arenguperspektiivid. Igaüks on ilmselt pannud tähele, et kui töö on edukas ja leiab tunnustamist, laabub ta justkui iseenesest. Kui aga üks ebaõnnestumine järgneb teisele või kui töö on sisutu, tekib hoolimatus töö suhtes ja käegalöömine. Hügieeni või keskkonna tegurid: töötingimused; palk; suhted kaastöötajatega; staatus; suhted ülemustega; olmeolud; tegevuse reglementeeritus; isiklik elu. juhtimisstiil; Herzbergi uurimused näitasid, et ligikaudu 90% positiivsetest seisukoha-võttudest töö suhtes kuuluvad motivaatorite hulka ja neil põhineb alla 10% negatiivsetest seisukohavõttudest. Teiselt poolt umbes 80% rahulolematuse juhtudest tulenevad töökeskkonna teguritest ja ainult harva mainiti neid kui rahulolu tekitavaid. 11
(Aedma: 2001) Motivaatoriteks peab F. Herzberg: · edukust töös (saavutused) · saavutuste tunnustamist · töö huvitavust ja sisukust · töö vastutusrikkust ja tähtsust · ametialast tõusu (sh ka meelepärast ametivahetust) ja tähtsamate ülesannete saamist arenguperspektiive Hügieeni- ehk keskkonnategurid: töötingimused, suhted kaastöötajatega, suhted ülemustega, tegevuse reglementeeritus, juhtimisstiil, palk, staatus, olmeolud, isiklik elu. (Aedma: 2001) Herzberg väidab, et inimesel on kaks põhivajadust: esimene on vajadus kasutada oma võimeid (motivaatoreid) ja teine inimese vajadus on vältida ebameeldivusi (töökeskkonnaga seotud tegurid). Juhtimisprobleemiks on see, kuidas käivitada motivaatorite virgutav toime ja kõrvaldada hügeenitegurite pärssiv mõju. (Aedma: 2001) Herzbergi järgi on motiveerivaks järgmised juhtimisvõtted:
o töö huvitavus ja sisukus; o töö vastutusrikkus ning tähtsus; o ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); o arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: o töötingimused; o suhted kaastöötajatega; o suhted ülemusega; o tegevuse reglementeeritus; o juhtimisstiil; o palk; o staatus; o olmeolud; o isiklik elu. Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 25.Milliseid tasusid nimetatakse sisemisteks tasudeks?
· Saavutuste tunnustamine · Edukas töös (saavutused) · Töö huvitavus ja sisukus · Töö vastutusrikkus ning tähtsus · Ametialane tõus · Arenguperspektiivid 2. Tööga rahuolematuse tegurid = hügieenitegurid (hügenifaktorid) · Töötingimused · Suhted töökaaslastega · Suhted ülemustega · Tegevuse reglementeeritus · Juhtimisstiil · Palk · Staatus · Olmeolud · Isiklik elu Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult hügieenifaktoritele tuginedes seda eesmärki ei saavutata. 17.Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. I. Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses. Kultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis on keelatud, milline on õige ja milline on väär käitumine. II
hügieeniteguriteks ehk keskkonnateguriteks). Motivaatoriteks on: - saavutuste tunnustamine - edukus töös (saavutused) - töö huvitavus ja sisukus - töö vastutusrikkus ja tähtsus - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus) - arenguperspektiivid Tööga rahulolematuse e keskkonnateguriteks oon: - töötingimused - suhtes kaastöötajatega - suhted ülemusega - tegevuse reglementeeritus - juhtimisstiil - palk - staatus - olmeolud - isiklik elu 25. Milliseid tasusid nimetatakse sisemisteks tasudeks? - saavutamise tunne - enesekiitus - rahulolu tööst - sisemine arenemine - oma staatuse tunnetamine. 26. Milliseid tasusid nimetatakse kaudseteks tasudeks? Kuidas jagunevad kaudsed tasud? Slidedel on kaudsete tasude asemel välimised tasud (antakse inimesele kellegi teise poolt, üldjuhul organisatsiooni poolt. need jagunevad ainelisteks ja moraalseteks tasudeks.
- töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. · Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. · Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. · Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. · Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 28. Defineerige organisatsioonikultuuri olemust.
o Arenguperspektiivid Tööga rahulolematuse tegurid – hügieenitegurid ehk keskkonnategurid (tulenevad keskkonnast) o Töötingimused o Palk o Suhted kaastöötajatega o Staatus o Suhted ülemusega o Olmeolud o Tegevuse reglementeeritus o Isiklik elu o Juhtimisstiil o o Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsioonitegureid täiustades. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 148. J. Hackmani ja G. Oldhami töö omaduste teooria põhiseisukohad
Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 29 Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. + Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest org
301. - arenguperspektiivid. · Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. 302. - töötingimused; 303. - suhted kaastöötajatega; 304. - suhted ülemusega; 305. - tegevuse reglementeeritus; 306. - juhtimisstiil; 307. - palk; 308. - staatus; 309. - olmeolud; 310. - isiklik elu. · Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. · Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. · Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 311. 10.Millised erinevad tasustamise võimalused aitavad töötajat motiveerida? · Sisemised tasud 312. ..
375. 70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad 376. Tööga rahulolu tegurid on seotud tööga motivaatorid (saavutuste tunnustamine, edukus töös, huvitavus ja sisukus, vastutusrikkus ja tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) 377. Tööga rahulolematuse tegurid on keskkonnast tulenevad tegurid keskkonnategurid (töötingimused, suhted töökaaslastega, suhted ülemustega, tegevuste reglementeeritus, juhtimisstiil, palk, staatus, olmeolud, isiklik elu). Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. 378. 71. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad 379. Töötsooni laiendamine. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu. 380
hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. • Motivaatorid: - saavutuste tunnustamine; - edukus töös (saavutused); - töö huvitavus ja sisukus; - töö vastutusrikkus ning tähtsus; - ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid • Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. • Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. • Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. • Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 71. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad • Töötsooni laiendamine
CPT standartide punktis 47 on käsitletud vahistatute reziimi vanglas. Kinnipeetavate heaolu tagamisel on väga suur roll läbimõeldud tegevuskaval (töö, haridus, sport jne). See kehtib kõigi kinnipidamisasutuste kohta olgu need, kus süüdimõistetud kannavad karistust või kus peetakse kinni eeluurimisaluseid. Kinni peetavaid isikuid ei tohi jätta nädalateks vahel isegi kuudeks lukustatuna kambrisse hoolimata sellest, kui head on kambri olmeolud. CPT on seisukohal, et vahistatud peaksid saama veeta mõistliku osa päevast (8 tundi või enam) väljaspool kambreid ning neile oleks tagatud mitmekülgsed võimalused aja sisustamiseks. CPT standardite punktist 48 tuleneb seisukoht, et eranditult kõik kinni peetavad isikud peavad saama igapäevase võimaluse viibida vabas õhus. Vahistatu kinnipidamise üldtingimuste võrdlemisel kinnipeetava kinnipidamise