Kokkuvõte Sain teada palju uut eesti keele muutumise ja keeleuuenduste kohta. See teema on minu arvates huvitav ning ma polnud varem sellest eriti kuulnud. Arvan, et Johannes Aaviku elutöö on väga oluline ja see on muutnud eesti keelt väga palju. Kasutatud kirjandus 1. http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=301&table=Persons 2. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2000_1/OK_2000-1_12.pdf 3. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_1/OK_2006-1_08.pdf 4. http://www.wikiwand.com/et/Johannes_Aavik 5. https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik
(Tartu), 2016) 3 4. Selgita, miks on plagiaat kõrgkoolides (ja mujal hariduses ning teaduses) taunitud? Mina arvan, et plagiaat on taunitud, sest see on võrdväärne vargusega (näiteks: autoriõiguste rikkumine, teise inimese töö endale võtmine või siis mitteviitamine). KASUTATUD KIRJANDUS Hennoste, T. (2014). emakeeleselts.ee. Allikas: http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_10.pdf Pärnapuu, P. (2017). teadusfilosoofia.ee. Allikas: http://www.teadusfilosoofia.ee/EMU/ Tartu), J. S. (19. 10 2016. a.). skytte.ut.ee. Allikas: http://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/js_plagiaat_eestikeelne.pdf 4
ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Zabrodskaja Anastassia 2012. Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Künnimees. Kasutatud internetiallikad Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2001_1/OK_2001-1_01.pdf. 16.01.2018. Eesti Keele Instituut. EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2. 16.01.2018. PBworks 2017. Eesti kirjakeele areng. http://tekkokad37.pbworks.com/w/file/fetch/113599816/13.%20Eesti%20kirjakeele%20areng.pdf. 16.01.2018. Eesti Kirjanudmuuseum. Eduard Ahrens (1803-1863). http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=323&table=Persons. 16.01.2018.
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks
Viljandi Gümnaasium Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias Referaat Autor Annabrita Kalda, I HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2018 Johannes Aavik (1880-1973) oli Eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Johannes Aavik keele forsseeritud ( kiirendatud ) arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keeleväljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat, ortograafiat jne. ( Johannes Aavik, http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html) Aavik eelistas lühikest mitmust. Juba tema ajal oli kooliski õpetatavaks põhimõtteks kasutada sõnaühendites üht tüüpi mitmust,...
Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupis...
päritolu, on nad meieni jõudnud läbi alamsaksa keele. Näiteks: ingel (< ladina k. ángelos) ja (<
alamsaksa k. engel). Kultuursõnavara alla kuuluvad näiteks: aabits (< ülemsaksa ABC[-busch]), loss (<
schloss), rehkendama (
7 KASUTATUD KIRJANDUS Autor. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. http://www.autor.ee/autor/ (13.11.2017). Hanson, M., Kuningas, M., Muuk-Adrat, T., Pohlak, R., Urmet, A. (2015). Intellektuaalomandi õppematerjal. Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus. http://www.eitk.ee/public/dokumendid/valjaanded/EITK_opik.pdf (13.11.2017). Hennoste, T. (2014). Loomevargus. Oma Keel, 73-79. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_10.pdf (13.11.2017). 8
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eesti keele õigekeelsus ja väljendusõpetus Referaat Ajakirjanduse poliitiline korrektsus Koostaja: Külliki Otsa Juhendaja: Kristi Kuningas Tartu, 2011 Sissejuhatus Antud referaat on üldjoontes teemal ajakirjanduse poliitiline korrektsus, uuritud on kas Eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust. Käsitletakse teemasid nagu soorollid, meeste ja naiste eristamine, rassism, homoseksuaalsus ja eakad inimesed. Algallikas on oma uurimuses kasutanud Eestis ilmuvate ajalehtede materjale. ,,Otsides 2003. aasta septembrist detsembrini ajalehtedest Eesti Päevaleht, Postimees ja SL Õhtuleht näiteid sugude, rasside ja rahvuste, homoseksuaalide, eakate ning kurjategijate nimetamise ja kajastamise kohta," (,,Kas eesti ajakirjandus järgi...
Eyak: a preliminary report (02.10.2017) 2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_keel1 (02.10.2017) 3. Krauss, Michael E. (1964). "The proto-AthapaskanEyak and the problem of Na- Dene, I: The phonology". International Journal of American Linguistics. 30 (2): 118 131. 4. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=1 (16.10.2017) 5. https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5neviis#K.C3.B5neviisid_eesti_keeles (23.10.2017) 6. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/01.pdf (17.11.2017) 7. https://www.omniglot.com/writing/eyak.php (17.11.2017) 8. https://en.wikipedia.org/wiki/Eyak_language (17.11.2017)
* kvantiteedimaksiim, mille kohaselt antakse piisav informatsioon (mitte vähem ega rohkem, kui olukord nõuab); * relevantsusmaksiim/asjakohasusmaksiim, mille kohaselt räägitakse tavaliselt asjassepuutuvast, st hoitakse sama teemat ega vahetata seda suvalisel hetkel; * metoodimaksiim, mille kohaselt inimene püüdleb arusaadavuse poole, st ei räägi sihilikult arusaamatult. VT LISA: http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Pajusalu.pdf Foneem – sõnas TÄHT on kolm foneemi: T-foneem, Ä-foneem, H-foneem Foon – sõnas TÄHT on neli fooni Foneem on väikseim võimalik keeleüsus, mis ise tähendust ei kanna (nt sõnas TÄHT on 2xT-foneem, Ä- foneem, H-foneem). Foneemidest on moodustatud morfeemid.
Hennoste, Tiit 2002. Keelekasutuse uurimine. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Toim.
Mati Erelt; http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_48_pdf/keelekasutus.pdf.
Vaadatud 17.11.2014.
Hennoste, Tiit 2003. Eesti sotsiolektide seisund. Uurimistöö. Tartu: Tartu Ülikool.
20
Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisse eesti keelde. – Oma Keel 1;
http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2000_1/OK_2000-1_09.pdf. Vaadatud
19.11.2014.
Keevallik, Leelo 1994.
argi/kõnekeele grammatikat. Nt tundub siinkirjutajale, et ka intonatsioon on oluline markeeriv tegur. Kolmandaks, harva on leidnud uurimist mitteverbaalne släng ehk zestid, tätoveeringud, spetsiaalne rõivastusviis jms grupiteadvust kinnistavad ning üldistest mallideks ekspressiivselt ja veidi ülepakutult ning mänguliselt erinevad mitteverbaaled nähtused (nt ülilaiad rebadel püksid vms) (vt nt kurjategijate kohta Maruste 1988). Neljandaks, erinevalt vana aja noortekampadest, mille omakeel levis vaid väikeses rühmas ja kadus koos rühma lagunemisega, on uuel noortekeelel tänu arvutitele üle-eestiline levik, mis tähendab ka selle suuremat võimu ja kindlamat püsimist. Lisaks: noorte keelelist omapära toetab juba selgelt massimeedia (raadiosaated, portaalide keelekasutus, muusikaajakirjandus jms). Meil puuduvad eesti keele kohta uuringud, mille poolest erineb laste ja noorukite keel täiskasvanute omast.
annaabi.ee 
