Vasest tuba oli tütarlaste töötuba. Kalevipoeg päästis nad ja viis koju. Neidudel olid võluvõimed ja iga neiu kositi hiljem.Hiiglaneitsi oli Hiiglataadi tütar ja kord pani Hiiglaneitsi Kalevipoja käsilased põlle sisse ja sõitis nendega hõbelaevas muudkui põhja poole kuni kolmanda rannani. Kalevipoeg oli väga sõjakas. Ta oli kuningas ja Kalevi poeg, Teda kutsutakse vägilaseks. Kalevipoeg võitis paljud sõjad, kuid viimse andis ta üle Olevipojale ning lahkus. Ta elas Koiva jõe kaldal nii kaua, kuni raudmehed teda tüütama tulid. Kalevipoeg asus uut kohta otsima. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja öeldud sõnad. Mõõk kuulas Kalevipoja käsku ja lõikas ta jalad alt, Kalevipoeg suri. Selle eepose mõte on, et meie rahvas on läbi aegade olnud väga tugev ja kaval.
Kuid Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ei uskunud kuuldut. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kalevipoeg käis ka mõõgaseppa juures ning sai sealt endale korraliku mõõga. Kord tormasid sortsid Kalevipoja juurde ning teatasid raudmeeste tulekust. Kalevipoeg läks abilistega sõtta. Esimese sõja nad võitsid. Seejärel läksid kolm poega vett otsima ja vee ääres kukkus Alevipoeg vette ning uppus. Kalevipoeg andis Olevipojale võimu üle. Kalevipoeg ise läks oma vana mõõga järele. Ta leidis oma mõõga üles ja rääkis natukene juttu mõõgaga. Jutustamise ajal läksid mehel sõnad segi ja mõõk hukkas ta. Kalevipoeg läks taevasse kus ta saadeti põrguväravaid valvama, et Sarvik põrgust välja ei pääseks. Kert Kompus
Pihkvast laudadega tagasi tulles,kuulis Kalevipoeg harakat kuuse ladva otsas käristamas kuidas Kalevipoja sõbrad ootavad pikislimi oma kuningat koju,sortsisõna sõlmitusel,unerohu uimastusel magasid Kalevipoeg sa seitse nädalat. Kalevipoeg saamus kiiremini kuni jõudis koopasuuni kus teda kolm vennikest põrgusse juhatasid. Seal Kalevipoeg sai rikkust juurde,päästis kolm neidu ning kakles ka sarviku endaga. Piigad said Kalevipoja sõpradele naisteks,Alevipojale,Sulevipojale ja Olevipojale. Teekond maailmaotsa polnud edukas,kuigi laev oli tehtud rauast,kuued kullast ja hõbedast. Leidis Kalevipoeg ka lapi targa,kes talle hea palga eest lubas juhatajaks tulle. Tark aga sattus saarele kus hiiglaneiu nad oma isale viis,isa pani aga inimeste mõistuse proovile,kuid tark oskad kõigile mõistatustele vastuse leida. Nii said nad laevale tagasi ja teekonda jätkata. Lõpuks jõudsid nad maale kus inimesenäoga,koerakehaga olevused elasid,nood ei lasknud kedagi saarele,ning
Olevipoeg ehitas üle jõe silla. Kui nad üle silla läksid, siis hakkas sõda uuesti pihta. See sõda kestis 7 päeva. Sulevipoeg sai selles lahingus surma. Kalevipoeg andis Alevipojale ohjad üle ja lahkus lahinguväljalt. Sulevipoeg maeti maha ja künka otsa pandi pott kividega. 3 kangelast läksid juua otsima. Alevipoja jalg vääratas ja kukkus järve sügavasse kohta. Teised ei saanud teda päästa ja tõid Alevipoja kaldale ja matsid maha. Kalevipoeg andis juhikoha üle Olevipojale. Kalevipoeg lahkus, kuna ta tahtis üksi olla. Ta jõudis Koiva jõe juurde. 3 raudmeest jõudsid Koiva jõe juurde ja kohtasid seal Kalevipoega. Nad tahtsid, et Kalevipoeg nendega ühineks, et nad koos oleksid võitmatud. Kalevipoeg ei olnud nendega nõus. Ta nägi vee peegeldusest, et raudmehed võtsid välja mõõgad. Ta võtles nendega ja sai neist jagu. Tuli ka uus raudmeeste saadik. Kalevipoeg palus tal vähivardaga süüa püüda
foorumist pragu kasuks. Kalevipoega kirjeldatakse eeposes kui tublit ja tugevat meest, kes töötas palju, et oma rahvale head teha, kuid kirjeldatakse ka halvemaid pooli. Näiteks tema töökust väljendas see, et ta kündis põlde ja tegi metsa ning tõi Pihkvast rahvale laudu. Samuti üks halb iseloomuomadus Kalevopojal oli tema ükskõiksus osades asjades, näiteks VII loos kui ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis ta üle Olevipojale. Oma suurimaid pahateod pani ta toime Soomes ja sinna minnes, tuuslarile kätte maksmas, kelle ta lõpuks ta tappis. Kuid enne veel kui ta Soome jõudis (4) vägistas ta Saarepiigat, kes oli ta kõrvale istunud. Pärast tegu hüppas piiga kaljult alla merre ja uppus. Soome sepega mõõgaostu tehes läks kalevipoeg sepa poegadega tülli ja tappis Soome sepa vanima poja. Kindlasti võib siin märkida alkoholiprobleemi, kunas Kalevipoeg oli joonud kui ta Soome sepa vanima poja tappis (6.lugu).
Seda kaitses ta innukalt võõraste eest ja astus iga kurja vastu, mis ohustas seda. Kalevipoeg ei sündinud kangelaseks, vaid sai selleks oma vägitegudega. Ükskõiksus ei ole kangelasele omane. Kui inimene ei hooli teistest ja tal on ükskõik, mis edasi saab, siis see on isekus ja mõtlematus. Alati tuleb teistega arvestada ja mõtelda nende huvide peale. Kalevipoeg aga seda ei teinud. Ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis üle Olevipojale, kuid teda ei huvitanud, mis edasi saab. See oli temast mõtlematu ja isekas käitumine. Vaid tühine liisu heitmine osutas Kalevipoja kuningaks ning sellest tulenevalt ka kangelaseks. Tuleb välja, et meie, eestlaste suur kangelane on rumal ning hajameelne mees, kes iseenda lolluse tõttu oma jalgadest ilma jäi ning seetõttu ka suri. Kuna lihtne eesti rahvas on tembeldatud ka paganarahvaks, ei ole midagi imestada selle üle, et meie rahvuseepose
Kivivise Kes saab kuningaks? Tarkuseraamat Annab ära isa päranduse. ,,kogemata kurja tegu püüa jälle parandada." Alkoholi mõjul astub isa jälgedest välja. Tekitab pöördumatu kahju. Andis kuninga kohustused Olevipojale Kalevipoeg leinas Olevipoega Ema nägemine Vanemad aitavad ja jäävad isegi peale surma KANGELANE Assamalla lahing Tuleb välja tema tarkus Võitlus vanapaganaga Piigade päästmisega tuli välja abivalmidus, kangekaelsus ja kavalus Võitlus sortsidega Vastupidavus, rumalus INIMENE kuld
Nad võitlesid senikaua, kuni saabus öö. Kolm kangelast läksid vaatama, kus karastuseks vett leida ning märkasid orus kõrgete kallastega järve. Kuid seal juhtus õnnetus. Alevipojal oli võitluses jalg viga saanud ning ta kukkus järve sügavasse kohta. Ei Sulevipojal ega Kalevipojal õnnestunud teda päästa ning nad said vaid külma keha veest välja võtta. Kalevipoeg ei suutnud enam oma sõprade surma vaadata ning andis valitsemise üle Olevipojale. Peale seda ta lahkus, et olla üksi. Kui Kalevipoeg nii mitu päeva metsades ringi oli kõndinud jõudis ta lõpuks Koiva jõe äärde, kus ta sobiva koha elamiseks leidis. Kuid veidi ajapärast otsisid kolma raudmeest Kalevipoja ülesse ning keelitasid teda nendega liituma, väites, et koos võimul olles ei saaks neist keegi võitu. Kuid kalevipoeg ei öelnud midagi ning keeras selja, pöörates pilgu jõele. Seal nägi ta peegelduses, kuidas mehed ta selja taga mõõgad
* Kullast tuba – Sarvik-Taadi pidupäeva paik Kalevipoeg leinass 2 päeva ema, 3-ndal asus teele. Tuli meelde, et Soomemaal kuulus sepp elas. Läks ostis mõõga, mis oli Kalevite endale tehtud. Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU põrutas piksega taevast alla vastu Soome tuuletarka. Ta langes meelemõistuseta maha. Linda aga muutus kõrgeks kivisambaks.(Iru ämm) Kalevipoeg käis isa haua peal küsimas nõu peale ema kadumist ning tahtis, et ise ärkaks ellu
ärimehel kahju ära anda. Kalevipoeg tõstis häält ning lausus: „Mulle aitab, pöördun asjaga kohtusse!“ Tuuslar teadis, et see tähendaks ka meedia kaasamist, mis tähendaks halba mainet nii temale kui firmale. Ta teadis ka seda, et Kalevipoeg on kindla sõnaga ja teda ümber veenda ei saa. Kalevipoeg sammus juba bussipeatuse poole ning oli oma otsuses kindel. Sadamas ostis ta uue Eestisse sõidu pileti ning suundus koju. Kodus helistas ta oma vennale, Olevipojale ning palus, et ta temaga Tuuslari võla asjus kohtusse tunnistajaks tuleks. Kalevipoeg otsis ka lepingu sahtlipõhjast välja, kus seisis uhkelt Tuuslari allkiri. Võimude poolt sai ka võlgnik ise kohale kutsutud, sest ega tal muud üle ei jäänud. Kohtuprotsessi käigus sosistas Olevipoeg Kalevipojale, et Tuuslar on endale väga hea advokaadi palganud, kuid kuna Kalevipoeg oli säilitanud lepingu ja tunnistaja oli ka olemas, siis ei olnud Tuuslaril väga võimalustki.
aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kannatada, süda kipub tal lõhkema, "et e päeval püsipaika, ööl ei leidnud enam õnne". "Önne-aj õilmekesed" - ütleb ta Olevipojale - "lustipäeva lillekesed lahkusivad luhadelta enne suve sündimista. Noorel nurmel närtsind tammi, kevadella kuivand kaski seisan le: ki sõpradesta, vaeseks jäänud vendadesta; - lustipäevad lahkusivad, õnne-ajad õhtuella." Kolmest sugulasest ja sõbrast alles jäänud Olevipoja kätte annab ta riigi valitsemise, ta tahab edaspidi ilmast ja inimestest lahus elada. Koiva jõe kaldalleiab ta sobiva koha. Raudmehed läkitavad libeda keelega saadikud sinna, kes
Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta Kääpa jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."
Selletõttu vesi enam ei voolanud, ning nõiatütar närtsis ära. Seejärel jäi Kalevipoeg uuesti magama. Hommikul kui üles ärkas sõi ja jõi ning seadis sammud kodu poole. Kodu väravas ootas Olevipoeg. Olevipoeg päris Kalevipojalt, et kus ta need lauad sai ja Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema
liisku heitma kes kõige kaugemale viskab saab kuningaks. Kalevipoeg viskas kõige kaugemale ja sai kuningaks. VI Kikerpära soos. Vetevaim. Ilmaneitsi sõrmus. Elasid ühes järves kaks paha venda kuid kakeldes jäi see väikseks neil ja läksid laia ilma suuremat elu paika otsima. Lõpuks jõudsid nad sohu ja hakkasid seda jagama. Lõpuks läksid mööda Kalevipoeg, Olevipoeg ja kannupoiss. Kaks venda ruttasid Kalevipoja juurde, et see soo ära jagaks, aga Kalevipoeg andis selle ülesande Olevipojale. Siis hakkas Olevipoeg sood jagama ja siis tuli kuri vetevaim ja palus Olevipojal jätta vee avad lahti ja lubas selle eest tasuda kaabutäis kulda ja hõbetat. Siis hakkasid kannupoiss ja Olevipoeg kitsast, aga sügavat auku kaevama, et kaabu kataks selle kinni ja tegid kaabu sisse sala augu. Järgmisel päeval hakkas kuri vetevaim kaabut täitma kuid ei õnnestud. VII Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega. Pikk magamine. Kalevipoeg oli teist päeva Soomes ja ostis sealt seljatäie laudu
Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild. Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri.
Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild. Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri.
Järgmisel päeval jõudsid nad Võhandu jõe äärde, millest ehitati üle sild. Teisel kaldal pääses lahti uus sõda. Seitse päeva järjest sõitis sõda ühest kohast teise. Ühes võitluses suri Sulevipoeg ja paljud Kalevipoja mehed langesid või põgenesid. Võitlus kestis saabuva ööni. Alevipoeg, Olevipoeg ja Kalevipoeg läksid vett otsima. Märkasidki järve kuid kahjuks kukkus Alevipoeg järve sügavustesse ja hukkus. Kalevipoeg oli väga läbi, et andis valitsejavõimu Olevipojale ja lahkus. Ta rändas mitu päeva kuni jõudis Koiva jõe kaldale, kuhu ta elama jäi. Kalevipoega käisid meelitamas kaks raudmeeste kampa, kellest ta jõuga ja nõuga jagu sai. Raudmehed tüütasid Kalevipoega ja ta otsustas uut kohta otsima minna. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja sõnad, mis ta ütles. Nüüd kuulaski mõõk tema käsku ja lõikas Kalevipojal jalad alt ning ta suri.
Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Tagasi kodus saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."
Teda püüab takistada allmaailma valitseja Sarviku kannupoisid- sortsid. Kalevipoeg võitleb nendega aeg-ajalt. Ühes võitluses kaotab ta sortside süül mõõga Kääpa jõkke. Kalevipoeg aga toimetab edasi: sõidab koos kaaslasega maailma otsa. Reisil olles annab ta oma isa tarkuseraamatu Lapu targale Varrakule (viga). Ta laskub allilma ja võitleb seal sarvikuga, paneb sarviku ahelasse ja päästab põrgu vangis olud piigad. Võitleb maapeal oleva vaenlastega, annab juhtimise üle Olevipojale ja peitub ise metsaüksindusse. Jõuab kääpa jõele. Mõõgal on peal soome sepa needus ja seetõttu lõikab ta kalevipojal jalad alt. Kangelane sureb ja tema vaim tõuseb taevasse. Eepose lõpus valvab kalevipoeg põrguväravas, kus tema vaim sunnitakse kehasse tagasi ja kalevipoeg ärkab ellu. Kuna äralõigatud jalgu enam tagasi ei saa panna, siis saadetakse ta põrgu väravasse ratsa valgel hobusel. · Koidula elu ja kirjanduslik tegevus, isamaaluule 1843-1886
Siis asuti sõjateele lõuna suunas. Lahing oli ränk, raudmehi otsata palju. Sulevipoeg sai haavata. Sõnatark oli ravitsemas. Ees ootasid uued lahingud. Sammuti Võhandu jõe suunas. Raskes lahingus sai surma Sulevipoeg. Lahing peatati, et matta Sulevipoja tuhk. Kalevipoja sõdalased olid vaprad, kuid neid langes palju. Väsinud Alevipoeg kukkus jooma kummardudes väiksesse järve ja uppus. Tema maeti kalda veerde. Kalevipoeg on rusutud. Ta otsustab valitsuseohjad Olevipojale üle anda ja ise leinates erakuna metsas elada. Kalevipoeg jõuab rännakul Koiva jõe kaldale, kus leiab endale peidukoha. Kalevipoja juures käivad vaenlase saadikud, et salasõprust sobitada. Esimesed kolm püüavad teda selja tagant rünnata. Kalevipoeg virutab nad maasse. Järgmise sobitaja saadab minema, öeldes, et temasugune ei hakka teiste voli all elama ega teiste käsku täitma, selleks on ta liiga vägev. Pahandatud Kalevipoeg luusib laantes ja jõuab Kääpa jõe kallastele
Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Kokkuvõte Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas. Kalevipoeg tõmbab endale Soome sepa juures needuse kaela, aga koju minnes saab ta kiviviskamisega maa kuningaks. Ta võtab ette ka kaks käiku allmaailma ja maailma otsa. Lõpuks lahingutest väsinuna annab ta valitsuse üle Olevipojale. Needuse tõttu läheb ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. · Kalevipoeg ilmus 1975. aastal. · Rahvaväljaanne ilmus 1862. aastal. Eesti esimene laulupidu Esimene eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates 1896. aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu toimub 2009. aastal
annaabi.ee 
