Aasta töömaht tonnides Q= q*cs*z*2b= 32*0,855*520,23*(2*0,79)= 22 488,92 tonni Veotöö tonnides P= q*cs*L*b= 32*0,855*62 427,6*0,79= 1 349 335,12 tonnkm KULUTUSED KA- kütteaine TJK- tööjõukulud REM- remont KLK-kohustuslik liikluskindlustus KTÜ- korraline tehniline ülevaatus REH-rehvid MA- määrdeained AM- amortisatsioon RVM- raskevokimaks KK- Kasko kindlustus ÜK- Üldkulud Otsitavad omahinnad OH L, OH Q, OH P 1) KÜTTEAINE nKAL- normkütteaine hKA- hindkütteaine nKALA- kütteaineläbisõiduleautole Ph- haagis nKALA= 25,62 l/100km q= 32-20+12= 24 nKAP= 1,41 l/100 tkm massH=10 tonni Ph= massH*L=10*62 427,6= 624 276 tonnkm P=P+Ph= 1 349 335,12+624 276= 1 973 611,12 tonnkm Põhikütuse hind jaemüügis tanklas on diisel 1,254/l Hulgimüügi hind franko ettevõttel on 11,4% odavam 1,111/l nKAL=26,15 l/100km KA= (LnKAL+P*nKAP)*hKA*10-2=
o ratsioonide koostis o söötade kvaliteet o toitainete sisaldus • Söötade majanduslik efektiivsus- hinnatakse rentaabluse näitaja abil o 2 meetodit • realiseerimise tulemuste alusel o võetaks arvesse söötade omahinnad ja täiendavad kulud • väärindushinna alusel o mida kõrgem on söötade omahind seda väiksema rentaablusega on tootmine • Söödakultuuride majandusliku efektiivsus leidmisel kasutatakse väärindushind, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku väärtust • Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse abil
8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüsteemi komponendid on omavahel kooskõlas olevad, ettevõtte eripäradega ja töötajate vajadustega sobivad ning kohandatud: kuluarvestus, eelarvestamine ehk planeerimine, aruandlus, tegevustulemuste mõõtmine. Kuluarvestus ja juhtimisarvestus
vähem saastavate tehnoloogiate hulgas. Eesti elektritarbijate huvides on elektribilansi mitmekesistamine, mis hajutaks elektrienergia tootmisega seotud riske. Majanduslik otstarbekus. Tuumajaamade ehitamine on küll paeaegu kolm korda kallim (1900 eurot/kW ) kui põlevkivil töötavate elektrijaamade renoveerimine (650 eurot/kW ), kuid samas on kütusekulud rohkem kui kolm korda madalamad. Hinnanguliselt on uutes tuumaelektrijaamades ja põlevkivijaamades toodetud elektrienergia omahinnad võrreldavad, kuid keskkonnamaksudest tulenev määramatus võib muuta tuumaelektri konkurentsivõimelisemaks. Tuumajaama ehitamiseks peab tuumajaam paiknema tektooniliselt ohutus piirkonnas ja suurtarbijatele võimalikult lähedal, vajalik on jahutusvee olemasolu ja soodsad ehitusgeoloogilised tingimused nagu teedeühenduse ja kõrgepingeliinide olemasolu.
tööülesannete hulka kuuuluvad ka varustusküsimused ja hinnapakkumiste koostamised ning ise ei saa füüsiliselt mitmel objektil korraga viibida. Samas on teinekord kasulikum ise objektil koos töölistega töötada, seda juhul, kui tegemist on hinnaliste rendimasinate ja seadmetega. Tööriistade lõhkumise või oskamatu kasutamisega rikkumise eest tuleb kallist hinda maksta. Hinnapakkumiste koostamise aluseks on hinnaküsimised ja õigesti arvestatud omahinnad materjalidele, tööriistade kulum ja renditasud, kulud transpordile ning tööjõu palgakulud. Hinnapakkumise puhul peaks olema sisse arvestatud läbirääkimiste käigus tehtav võimalik allahindlus kliendile ja mingi protsent ettenägematuid kulusid ning mõistlik ligi paarikümne protsendiline kasum. Aastate jooksul on välja kujunendud head ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Kaubad tarnitakse objektidele suuremjagu Optimera Eesti AS kauplustest või tehastest otsetarnetena
Kulusid kajastatakse aastaaruandes bilansis, kasumiaruandes, rahavoogude aruandes. Praktika jooksul sain lisaks jälgida käibemaksu deklaratsiooni esitamist ja vormi VD esitamist. See kinnistas maksunduse õpitud osa olulisel määral. Tulevikus julgen ka iseseisvalt käibemaksudeklaratsiooni esitada. 5.1 Kuulõpu tegevused ja aastalõpu tegevused Kuu lõpus on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. Kuu lõppedes tuuakse välja toodangu omahinnad; 2. Tehakse kanded vastavalt toodangu jäägile ja müüdud kaupadele. Selgub kuu majandustulemus; 3. Rahavoogude prognoos tehakse iga nädala kohta. Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. Läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 2. Teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3
Kontorikulud on Türil, kus Türi vald rahastab osa nõustamiseks vajalikku pinda. Nõustajad kasutavad Kriisikodu olemasolevat pinda, kus proportsionaalselt on arvestatud 2/3 kogu kontorikuludest projektile (kokku 110 EUR kuus, sellest nõustamisele 73 EUR kuus) Kui eeldada, et kogu projekti planeeritavast nõustamistegevusest 75% toimub Türil, siis see moodustab umbes 77 tundi nõustamist kuus ning ühe tunni rendihinnaks koos kommunaalkuludega kujuneb 0.95 eurot Kokku teenuse omahinnad oleksid järgnevad: 1. Psühholoogiline nõustamine 21,95 Nõustaja tunnitasu tund 1 15,62 15,62 Töötuskindlustusmakse 1,4% 0,22 Sotsiaalmaks 33% 5,16 Ruumide rent tund 1 0,52 0,52
kohta. Söödatootluse ja sööda erikulu näitajad sõltuvad eeskätt söötmistasemest. Produktiivsuse kujunemisele avaldavad mõju ratsioonide koostis, söötade kvaliteet ja toitainete sisaldus. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil. Söötade kasutamise rentaabluse arvutamiseks on kaks meetodit: - Realiseerimistulemuste alusel: võetakse arvesse nii söötade omahinnad, kui ka täiendavad kulud, mis on seotud sööda väärindamisega. - Väärindushinna alusel- mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku väärtust. Tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel ,kus r= rentaabluse tase loomakasvatuses (%); c= söötade keskmine omahind (/kg, /t) Mida kõrgem on söötade omahind, seda väiksema rentaablusega on tootmine.
efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. Kuluarvestuse kontseptsioon, mille korral tehakse kindlaks, millised toimingud kulusid tekitasid ja kui palju tekitasid. Kulusid jaotatakse ja suunatakse kasutades selliseid kulujuhte, mille abil on võimalik saada võimalikult tegelikkusele vastavad toimingute ja teenuste omahinnad. Tekkepõhise kuluarvestuse ja -analüüsi teostamine on üldjuhul eelduseks logistiliste toimingute ja protsesside efektiivsuse suurendamisel Teleskooptõstuk Tõstuk, mis töötab kõrgete ladude kitsastes (1,5 m) vahekoridorides. Teleskooptõstukid täidavad laos samu funktsioone, mis pöördkahveltõstukid aluste paigutamine hoiukohtadele ja võtmine riiulikohalt. Teleskooptõstukil
1 120 000€ 2. jaotusbaasi erinevus: tegelikud otsetöötunnid olid 27 000, eelarvestatud 28 000. Kajastamisvõimalused: 1. kuluarvutluste parandamine tegeliku üldkulumääraga: a. arvutatakse tegelik üldkulumäär aasta lõpus 18 b. kõikide toode üldkulu arvutatakse õige määraga c. suletakse kontod tulemus: kõikidel kontodel on täpsed omahinnad ja laosaldod ning kasumiaruanne on täpne. Kuna antud näites tegelikud üldkulud erinevad arvutlustes kasutatud üldkuludest 135 000 € ehk 12,5%, siis võib kõikide toodete omahinda suurendada, suurendades üldkulusid 12,5 võrra. Toote A1 puhul: 3520x1,125 = 3960, mis ongi tegelik üldkulu maht sellele tootele. Selle meetodi puhul on tulemuseks täpne arvestus ning samas on tagatud ka perioodi keskel informatsiooni ligikaudne olemasolu. 2
tase? muutuv, vahelduv nõudlus püsiv, ühtlane nõudluse tase vahelduv nõudlus vähese prognoositavusega vahelduv nõudlus hea prognoositavusega 2. Kulude kokkuhoiuga laos on võimalik tõsta klienditeeninduse taset lühendada läbimisaegu suurendada ettevõtte rentaablust ja kasumit vähendada vigade arvu komplekteerimisel ja pakkimisel 3. Selleks, et laotoimingute omahinnad oleksid madalad, on vaja minimeerida kauba hoiustamise kulu minimeerida kauba käsitsemise kulud minimeerida nii hoiustamise kui ka kauba käsitsemise kulud optimeerida kõik laopidamisega seotud kulud 4. Efektiivsust logistikas võib iseloomustada kui kulu ja tulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus tulu ja kulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus kulutatud ressursside määra suhet tulemisse
vahelduv nõudlus vähese prognoositavusega vahelduv nõudlus hea prognoositavusega 2. Kulude kokkuhoiuga laos on võimalik tõsta klienditeeninduse taset lühendada läbimisaegu suurendada ettevõtte rentaablust ja kasumit vähendada vigade arvu komplekteerimisel ja pakkimisel 99 3. Selleks, et laotoimingute omahinnad oleksid madalad, on vaja minimeerida kauba hoiustamise kulu minimeerida kauba käsitsemise kulud minimeerida nii hoiustamise kui ka kauba käsitsemise kulud optimeerida kõik laopidamisega seotud kulud 4. Efektiivsust logistikas võib iseloomustada kui kulu ja tulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus tulu ja kulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus kulutatud ressursside määra suhet tulemisse
püsiv, ühtlane nõudluse tase vahelduv nõudlus vähese prognoositavusega vahelduv nõudlus hea prognoositavusega 126 2. Kulude kokkuhoiuga laos on võimalik tõsta klienditeeninduse taset lühendada läbimisaegu suurendada ettevõtte rentaablust ja kasumit vähendada vigade arvu komplekteerimisel ja pakkimisel 3. Selleks, et laotoimingute omahinnad oleksid madalad, on vaja minimeerida kauba hoiustamise kulu minimeerida kauba käsitsemise kulud minimeerida nii hoiustamise kui ka kauba käsitsemise kulud optimeerida kõik laopidamisega seotud kulud 4. Efektiivsust logistikas võib iseloomustada kui kulu ja tulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus tulu ja kulu suhet, mida suurem see on, seda suurem on efektiivsus kulutatud ressursside määra suhet tulemisse
giga muuta ettevõte efektiivsemaks ja kasutada kulusid kui hinnakujundamise alust. USA raudtee- ettevõtted olid esimesed inantsinfo analüüsijad. 19. sajandi lõpul võtsid USA raudtee-ettevõtted kasutusele kompleksseid kuluarvestuse süsteeme. See andis neile võimaluse arvutada välja vedude omahinnad erinevate veoseliikide lõikes ning koostada tariiitabelid. Alguse sai põhjendatud hinna- kujundusmehhanismide teke. USA terasetööstur Andrew Carnegie töötas välja kuluarvestussüs- teemi, mis võimaldas saada detailse ülevaate tulevastest materjali- ja palgakuludest. 20
annaabi.ee 
