Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökosüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, toidupuudus, nälg, kooslus, ökosüsteem, suremus, sündimus, organisatsioonid, populatsioonid, globaalprobleemid, vaesumine, erosioon, hävimine, alatoitumus, näljahädad, põud, ökosüsteemid, areaal, biotsönoos, taimekooslus, seenekooslus, biotoop, isereguleeruv, liigiline, liigirikkus, dominant, produktsioon, toiduahel, amplituudAlatoitumus õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis. Aastatel 20002002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga. Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala). Eestis toidupuudust ei esine, kui siis ainult vähestel kodututel, kes Eestis elavad. Mida nälg endast kujutab? Vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud,pimedus) Alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last. Surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last! Inimeste koondumise viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine,mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine). Mida põhjustab? Inimeste toitumisharjumuste muutmine alternatiivsete toiduainete
Kliimamuutuste vastu võitlemine: biokütuste tootmise subsideerimine on vähendanud toiduks kasvatatavate kultuuride pindala; Tagajärjed Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib nende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarendamist. Suurendab vastuvõtlikkust haigustele (lisaks väärarengud, pimedus) Suurendab alakaalulisust: täna on maailmas u 146 miljonit alakaalulist last. Põhjustab surma: enam kui 50% kõigist laste surmajuhtumitest maailmas on põhjustanud nälg. See teeb aastas ~ 6 miljonit surnud last! Inimesed koonduvad viljakamatesse piirkondadesse (metsade hävimine, ülekarjatamine, mullastiku vaesumine, erosioon, kõrbestumine) Lahendused -Inimeste toitumisharjumuste muutmine, alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt ( (rohkem kalatooteid tarbida) Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha -Majandussuhete korrastamine -Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades
loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia – uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia – uurimisobjektiks on populatsioonid 3. Sünökoloogia – uurimisobjektiks on bakteri-, seene-, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia – uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. See on ka eraldi loengukursus. 5. Globaalökoloogia – uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia – uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid
Keskkonnaökoloogia ja keemia - ökotoksikoloogia - mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni Keskkonnaökoloogia Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele Populatsioon - rühm sama liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid Ökosüsteem - Kooslus ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik Ökosfäär - kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste Organisatsioonitasemete põhjal: Autökoloogia - isendite tasand, organism Demökoloogia - populatsiooni tasand Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted Tasemed on omavahel seotud Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid. Elus ja elutu on omavahel seotud Moodustatake süsteem
· uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell
Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m2. Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2
funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist. Tagajärgedeks on suur rahaline kahju, toidupuudus Veekogude seisund: vee inimtekkeline eutrofeerumine (toitesooladega rikastumine), mis avaldub eelkõige vee fosforisisalduse tõusus. Eutrofeerumise ilminguteks on vetikate vohamine ja intensiivsed veeõitsengud, millega kaasneb öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee