Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem
poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii pasiivset kui ka aktiivset vastupanu. Nõukogude võim surus aga igasuguse vastupanu vägivallaga maha. Aastatel 19441953oli Eesti peamine vastupanuvorm uuele võimule aktiivne relvavõistlusmetsavendlus.Tegutsesid Pärnu,Viru, ja Võrumaal. Loodeti etlääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust ning tõkestada Nõukogude Liidu ülevõimu tugevnemist IdaEuroopas.Nõukogude
kolhoosipoliitika ja muudes möödalaskmistes. 1950- 1978 juhtis EKP-d Johannes Käbin, kes oli Karotammest kuulekam Moskvale, kuid mitte ka äärmuslik venestaja.Käbin ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 1978-1988 juhtis EKP-d üdini Moskva-meelne ja peaaegu umbkeelne Karl Vaino. Tema tulekuga algas uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keel kasutamise propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Kui NSVL püüdis igasuguse vastupanu vägivallaga maha suruda, et allutada kogu ühiskond enda kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ning otseseks elluviiaks julgeolekuorganid. 1944-1953 oli Eestis peamisek vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid soovivad taatada Eesti iseseisvust. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi
Polnud võrrelda etmeerikaga, sest polnud sobivaid tegureid. 3. Miks kujunes NSVL's 1970. aastatel seisakuaeg? NSVL's ei olnud pidev ülesminev poliitika ja majandus. + Breznev. 24-Eesti NSV Kommunistliku reziimi taastamine Eestis tõi endaga kaasa kogu ühiskonnaelu ümberkorraldamise: lammutati lõplikult senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Poliitiliste olude leevendumine, majanduse edenemine ja metsavendluse mahasurumine. 1950. aastatel soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks''
Lääneriikide vahel. See avaldas olulist mõju NSV Liidu läänepiiril paiknevale Eestile. Eesti oli kaetud NSV Liidu sõjaväebaasidega, Eesti noormehed pidid läbima ajateenistuse Nõukogude armees. Külma sõja vastasseis mõjutas kõiki hõlmava tsiviilkaitse kaudu kogu ühiskonda. Vastupanu reziimile Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt, mis väljendus nii passiivses kui ka aktiivses vastupanus okupatsioonireziimile. Aastatel 1944- 1953 oli selle vastupanu keskmeks otsene relvavõitlus metsavendlus. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude aktiviste. See ,,sõda pärast sõda" oli ohvriterohke mõlemale poolele. Oluliselt nõrgendas metsavendade vastupanu 1949. aastal toime pandud küüditamine. Kuigi metsavennad ootasid uue suure sõja puhkemist ja
võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele (keele küsimus, süvenev migratsioon). Rahva hulgas leidi 40 kiri laialdast poolehoidu. See süvendas protestimeeleolusid. Vastupanu ja repressioonid Relvastatud vastupanuliikumine 5 Enamik eestlasi suhtus eitavalt nõukogude võimu taaskehtestamisse, see väljendu nii passiivses kui ka aktiivses vastupanud okupatsioonireziimile. Aastale 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada. Metsavendade põhikontingent: Saksa sõjaväes teeninud mehed, saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Välisabi metsavennad ei saanud, tegevus toimus kohalike elanike toetusega
Prooviti inimlikustada reziimi; SOTSIALISM + EESTI 6 · Migratsioon püsiv elukoha vahetus (ränne). SOTSIALISM + EESTI 7 Vastupanu ja repressioonid Metsavennad ehk roheline pataljon. Metsas kommunistliku võimu eest pagenud mehed, osutasid otsest relvavõitlusega vastupanu okupatsioonireziimile. Metsavendlus oli peamiseks vastupanu vormiks 1944-53. 1) Mis põhjustel läksid inimesed metsavendadeks? Nad pagesid Nõukogude võimu eest või hoidsid kõrvale Punaarmee mobilisatsioonist, metsadesse oli jäänud mehi ka Saksa sõjaväes teeninud mehi 2) Mida lootsid metsa läinud inimesed? Lootsid, et lääneriigid aitavad Eesti iseseisvust taastada ning pidurdavad NSVLu ekspansiooni Ida-Euroopas
Võimulolijad hakkasid vaikselt likvideerima kirja koostajaid. (vallandamised, koondamised, esinemiskeelud jms.) Rahva hulgas leidis see kiri suurt poolehoidu. Kiri levis rahva seas salaja edasi ja jõudis lõpuks ka välismaale, mis suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Edaspidi oli venestamissurve Eesti NSV-s mõnevõrra pehmem. Vastupanu ja repressioonid Eestlased eitasid pikka aega Nõukogu võimu, mis väljendus passiivses ja aktiivses vastupanus okupatsioonireziimile. 1944-1953 aastal vastupanu peamiseks 6 vormiks relva võitlus e. metsavendlus. Samas loodeti abi lääneriikidelt, et nad aitaks Eestil iseseisvust taastada. Metsavendade põhikontingendi moodustasid: saksa sõjaväes teeninud mehed, punaarmeest kõrvalehoidjad ja lihtsalt pakku läinud inimesed. Eestis puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid. Metsavendade salgad tegutsesid üle kogu Eesti. Rünnati
· sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, miljon hiinlast, 54 246 ameeriklast. Sõja-aastail õhutati kommunistlikes riikides Lääne-vastast ja Läänes kommunismivastast hüsteeriat, hoogu sai võidurelvastumine. Kui Korea sõjal üldse võitjat oli, siis oli see sõjast kõrvalejäänud Jaapan, mil Jaapan pääses lõplikult vaenlase staatusest, muutudes hinnatud liitlaseks. Suuresti just tänu Korea sõjale sai Jaapan tagasi oma iseseisvuse, võis teha lõpu okupatsioonireziimile ja panna tänu ohtratele sõjalistele tellimustele kindla aluse aastakümneid jätkunud majandusbuumile, mida on nimetatud Jaapani majandusimeks Ungari ülestõus 1956 · Stalini surm 1953 tõi muutusi ka Ida-Euroopasse · Ungaris puhkesid majandusraskuste ja rahva pahameele tõttu vägivaldsed rahutused. NSV Liit asendas Ungari stalinistliku diktaatori Rakosi valitsusjuhi kohal reformimeelse kommunisti Imre Nagyga
keelamises. Kolmes balti liiduvabariigis toimus korraga märtsiküüditamine, ametlikult Priboi, mille käigus saadeti ööl vastu 26. Märtsi 1949 Eestist Siberisse üle 20k inimese. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski ja Novosibriski oblastisse, põhiliselt tegeldi seal siis sunnitööga. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamus eestlasi eitavalt, ja see väljendus ka vastupanus okupatsioonireziimile. Peamiseks vastupanuosutajateks olid metsavennad. Nad tegutsesid kogu eesti alal asuvates metsades ning olid punaarmee poolt tagaotsitavad. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude meelseid aktiviste. PILET 18 1.Poliitilised olud Eesti NSV's Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnuseks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu. Andrei
Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika polnud enam see, millega nemad olid harjunud ideaalid vs pragmaatiline tegevus seadusloome näol. Taasiseseisvumise järel avati palju panku, kõrgkoole, ajalehti uued olud lubasid inimestel
valmistatud Punaarmee üksustest löödi puruks või sunniti taganema. Mõni päev hiljem alustati Eestis tagala julgestamiseks ja Stalini nõutud "põletatud maa" taktika rakendamiseks ette nähtud nn. hävituspataljonide loomist. Kui rinne 7. juulil Lätist Eestisse jõudis, oli metsades repressioonide eest paos mitukümmend tuhat inimest. Kõikjal Eestis koondusid endised Eesti sõjaväelased ja Kaitseliidu liikmed okupatsioonireziimile relvastatud vastupanu osutavatesse partisanisalkadesse; mitmel pool riigis võtsid sissid -- metsavennad -- võimu enda kätte enne Saksa vägede saabumist. Nn. Suvesõja (mis kestis läänesaartel küll sügiseni) lõpul oli vastupanu koordineerimiseks loodud üle-eestilise relvaorganisatsiooniga Omakaitse liitunud üle 25 000 mehe. Juuli keskel õnnestus suurtel Punaarmee üksustel vastupanuliikumise toel kiiresti edasi tunginud Saksa vägede eelsalgad Kesk-Eestis pooleks kuuks peatada
annaabi.ee 
