Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. Eestlaste muinasusund Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad. Ohverdamiseks kõige sobivamaks nädalapäevaks oli neljapäev eestlaste "püha päev". Ristiusu mõjud Eestlastele polnud ristiusk tundmatu (ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani, Venemaa)
puhul kasutatakse nii loomulikke kui ka üleloomulikeiks peetavaid vahendeid. Ennustamise olemus Ennustamine on vaimne tegevus See on suhteliselt arenenud sotsiaal- kultuuriline kompleks See on midagi vahemiku taolist isikutevahelise kogemusel põhinev tõepärane menetlus (talitusviis) Mida või keda püüti ennustada? Ennustada püüti eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust Ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi Ennustati ilmastiku ja loodusnähtuste järgi, lindude ja loomade käitumise järgi, erinevate organite järgi Ennustamise meetodid Belomantia (ennustamine noolte lennu järgi) Güromantia (vurri abil ennustamine) Kristallomantia (kristall- või klaaskuuli pealt ennustamine) Litomantia (ennustamine kalliskivide järgi) Rabdomantia (ennustamine visatud kepi järgi) Tasseomantia (ka "tasseograafia", teelehtede
Iga jumal eelistas teatavat kindlat laadi kingitusi. Odini (võllapuude isand) ohvrid tavaliselt poodi või tapeti tema püha relva odaga. Viljakuse jumalale Frejle aga ohverdati täkkusid ja kulte. Kõlbasid nii inimeste valmistatud esemed kui ka elusolendid- järvedest, soodest ja mujaltki on välja toodud suurtes kogustes rituaalsete vigastustega relvi. Esmärgiks näis olevat, sõltumata ohvrianni iseloomust, saada millegi väärtusliku annetamise eest jumala soosingu osaliseks. Ohvritoomise viisidest Peaaegu kõikjal, kus on juttu inimohvrist, on läbivaks teemaks valu ja piin ning on öeldud, et ohvrid tapeti julma piinamisega. Piinarikas surm ja valu on läbivad teemad mitte ainult Põhja-Euroopas, vaid enam-vähem kõikjal maailmas, kus on inimohvrit toodud. Seega võib pidada seda universaalseks nähtuseks. Germaanlaste ja keltide juures on teada, et kuna inimesi ohverdati eri jumalaile, tuli ohvrid ka erinevalt hukata. Kõige levinum viis oli poomine või kägistamine, mida
kohalikke jumalusi. See kõik oli võimalik tänu sünkretismile ehk kultuste segunemisele. Kreeklastel puudus mõiste religioon ja elukutseline preesterkond. Sellele vaatamata oli kreeka usund püsiv ning etendas oma osa peaaegu kõigis polise ettevõtmistes. Peamiseks kultusetalituseks oli ohverdamine, mille käigus templi ees paiknevale altarile asetati jumalale and, sageli mõne valitud ohvrilooma reis. Ohvritoomise eesmärgiks oli üaluda jumalalt mõnd teenet või sagedamini hoida teda halba tegemast, sest kreeka jumalad olid loomult armukadedad ja vihased. Ohvritoomine viidi läbi range korra all, muidu poleks sellest kasu olnud. Minu arvates pole vaja jumalate poolehoiuks ohverdada loomi. Piisab sellest, et olla neile alluv ja uskuda neisse, siis on kõik paigas. Kreeka usundi tseremoniaalne külg väljendus kõige selgemalt pidustused, millest kreeklaste aasta oli tulvil
esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises
on võrreldav vanakreeka filosoofia mõjuga Euroopa kultuurile. Shangi dünastia ajal oli nende panteoni kõrgeimaks Jumalaks Shangdi ehk Di, keda peeti ka Shangide esivanemaks. Just valdavalt tema poole pöörduti ennustamisel. Shangdi nimetus võeti hiljem kristlike misjonäride poolt kasutusele Jumala nimena. Nime zi kasutasid Shangi kuningad enda liignimena. Vanimates Shangi dünastia aegsetes endeluude tekstides tähistas zi esivanemale ohvritoomise rituaali keskset tegelast järeltulijast last, kes esindas endas surnud esivanema (ülestõusvat) kehastust. Zhou ajal hakati teda nimetama shi'ks (laip, surnu asendaja). Tal oli selles riituses priviligeeritud osa, kuna ta sai esimesena maitsta ohvritoite. Zhou dünastia ajal, kes luges end Taeva mandaati omavaks, sai Shangdi sünonüümiksTian (taevas). Samas arvati esivanemaid olevat Taeva tahte vahendajateks. Keiserliku Hiina usuks oli nii
Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud. Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultuspaigad- hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. 12. Milleks oli vajalik ennustamine, nõudmine,maagia? Vastus.Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Ravimaagia. 13. Kust ja millal levisid eestisse esimesed ristiusu mõjud?Milles need avaldusid? Vastus. Rootsi, Taani, Venemaa. AVALDUSID: laibamatmise komme, hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. Ehetena kanti pronksristikesi.
ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritoomise juurde, jumalad võisid ilmutada oma tahet erinevatel viisidel. Kõige kriitilisematel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole (kreeka päritolu ennustajanna; Itaalia, Kyme; 3 papüüruserulli, mis ennustasid riigi tulevikku). Haridus Rikkamad inimesed võtsid endale koduõpetaja, vaesemad saatsid lapsed kooli. Enamasti õppisid poisid. Õpiti kaua, sest neist pidid sirugma silmapaistvad inimesed riigis. Sageli saadeti lapsi
ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritoomise juurde, jumalad võisid ilmutada oma tahet erinevatel viisidel. Kõige kriitilisematel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole (kreeka päritolu ennustajanna; Itaalia, Kyme; 3 papüüruserulli, mis ennustasid riigi tulevikku). Haridus Rikkamad inimesed võtsid endale koduõpetaja, vaesemad saatsid lapsed kooli. Enamasti õppisid poisid. Õpiti kaua, sest neist pidid sirugma silmapaistvad inimesed riigis. Sageli saadeti lapsi
suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises
ei korjatud marju. Ohvrikividel oli õõnestatud inimese või looduse poolt 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Austati ka nn. väikeselohulisi kultuskive. Ohvriallikate nimi tähistas allika või temast võetud vee omadusi. Ohverdamine oli pühade ajal, kõige sobivaim nädalapäev neljapäev, andideks piim, liha, veri, vill, vili, harva loomad ja vangistatud orjad. Ennustati eelseisvaid sõjakäike, erinevaid ettevõtmisi, neid üritati mõjutada ohvritoomise ja nõidumise läbi. Näiteks, kui loom ohverdati, siis kukkudes paremale küljele, tähendas, et kõik on korras, kuid kukkudes vasakule küljele, tähistas see jumalate pahameelt. Maagia põhines arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel on seeosed, mida on võimalik mõjutada. Nt põua ajal oli vaja allikat puhastada, et vihma sadaks, liigsevihma tõttu aeti allikas umbe. Ravimaagia puhul ohverdati hõberaha jms, see vesi ravis nt silmanägemist, nahahaigusi jms.
kelle pühamuga oli tegemist) ja see asus vabas õhus. Altaril viidi läbi riitusi. Pühamu võis olla ilma templita, kuid mitte altarita. Hiereus ehk preestrid ja preestrinnad olid riigiametnikena mitmeks aastaks ametisse määratud ühele kindlale pühamule. Igal pühamul oli oma preester, kes tegeles usutegevustega selles pühamus. Preestrid ei olnud eriline ühiskonnakiht või seisus vaid suguvõsad. Olulisim komme oli ohvritoomine Ohvritoomise juurde kuulub ka palve. Seda võis teha igaüks, kuid suuremad ohvritoomised toimusid pidustuste käigus, kuhu kuulus lisaks rongkäik, pidustus ja võistlused. Hekatombus oli 100 veise ohver. Pidustused rongkäik liikus loomadega pühamusse, kus need ohverdati. Preester andis tapalöögi ning verevalamine oli oluline. Verega võidi altar kokku, seejärel valmistati liha. Toimus suur pidusöök.
Enamus preestriameteid olid eluaegsed. Preestritel oli suur mõju Rooma riigi poliitika kujundamisel ja nendesse ametitesse valiti sageli tuntud riigimehi. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid kohusetruult teenida, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Kõige olulisemak peeti loomade ohverdamist. Ohvriloom tapeti altari jures, osa tema siseorganitest põletati altaritulel jumalatele, liha söödi aga kohapeal ise ära. Iga ohvritoomise juurde kuulus tingimata ka palve, milles jumalatelt sooviti enamasti midagi selget ja konkreetset. Kõige selle juures peeti väga oluliseks ka konkreetsete protseduurireeglite täpset jägimist. Mõne üksikasja viltumineku korral tuli ohvrit korrata seni, kuni kõik laabus nii nagu vaja. Ennustamine Ennustuskunsti olid roomlased suurel määral üle võtnud etruskidelt ja kandis neil disciplina etrusca (etruski õpetus) nime. Roomlased kujundasid sellest aga riikliku
Arvatavasti on tegemist mõne jumalaga, kes pildi kompositsiooni järgi otsustades oma tähtsuselt jumalannale siiski alla jäi. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse. Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks olulisema kultusloomi. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli nähtavasti keskne koht Kreeta religioosses kombetalituses. See võis olla osa ohvritoomise tseremooniast. Kuid pole selge, kas härga peeti jumalaks või oli ta lihtsalt ühe või teise jumalanna või jumala ohvriloom. Mükeene tsivilisatsioon Arvatavasti III aastatuhandel lõpul Kreekasse rännanud kreeklaste esivanemad olid indo- eurooplased ja nende tulekut Balkani poolsaarele võib pidada osaks indo-eurooplaste ulatuslikust ümberasumisest Ida-Euroopa ja Aasia steppidest lõunapoolsetele aladele. Paljud
Riik ja Religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest Preestrid olid riigiaametnikud, valiti eluks ajaks, jagunesid mitmesse kolleegium,millest tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama Nii taheti tõsta rooma keisri autoriteeti vallutatud maade elanike seas. Ennete tõlgendamine Augurid- tegelesid roomas ennustamisega Ennete tõlgendamine oli väga tähtis ja kuulus iga ohvritoomise juurde Kriitilistel hetkedel pöörduti kapitooliumi säilitatud sibülliraamatute poole. Sibüll oli kreeka päritolu ennustaja, kes kuulutas Itaalias Kyme linnas. Haridus Roomas oli pere ül laste kasvatamine Enamik roomlasi saatsid oma lapsed kooli kirjaoskust õppima Rikkamad võtsid koduõpetajad Poistest oli eesmärk teha avaliku elu tegelane ning seetõttu kestis õpetamine kaua Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu Teater
Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega nt: tervise, elu, ilma jne allikas, see tähendas rohkem vee omadusi. Ohverdamine leidis aset esmajoones pühadeajal ja suuremate eesvõtmiste eel ning järel. Eriti lemmik oli neljapäev. Ohverdati piima, liha, ver, vill ja vilja, tähtsamatel puhkudel loomad. Ennustamine, nõidumine, maagia. Peamisel püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mune muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Allikale tuli vee eest ka ohverdada, esmajoones hõbedat kuid ka üldtuntud ande. Ristiusu mõjud polnud eestlastele tundmatud, tänu headele sidemetele naabritega, mis tõid muudatusi nt matmiskombestikus ja ristid kaelas, võis olla ka kirikuid ja kabeleid. Katolik kirik tundis eestimaa ristiusustamise vastu suurt
annaabi.ee 
