Kreeklaste usk Olümpose mägi Taevajumal Zeus Hera • Zeusi õde ja abikaasa • Abielu kaitsja Poseidon Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares • Sõjajumal • Hävingu ja hukatuse tooja Hephaistos • Sepp Dionysos • viinamarja- kasvatuse ja veinivalmistajate jumal saatür Õpik lk 19 lugeda Kreeka tempel
Ta oli väga armukade nende jumalannade peale keda Zeus lisaks temale veel armastas aga ta kaitses abielus naisi. Tema sümboliteks olid siis granaatõun ja paabulind. Poseidon Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades Surnuteriigi valitseja. Oli karm kuid õiglane. Zeusi teine vend. Hestia Kolde ja ohvritule jumalanna. Athena Sõjajumalanna. Kangelaste hea abiline, käsitöö ja tarkuse edendaja. Tema truukaaslane oli öökull. Apollon Valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Oskas väga hästi pilli mängida. Hoole all olid muusika ja luulekunst. Artemis Jahijumalanna. Oli osav kütt, kaitses loodust ja loomi. Tema kaaslaseks oli hirv. Aphrodite Ilu- ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannade seast kõige ilusam. Saatjaks oli tema tiivuline poeg Eros. Sümboliks aga luik
Ennustamine ja surmajärgsus Ennustamine • Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel
Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal VanaKreeka ajaloo põhiperioodid IIIII at. eKr KREETAMÜKEENE PERIOOD 118 saj. eKR HOMEROSE PERIOOD
peast. · Kreeka jumalad ¤ Kõige tähtsam jumal oli taevajumal Zeus . Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi . Tema relvaks olid piksenooled. Ta ooli teistest juumalatest võimsam ja nii oli ka inimeste valitseja. ¤ Zeusi õde Hera oli abielude kaitsja ¤ vend Poseidon meredevalitseja . kui oli hea tuju andis sõitjatele soodsa tuule, aga kui vihastas siis pani oma kolmhargi mässama ja uputas laevu, peale selle tegi maavärinaid . ¤Zeusi poolõde Hestia oli oli kolde ja ohvritule jumalanna . ¤ Zeusi vend Hades valitses allmaailma surnuteriiki. ¤Jumalanna Athena sündis Zeusi peast, ja ema tal õieti ei olnud, sündides oli varustus.Athena oli sõjajumalanna. ¤Apollon valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. ¤Artemis osav kütt , kaitses elavat loodust, eriti loomi, lemmikloom hirv. ¤ Aphrodite Armastuse ja ilu jumalanna, oli teistest ilusam. ¤Ares oli hävingute ja hukatuse tooja lahingus. ¤Kuldne Demeter oli viljakuse jumalanna.
päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia)=Titaanid Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale
· Altariks madal alus, kus sai ohvreid tuua · Igale jumalale oma tempel · Templeid igas polises palju Preestrid: · Iga inimene võis jumalaga suhelda · Siiski templites preestrid · Mõne templi puhul valiti iga aasta ametnikena · Osa pärilik · Ei olnud omaette seisus Jumalateenistus: · Peamine oli ohverdamine veri voolas altarile loom söödi sealsamas jumalatele küpsetati sõrad ja saba · Palve hüüti valju häälega, käed taeva poole Ennustamine: · Lindude lend · Ohvritule süttimine · Ohvrilooma sisikond · Pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas oraaklid tähendas ka ennustajat · Kuulsaim oraakel oli Apolloni templis Delfis · Oraakel ennustas (teda polnud näha); püütia vahendas · Jutt segane · Võeti tõsiselt Pärast surma: · Nautisid elu · Surm oli meeldiva lõpp · Pärast surma lõputu olesklemine Hadese riigis · Pole väga selget ettekujutust · Maa all 10 · Acheroni jõgi
B (savitahvlitel), keskus: K-Knossose loss, M-Mükeene loss, loomade- ja jahijumal, Apollon ilu-ja kunstijumal, Dionysos asustus K- losside ümber rahvarohked linnad, M- losside ümbert veinijumal, Athena sõjajumalanna, Poseidon merejumal, puudusid suuremad linnad, üldiselt: K-rahulik ja rõõmus kultuur, Hestia kolde- ja ohvritule jumalanna, Demeter M-sõjakas ja rahutu Kreeklased rajasid kolooniad: sest 1) viljakusejumalanna, Hades allilma valitseja, Nike kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli võidujumalanna vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Kreeka teater: Sai alguse koori-ja näitemängudest veinijumal Prantsusmaal, Hispaanias, P-Aeerikas, Musta mere rannikul) Dionysose auks
3) müsteeriumid salajased usukultused. 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. V:Zeus taevajumal Hera abielu kaitsja Hephaistos tule-ja sepatöö jumal Ares sõjajumal Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal Artemis loomade- ja jahijumal Apollon ilu-ja kunstijumal Dionysos veinijumal Athena sõjajumalanna Poseidon merejumal Hestia kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter viljakusejumalanna Hades allilma valitseja Nike võidujumalanna 12.Millest kujunes Kreeka teater? Iseloomusta ja võrdle tänapäevaga. V:Sai alguse koori-ja näitemängudest veinijumal Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli hobuserauakujuline-teatron(1), keskel mänguplats-orkestra(2), orkestra taga puust lavaehitis-skeene(3),proskeenion(4), näitlejad kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti
Mesopotaamiast. Sarnane oli aga, et põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Linnriikides peeti aasta jooksul mitmeid usupidustusi, kus viibis kogu elanikkond. Rongkäigus kanti jumala kuju, pühamus järgnes suur ohvritalitus, peeti ka võistlusi jms. Nagu ka teised rahvad (mesod), püüdsid kreeklased jumalatelt tulevikku teada saada ja jälgisid kõikvõimalikke endeid. Näiteks lindude lendu, altaril ohvritule süttiist, ohvriloomade siseelundeid jms. Olid ka eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimus, neid nimetati oraakliteks. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui meeldiva elu paratamatut lõppu, millele järgneb igavene olesklemine sünges Hadese riigis. Kuna tähelepanu vääris vaid elu, ei loodud surmajärgsusest ettekujutust.
Hermes jumalate käskjalg, Aphrodite ilu- ja loomakarjade kaitsja ja Demeter viljakuse ja armastusjumalanna teekäijate abiline viljakasvatuse jumalanna Kerberos kolme peaga koer, allmaailma Rheia ja Kronos valvur Hestia - kolde ja ohvritule jumalanna Joonis 1 Joonis 2 KASUTATUD TEOSED: 1. Vana-Kreeka igapäevaelu; autor Cath Senker 2. Usundilood; Lauri Leesi (õpik) 3. http://wiki.demokraatia.ee/viewtopic.php? t=1289&sid=f1550a488d6eea41829d373 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus 5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vanakreeka_jum alad_karolrahuoja.htm
Devade juht. 2.Mitra-Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3.Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis , vene keeles ogon. 4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal. 42. Kirjelda (nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile), kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". Igal külal või kohal on oma jumalad, kes on aidanud sellel kohal olla viljakas, toovad sisse midagi, aitavad neid läbi raskete aegade
Doorlaste ülikud pidasid Heraklest oma esisiaks. Herakles Kreeka jumalad Alguses oli jumal Chaos. Ta sünnitas Gaia ehk maa. Gaia sünnitas endale mehe Uranose. Gaia ja uranos sünnitasid Kronose ja Rheia. Kronose ja Rheia ühised lapsed olid Zeus (kreeka taevajumal ja ühtlasi ka peajumal. Tema käsutuses olid piksenooled, Hera (zeusi õde ja ühtlasi ka abikaasa. Hera oli abielude kaitsja), Hestia (zeusi poolõde, kodukolde ja ohvritule jumalanna), Demeter( Zeusi õde, viljakuse jumalanna.), Poseidon(Zeusi vend ja merede valitseja. Tal oli käes kolmikhark ja tema lemmikloom oli hobune) ja Hades (Zeusi vend ja allmaailma valitseja).Kronos tahtis saada ise taeva valitsejaks ja tappis oma isa Uranose. Ennem oma surma pani Uranos Kronosele peale needuse. Needus pidi tegema nii, et Kronose lapsed teevad Kronosele sama mis ta tegi oma isale. Seda kartes neelas Kronos alla kõik oma pojad
Devade juht. 2. Mitra & Varuna. Taeva ja maailmakorra kaksikjumalused paaris, korra hoidja. Torm, tuul ja taevas/õhuookean tegevusvaldkondadeks. Koos paaris on Mitral pea samad omadused, mis Varunal üksi olles. Vaid Indra on Varunast võimsam. Käsutavad ka jõgesid, meresid, taeva jumalustena päikese kulgu. 3. Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis, vene keeles ogon. (4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal.) 42. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad kõrgelt (taevast)- Sanditamise mütoloogilised tagamaad:
Hinduism eksisteerib vaid eurooplaste peas (nende kogemuses), mis annab India kultuurile struktuuri ja sidususe Mõiste "hinduism" tekkimise ebamäärasus Hinduisimil on tohutu hulk lokaalseid vorme, erinevusi ja sisemisi vastuolusid. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni (skr "tuli"), india mütoloogias tulejumal, veedade tähtsamaid jumalaid. Agni on ohvritule personifikatsioon ning sellisena inimeste ja jumalate vahendaja. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. "Inimkonna kaitsja". Agnil on 2 palet: leebe ja raevukas. "Rigveedas"samastatakse teda vahel Rudraga, kelle hiljem asendas Siva. Agnit kujutatakse punasena, kahe või kolme peaga, mitme käega, pika habemega ja leekidest riietes. Agni valitses maakera üle ning oli võrdväärne Indraga, kes on jumalate ja päikese Surya kuningas.
Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju. Kui pühamusse jõuti, järgnes suur ohvritalitus. Sageli kuulusid pidustuste programmi ka võistlused, olgu siis pillimängus, luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil.
Pidustuste keskne osa oli traditsioonilist marsruuti mööda pühamusse suunduv, enamasti rõõmus ja lärmakas rongkäik, kus sageli kanti muuhulgas ka jumala kuju. Kui pühamusse jõuti, järgnes suur ohvritalitus. Sageli kuulusid pidustuste programmi ka võistlused, olgu siis pillimängus, luuleteoste ettekandmises või spordis. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil.
osaleda; Jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekaarikute võidusõit võistlejaks polnud mitte kaarikujuht, vaid omanik; Kõige auväärsem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli pikkusühik veidi üle 192 m. Hiljem laines staadioni mõiste jooksurajale endale. Ohverdati jumalatele (tähtsaima ohvritule süütas staadionijooksu võitja), võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. Olümpiavõitja tõi kuulsust kogu linnale, neile püstitati ausambaid, nad said tasu, paljudest võitjatest said hiljem riigimehed. Võitjate üle peeti arvet. 5.saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida pärast täiendati. See nimekiri sai
Kuid oli ka ainult meestele või ainult naistele ette nähtud riitusi. Enamasti läksid pidulised rongkäigus pühamusse, kus järgnes ohvritalitus ja pidusöök. Paljude pidustuste kavva kuulusid pillimängu-, laulu- või spordivõistlused. Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid. Nii võis jumalate poolt määratut välja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid kohti nimetati manteion`iteks, rohkem aga teatakse terminit oraakel. Varasest ajast peale tõusis teiste seas kuulsaimana esile Delfi oraakel Kesk-Kreekas. See oli paik,
annaabi.ee 
