Panatenaiad ehk kreeka keeles ,,üleateenaline" olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.kr. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora. Panatenaiade auhinnaamforad olid eritüüpi kitsa kaelaga stereotüüpse mustafiguurilise maalinguga amforad. Vanim säilinud selline amfora, Burgose vaas, pärineb aastast 566 või 562 e.kr.
Pythagorase (u 580-500 e.m.a) kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud.Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada kooli täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks (kr mathema 'teadmine, õpetus, teadus'). K...
Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad (kr bous) ning mitte alati polnud ohvriloomi sada (kr hekaton). Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile ehitatud ruudu pindala võrdub ülejäänud kahele küljele ehitatud ruutude pindaladega. Täisnurkne kolmnurk.
ka allikad. Neilt paluti abi tervisehädade puhul. Allikaveed aitasid eriti silmahaiguste puhu, paljud allikad kannavadki selle järgi silmaallika nime. Allikavesi olevat haiguse vastu aidanud vaid siis, kui veele ohverdati enne hõbesõle küljest kraabitud hõbevalget Allikate juurest viidi ravivett ka kauge maa taha kaasa. Ohvripaigaks on tihti olnud ka kivid. Ohvrikividel on sageli lohukesi, kuhu ohvriloomade veri püsima jäi. Kivile asetati toitu või raha või põletati ohvriloomi. Üldiselt olid eestlased ebausklikud: kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Igatahes arvati, et surm indiviidi eksistentsi ei lõpetanud. Surnule pandi hauda kaasa kõik hädavajalikumad tarberiistad ja ka toitu. Erilisel hingedeajal (sügisel) aga oodati lahkunud omaste hingi koju, neile köeti sauna ja kaeti laud.
Kõige tuntum on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad (kr bous) ning mitte alati polnud ohvriloomi sada (kr hekaton). Eukleides Ta on sündinud umbes 325 eKr ja surnud umbes 265 eKr. Tema elust on väga vähe teada, kindel on vaid see, et tegutses ja õpetas Egiptuses Aleksandrias. Tema sünnikoha kohta on kaks üpris vastakat hüpoteesi. Esimese väite kohaselt (pärit Araabiamaadest) on Eukleides Naumatesi poeg ja sündinud Tyre's. Teise väite kohaselt on Eukleides sündinud Megaras. Tõenäoliselt on aga õige hoopis see, et oli olemas kuulus filosoof Eukleides,
Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Välise sammaskäigu taga olevat templi siseruumi ümbritses seinte kõrgemas osas reljeefidega kaunistatud friis, millel kujutati üleateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud. Peale ateenlaste olid kohustatud sellest pidustusest osa võtma ka liitlased, kes kandsid ohvriloomi, aga samuti metoigid, kes teenisid kodanikke. Templis seisis Pheidiase loodud Athena Parthenose grandioosne kullast ja elevandiluust kuju. See kuju ei ole säilinud. Temast võib ettekujutuse saada arvukate koopiate ja kirjelduste põhjal. Erechteioni tempel- Kallikrates, Philokles (Poseidonile), sambad naisekujulised Erechteion viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil Philoklese poolt. Tempel oli pühendatud kahele jumalusele ning asetses pealegi ebatasasel pinnasel
Pythagorast ennast. Kõige tuntum on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas või tõestas, siis tõi ta hekatombi, s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad ning mitte alati polnud ohvriloomi sada. Esmalt tõestame seda nii nagu tegi Eukleides oma raamatus "Elemendid." Vastavalt Eukleidese teoreemile on ja Liites need kokku saame, et Esitan siinkohal selle teoreemi ja tema tõestuse mõttekäigu sellisena, nagu pärines see Pythagoraselt. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile ehitatud ruudu pindala võrdub ülejäänud kahele küljele ehitatud ruutude pindaladega. Eeldame, et hüpotenuusi ümber on selle täisnurkse kolmnurga täpsed koopiad. Suure ruudu
tulevikku. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Levinud oli ennustamine lindude lennu järgi.Eriti tähtsatel puhkudel võeti appi sibülliraamatud kreeka soost naisennustaja. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel ainuvalitsejale, keda hiljem hakati jumalikustama Augustuse Ceasari jumalaks kuulutamise tõttu. Jumalatelt millegi saamiseks tõid roomalsed neile andameid, värtusesemeid, toitu või ohvriloomi. Olulisel kohal oli rituaalide järgimine. Alistatud maade elanikelt oodati vaid Rooma jumalatele ohverdamist, see ei valmistanud suurt vastuseisu. Samas lõi see soodsa olukorra kultuuride ja uskude segunemiseks, mis juba nt Kreeka ja Rooma jumalate puhul oli toimunud. Rooma riigi relogioon kaotas tasapisi oma tähenduse seoses uute kultuste levikuga, sest üha enam usaldasid inimesed oma religioosseid tundeid ja vajadusi idapoolsetele jumalatele. 1
Rooma riigi pühamud olid riigi kontrolli all, preestreid valiti kui riigiametnikke nende seast olid olulisemad pontifeksid ehk sillaehitajad. Riigi ülempreester oli pontifex maximus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ja korras hoidma kalendrit. Konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsesid flaamenid. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid teenida, st tuua annetusi. Ohvriloomi tapeti altari juures, siseorganeid põletati, liha söödi kohapeal ise ära. Mõne asja viltuminekul tuli ohvrit korrata. Patriitsid ja plebeid Patriitsid olid poliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlenevad kuulsatest esiisadest. Ainult patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid, kohtunikud ja senatiliikmed. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Nad võisid osaleda vaid rahvakoosolekul.
tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Kas mõlemal eeposel oli sama autor? Kas kummalgi neist oli üks autor? Tänapäeva levinuim arvamus: kumbki eepos on põhiosas ühe autori
II. Maapealne inimeste elupaik III. Maa-alune surnute hingete elupaik Arvati, et elavas inimeses on psyche ehk hing, mis surma hetkel eraldub kehast, kuid võib ka une ajal mujal rännata Ka extasis seisundis võib hing kehast lahkuda ennustajate, luuletajate ja jumalatega suhtlejate transiseisund Allilm on pime ruum läppunud õhuga, kus asuvad hingede varjukujud, kes on teadvusetud olekus (teadvus taastub ajutiselt, kui ohverdatakse ohvriloomi). Allilma siirdudes tuleb ületada Lethe unustusejõgi ning inetule paadimehele tuleb anda 1 obool seega pandi surnule hauda alati 1 obool kaasa kuna vastasel juhul ei pääse hing allilma ja jääb kuskile kahe maailma vahepeale kummitama Kui hing maitseb vett Lethe jõest, kaob tema mälu maapealsest elust Usk taassündi pärast mingit perioodi allilmas tuleb hing taas maale teises kehas uus keha sõltub sellest, kui hea oli inimene eelmises elus
Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset suurejooneline rongkäik linnaväravate juurest akrolopile. Parthenoni friisi järgi otsustades osalesid seal noored ratsanikud, väärikad raugad ja tütarlapsed ohvriandidega ning aeti arvukaid ohvriloomi. Kirjalikest allikatest teame veel, et rongkäigus veeti laevakujulist kaarikut jumalannale valmistatud rüü peplosega mis akropolil pidulkult preestritele üle anti. Järgnesid ohvritoomised ja üldrahvalik pidusööming. Pidustuste programmi kuulusid ka spordivõistlused ja rhapsoodide ning muusikute etteasted, tõenäoliselt järgmistel päevadel. Kogu see üritus pidi tagama jumalanna heasoovlikkuse oma linna vastu, edendama Ateena kuulsust ning heaolu
kaetud korvides kiste/kalathos (tapariistad). Viljatuulutusrest e liknon, kujutatud troonina. Sinna kuulusid ka laulud ja tantsud. Sinna kuulus mõnikord ka aischrologia- häbiväärse ütlemine, nö rituaalne ropendamine. Dirty talk naiste-meeste vahel, aga mingid piirid olid paigas. Nt sillanaljas (gephyraid), kus prostid ahistasid oma määrkustega rongkäiku. Rongkäiku võisid kuuluda ka mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga palju, suurimatel võis olla isegi sadu. Hekatombous- sada veist, paljude veistega ohver. Veis oli kõige kallim ja suursugusem ohvriloom. Üldnõue oli see, et jookseks verd ja parem, kui oleks imetaja. Mida kallim, seda uhkem. Igal pidustusel kindel liik ja arv. Nad olid spetsiifiliselt välja valitud. Perfektsusnõue. Kaunistati- sarved kullati, pandi lindid külge jne. Ohvritalitus- thysia. Kulminatsioon. Leidis aset altari juures. Ohvriloomad viidi altari juurde ja
Tähtsamatel neist osales terve kodanikkond koos naiste ja lastega ning ka arvukad võõramaalased. Sellised olid eelkõige südasuvised Panathenaia (kogu Ateena) pidustused, millega tähistati uue aasta algust. Pidu algas tõrvikuvõidujooksude ja koorilauludega eelneval ööl. Päeval leidis aset suurejooneline rongkäik linnaväravate juurest akrolopile. Parthenoni friisi järgi otsustades osalesid seal noored ratsanikud, väärikad raugad ja tütarlapsed ohvriandidega ning aeti arvukaid ohvriloomi. Kirjalikest allikatest teame veel, et rongkäigus veeti laevakujulist kaarikut jumalannale valmistatud rüü peplosega mis akropolil pidulkult preestritele üle anti. Järgnesid ohvritoomised ja üldrahvalik pidusööming. Pidustuste programmi kuulusid ka spordivõistlused ja rhapsoodide ning muusikute etteasted, tõenäoliselt järgmistel päevadel. Kogu see üritus pidi tagama jumalanna heasoovlikkuse oma linna vastu, edendama Ateena kuulsust ning heaolu