*Teise rinde avamine (1.rindeks Nõukogude-Saksamaa rinne),otsustati avada Põhja-Prantsusmaal Normandias dessantoperatsiooniga "Overlord" 01.05.1944, tegelikult avati 06.06.1944 *Balti riikide küsimus: Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga, nõustuti Balti riikide jäämisega NLile, kuna tunnustati NLi 1941. a piire. Jalta: veebr 1845.a Riikide esindajad samad, mis Teheranis. Otsustati: *Saksamaa lõpliku purustamine abinõud ja poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. *NL kohustus 3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist alustama sõda Jaapani vastu (8.mai -> 8.aug) *Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg ja koht: 25.aprill 1945 San Francisco *Lepiti kokku sõjajärgse maailma jagamises võitjate vahel: liitlased lubasid NLi mõjusfääri Kesk- ja Ida- Euroopa ning Kuriili saared. Potsdam: juuli-aug 1945. Osalesid: Nõukogude Liidu diktaator J.Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W
4)Saksamaa käes olnud vähesed kütusevarud. 5)Piiratud inimressursid. 14. II maailmasõja tagajärjed. 1)Tohutud inim-ja materjaalsed kaotused. 2)Poliitilise kaardi muutumine (Euroopa). 3)Enneolematud kaotused tsiviilisikute hulgas. 4)Jaapanist sai pärast sõda USA liitlane. 15. Seleta järgmised mõisted. Millega läksid ajalukku need isikud : Holokaust -> juutide väärkohtlemine - tapeti -> massimõrv vähemuste kallal. Okupatsioonitsoonid -> liitlasriikide okupeeritud alad + Saksamaa, Austria. F.D. Roosevelt -> USA president; kirjutas alla Atlandi hartale Winston Churchill -> Peaminister (Suurbritannia) - lükkas tagasi Hitleri rahaettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata; kirjutas alla Atlandi hartale Nürnbergi protsess ->1945 a novembris alustas rahvusvaheline tribunal Nümbergis kohtumõistmist natslike partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle.
lääneriigid liitlased lubasidloovutamine NSV tunnustasid venamaakesk- ja ida-euroopaliidule ning saksa uusi piire maad moskvaelanike meelevalla jätta ningsundevakueerimine pandi paikavõitjatele antud okupatsioonitsoonid territooriumidelt. saksamaal 2. Mis toimus: 1941. a. 14. august Atlandi harta 1944. a. 6. juunil algas mürskude tulistamine sõja lõpuni 1944. a. detsember Ardennide lahing(algus?) 1945. a. veebruar jalta konverents 1945. a. 16. aprill punaarmee pealetung Oderile 1945. a. 2. mai berliin kapituleerus
2. Määrati sõjajärgne maailmakorraldus 3. Pandi paika ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht -> 24. oktoober 1945 San Franciscos Saksamaa purustamine 1945. aasta kevadtalvel algas Saksamaa lõplik purustamine: pommitati mitmeid linnu. Viimaks vallutati Berliin. 7.8. mai 1945 allkirjastasid Saksamaa esindajad Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktid. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, NSVL. Ka pealinn Berliin jagati neljaks. Saksamaa okupatsioonitsoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jagatud Berliin Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele. Külma sõja-aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas: Üliriigiks sai USA, UK ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, teiseks ülijõuks sai NSVL, kelle alla jäid mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ning suur osa Aasiast. Itaalia, UK ja Prantsusmaa jäid oma kolooniatest ilma, (Briti) Rahvaste Ühendus. Korea jagati kaheks, Vietnam ühendati kommunistliku korra alla. Saksamaa okupatsioonitsoonid: UK, Prantsusmaa ja USA tsoon Saksamaa Liitvabariik, NSVL pool Saksamaa Demokraatlik Vabariik. NSVL pindala suurenes. Külma sõja ajal toimus demokraatia laienemine, massiliikumiste mõju suurenemine erakondade kõrval (eriti ametiühingud), majanduse taastumine ja moderniseerimine lääneriikides, mille tulemusel jõuti heaoluühiskonda. NSV Liidus ja satelliitriikides kommunismi mõjuvõimu laienemine, majandus riigistatud, suur sõjaväestatus,
· 25. 08 liitlasväed vabastasid Pariisi. · Detsember S koondas läänerindele diviisid, saavutades algselt edu, hiljem aga kehvade ilmastikuolude tõttu löödi tagasi. 1945: · veebruar Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva melevalla alla jätta, paika pandi okupatsioonitsoonid Saksamaal. Suur võit NSVLile, sest sellest sai alus Euroopa lõhestumine. · 02. 04 Berliin kapituleerus. · 13.04 Punaarmee vallutas Viini · 16. 04 Punaarmee pealetung Oderil, alguses ebaedu, hiljem pani ülekaalu maksma. · 24. 04 Punaarmee jõudis Berliini. · Aprill Saksa vägede kaitse kokku varisemine. · Aprilli lõpp S annavad alla Itaalias. · 8.mai Saksamaa täieliku kapituleerumise akt. Teise maailmasõja lõpp Euroopas. · 17.07-2
Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel abi vastu võtta Trumani doktriin: USA seisab vastu kommunistlikule ekspansioonile (containment) USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch kasutab teadaolevalt esimesena mõistet "külm sõda" USA ja Suurbritannia ühendavad oma okupatsioonitsoonid Saksamaal India ja Pakistan iseseisvuvad 1948 Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis viiakse läbi rahareform. Berliini blokaad. Tegevust alustab õhusild Tsehhoslovakkias toimub kommunistlik riigipööre. Mitmed Euroopa riigid asutavad kaitseotstarbelise Brüsseli pakti, millest kujuneb aasta hiljem välja NATO. Moodustatakse Põhja-Korea Rahvademokraatlik Vabariik (põhjas) ja Korea Vabariik (lõunas) 1949 Hiina kodusõda lõpeb kommunistide võiduga
Koostöö I · Aprill-juuni 1945 San Fransisco konverents, ÜRO · Julgeolekunõukogus 5 alalist (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) ja 7 ajutist liiget, konsensus · Majandussanktsioonid ja sõjalise jõu kasutamise õigus Koostöö II 17. juuli 2. aug Potsdami konverents Veebr 1947 rahulepingud kaotajatega: Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome Uued piirid Okupatsioonitsoonid reparatsioonid Koostöö III Nov 1945 okt 1946 Nürnbergi protsess 12 mõisteti surma (10 hukati), 3 eluaegne vanglakaristus (R. Hess suri 1987) 1946-1948 Tokios "Kaug-Ida Nürnberg", 7 surma Külma sõja kujunemine I 1945 NSV Liidu nõudmised Türgile, väed Iraanis, abi kommunistidele Kreekas Kommunistide võimule aitamine Ida-Euroopas 5. märts 1946 Churchilli kõne Fultonis, raudne eesriie Trumani doktriin, Marshalli plaan 1949 VMN
Teljeriigid: 1940 Kolmikpakt Hitleri-vastane koalitsioon: 40/41 lend- lease (USA annab laenu Britidele) *14.08.41 Atlandi harta (USA, Ing, hiljem teisedki) Ei ole käimasolevas sõjas ter. nõudmisi; suveräänsus; eesmärk Hitleri ja tema liitlaste purustamine *1.01.42 Ühenenudrahvad- separaatrahu ei sõlmita agressoritega *3.11.43 Teherani konv. (Stalin, Churchill, Roosevelt) - 2.rinne avati P-Pr. 44 suvel *4.02.45 Jalta konv. Saksa purustamise plaan, okupatsioonitsoonid (3 riigi vahel); Jaapan (Kuriili saared); jagati piirid Euroopas; kevadel asutatakse ÜRO *5.07.45 Potsdami (Stalin, Truman, Attlee) Lahkhelisid palju; Saksa jagati 4 okupatsioonitsooniks 10.02.47 kirjutati rahulepingule alla (võitjariigid, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) *Saksa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume *Itaalia kaotas Aafrikas kolooniaid ning väiksemaid alasid Vahemere piirkonnas *albaania sai iseseisvaks
Balti riikidele= NSVL Iraan võimu alla jäämine. Ka nõustusid LR avama Pr rinde Jalta 1945 Ukraina, USA Otsustati, et '45 kevadel rajatakse ÜRO. Lubati jätta Kesk- ja veebruar Musta mere (Roosevelt), UK Ida-Euroopa Moskva mõju alla, pandi paika ääres Jaltas (Churchill), okupatsioonitsoonid Saksamaal. NSVL (Stalin) Potsdam 1945 Saksamaa, NSVL, UK, Kiideti heaks Ida-Preisimaa loovutus NSV Liidule ja sakslaste august Potsdam USA sundevakueerimine võitjatele antud aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL vahel-
Potsdami konverents ?Truman, Stalin, Churchill/Atlee ?Oder-Neisse joon Poola ja Saksamaa vaheliseks piiriks. ?Saksamaa on kaotanud suure osa oma idast ?Ida-Preisimaa jaotatakse NSVL'i ja Poola vahel ära. Suur osa Poolale, Kaliningrad Venemaale ?kõik jaotub mustri järgi, ja samamoodi jaotatakse ka Berliin ?luuakse liitlasriikide välisministrite nõukogu, kuhu juba kuuluvad I, P, USA ja NSVL, Hiina ?koostati rahulepingud ?määrati Saksamaa riigipiirid ja okupatsioonitsoonid ?otsustati Jaapani okupatsioon USAle ?peale Saksamaa kapituleerumist koondus sõjakese Kaug-Itta ?Jaapan ei kapituleeru ?USA viskab Hiroshimale ja Nagasakile Fatman ja Little Boy ?8. augustil astub sõtta Jaapani vastu ka NSVL ?PARIISI RAHUKONVERENTS 1946-47 veebruar) ?kirjutati alla rahulepingutele kaotajariikidega (Itaalia, Ungari, Soome, Rumeenia, Bulgaaria) ?reparatsioonimaksud. Kõige rohkem pidi maksma Itaalia, vähem Bulgaaria ?Soome pidi loovutama territoorimi (Karjala)
jäämine. Ka nõustusid LR avama Pr rinde Jalta 1945 Ukraina, USA Otsustati, et '45 kevadel rajatakse ÜRO. veebruar Musta (Roosevelt), Lubati jätta Kesk- ja Ida-Euroopa mere ääres UK Moskva mõju alla, pandi paika Jaltas (Churchill), okupatsioonitsoonid Saksamaal. NSVL (Stalin) Potsdam 1945 Saksamaa, NSVL, UK, Kiideti heaks Ida-Preisimaa loovutus august Potsdam USA NSV Liidule ja sakslaste sundevakueerimine võitjatele antud aladelt. Saksamaa jaotati okupatsiooni tsoonideks UK, Pr, USA ja NSVL
Hitleri- vastane koalitsioon tugines 1941 Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hartale: lubati taastada okupeeritud riikide iseseisvus. NSV Liit suutis teha nii et see põhimõte ei laieneks MRP pakti tulemusel NSV Liiduga loodetud riikidele. 1943 toimus Teherani konverents, kus Stalinile tehti veel järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941 aasta piire. 1945 Jalta konverents(Stalin Churchill ja Roosevelt) otsustati asutada Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. Ardennide lahing- Hitler ei pidanud ennast veel kaotanuks. 1944 dets. koondas läänerindele Saksa tugevamad diviisid. See löök tabas liitlasvägesid ootamatult andes algselt sakslastele edu. Pealetund õnnestus siiski peatada. See jäi viimaseks pealetungioperatsiooniks läänerindel sakslastelt. 1945 Dresdeni hävitamine. BERIINI VALLUTAMINE 1945 läks Punaarmee pealetungile. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlike lahinguid. 1945
NATO oli tähtsaimaks vastukaaluks NSVLiidu survele Euroopas ning tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid. Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal (1959-1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. Okupatsioonitsoonid: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn
ja ka kogu ülejäänud maailma eest. Loodi Marshalli plaan, mille järgselt osutati majanduslikku abi sõjategevuses kahju saanud riikidele. 1948. Aastal lõhestati Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks Prantsusmaa, Inglismaa, USA ning NSV Liidu vahel. Seda sündmust peetakse külma sõja alguseks, kuna oiga riik tahtis tegelikult oma tsoonis mõjuvõimu suurendanda. Lõpuks hakkas pinge NSV liidu poolt niivõrd suurenema, et liideti USA, Prantsusmaa ning inglaste okupatsioonitsoonid ühtlaseks ning loodi Saksamaa Liitvabariik. Samuti viidi läbi rahareform. Sellega ei nõustunud NSV Liit ning loodi Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli jagatud Lääne ning Ida- Saksamaaks.Idas kehtisid sotsialistlikud põhimõtted, läänes aga palju vabameelsemad ning arenduslikumad. Seetõttu algaski võidurelvastumine. Kuna NSVL tundis end ebakindlalt, siis nõudis ta oma alasid Euroopas, mille ta ka sai. Paljud idapoolsed riigid pidid tunnistama
❧ Nov-dets 1943 Teherani konverents ❧ Saksamaa tingimusteta kapitulatsioon ❧ Lääneriigid avavad teise rinde ❧ NSV Liidu 1941. a piiride tunnustamine ❧ Stalin, Roosevelt, Chruchill Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Veebruar 1945 Jalta konverents ❧ ÜRO asutamine ❧ Kesk- ja Ida-Euroopa jääb NSV Liidu mõjusfääri ❧ Saksamaa okupatsioonitsoonid ❧ Churchill, Roosevelt, Stalin Ardennide lahing ja Dresdeni hävitamine ❧ Dets 1944 – jaan 1945 toimunud Ardennide lahing jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks ❧ Veebruar 1945 hävitas liitlaste õhuvägi Dresdeni, ohvriks langes umbes 500 000 inimest Berliini vallutamine ja Saksamaa alistumine ❧ Jaanuar – aprill 1945 Saksamaa taandumislahingud nii ida- kui läänerindel
eiratakse. Teheranis lepitakse kokku Teise rinde avamine, samuti jäeti Baltimaad Nõukogude mõjusfääri (oli küll rahvahääletuse nõue, kuid see oli formaalsus). 1944 on Saksamaa lüüasaamine juba etteteatav paratamatus.Jalta konverents järgmise aasta algul tugevdab jällegi Stalini positsioone. Seda on võrreldud ,,uue Müncheniga", kuna see pani aluse territoriaalsetele nõuetele Ida-Euroopas. Potsdami konverents määrab kindlaks okupatsioonitsoonid tulevase külma sõja alguspunkt. Jällegi oli olnud W. Churchill see, kes nõudis enne Potsdami tungivalt D. Eisenhowerilt vägede kiiremat lahkumist ida poole, et NSV Liit ei saaks Ida-Saksamaad. USA ei võtnud avantüüri ette, Ida-Saksa lasti Nõukogude armeel ära võtta. Tundus, et F.D. Roosevelt soovib pöörduda taas isolatsionismi ning eemalduda Euroopast nii kiiresti kui võimalik. Nii see oligi. H. Truman pidi hakkama uusi vastuolusid kinni lappima.
VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) o 1955 o Loodi vastuhakuks Lääne-Saksamaa saamisele NATO liikmeks o NSVL üritas ise ebaõnnestunult NATU liikmeks saada, kuigi NATO loodi NSVL eest kaitseks. o Liikmed (Pmst sama mis VMN’i oma.) Albaania, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, NSVL, Rumeenia, DDR. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948- 1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks
1941. a piire, Balti riikidele tähendas sõja lõpus NSVL võimu alla sattumist, kuigi samas keeldusid lääneriigid Balti riikide annekteerimist õiguspäraseks tunnistamast · 1945 veebr Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt: 1. otsustati, et kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO 2. lubati Kesk- ja Ida-Eur maad Moskva meelevalla alla jätta 3. paika pandi ka okupatsioonitsoonid Sm-l 4. konverents Stalinile suureks võiduks 5. pandi alus aastakümneid kestnud Eur lõhestumisele Ardennide lahing: · 1944 dets koondas läänerindele märkamatult Saksa tugevamad diviisid--->lootis ootamatu pealetungiga korrata operatsiooni, mis algul edu oli toonud e lõigata Bel-s asuvad liitlasväed põhijõududest ära ja suruda nad merre--->esialgu edu, pärast siiski suruti tagasi, jäi viimaseks suuremaks pealetungioperatsiooniks läänerindel
1941. a piire, Balti riikidele tähendas sõja lõpus NSVL võimu alla sattumist, kuigi samas keeldusid lääneriigid Balti riikide annekteerimist õiguspäraseks tunnistamast 1945 veebr – Jalta konverents: osalesid Stalin, Churchill, Roosevelt: 1. otsustati, et kevadel asustatakse San Franciscos ÜRO 2. lubati Kesk- ja Ida-Eur maad Moskva meelevalla alla jätta 3. paika pandi ka okupatsioonitsoonid Sm-l 4. konverents Stalinile suureks võiduks 5. pandi alus aastakümneid kestnud Eur lõhestumisele Ardennide lahing: 1944 dets – koondas läänerindele märkamatult Saksa tugevamad diviisid--->lootis ootamatu pealetungiga korrata operatsiooni, mis algul edu oli toonud e lõigata Bel-s asuvad liitlasväed põhijõududest ära ja suruda nad merre--->esialgu edu, pärast siiski suruti tagasi, jäi viimaseks suuremaks pealetungioperatsiooniks läänerindel
22. juunil 1944 algas Punaarmee pealetung Mitte väegrupile, mis ümberpiirati ja purustati. Septembris sõlmis Soome vaherahu NSVlga ja väljus sõjast. 25. augustil vabastasid liitlasväed Pariisi. Sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria ning lõid sakslased välja Jugoslaaviast. 1945 4-11. veeb Jalta konverents, osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati ÜRO loomine. Liitlased lubasid Kesk-ja Ida- Euroopa maad NL mõju alla jääda ning pandi paika okupatsioonitsoonid Saksamaal. 1945 aprillis kapituleerub Königsberki garnison Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 2.mai Berliin alistub Punaarmeele 7. 8
mai 1944. Tegelikult avati 6. juuni 1944. · Balti riikide küimus. Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga nõustuti Balti riikide jäämisega N.Liidu koosseisu. Tunnustati N. Liidu 1941. aasta piire. 2. Jalta (Krimmi) konverents veebruar 1945. Osalejad samad, kes Teheranis. Otsustati: · Saksamaa lõpliku purustamise abinõud ja poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: pandi paika okupatsioonitsoonid. · N. Liit kohustus 3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist alustama sõda Jaapani vastu. · Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg ja koht: 25. aprill 1945 San Fransisco. · Lepiti kokku sõjajärgse maailma jagamises võitjate vahel, sh liitlased lubasid N.Liidu mõjusfääri Kesk- ja Ida-Euroopa + Kuriili saared. 3. Potsdami konverents juuli august 1945. Osalesid N.Liidust J. Stalin, USA-st Harry
Stalini, Churchilli ja Harrimani nõupidamised ühisest tegevusest Saksamaa vastu. Stalinit informeeritakse ja Põhja-Aafrikas toimuva kohta. Teherani konverents 28 nov – 1 dets 43' . Stalinil vabad käed Baltikumi, Tšehhi, Rumeenia ja Poola okupeerimiseks. Nõuti Saksamaal kapitulatsiooni ja pandi paika edasine sõjapidamine. Stalin nõudis ka teist rinnet ja lubas alustada sõda Jaapani vastu. 4-11.02 Jalta konverents. Poole idapiiriks Curzoni liin. Saksamaa okupatsioonitsoonid, tehaste demonteerimine, raparatsioonid, territoriaalsed äralõiked. NSVL kuulutab Jaapanile sõja. Pärast II MS 46' Stalin koondab põhiseadusmuudatuse ja valitsuse ümberkorraldamisega enda kätte partei-, valitsus- , ja sõjaväevõimu. Majanduses bürokraatlik kontroll plaanide ja tulemuste üle, u20ml sõjavangi ja sunnitöölise rakendamine, satelliitriikide ekspluateerimine, rasketööstuse arendamine. 46-50' 4
annaabi.ee 
