on tulnud appihüüdest " Taara avita!", tema poole karjuti appi tavaliselt lahingus.Taara oli Eesti usundi võtmefiguur ja olevat sündinud 13.sajandi algul Ebavere mäel. Rahvas pidas Taarat vägevaimaks jumalaks, kes müristas ja ka valitses välku. Tara kuju kohta ei ole kahjuks säilinud ei kuju ega ka pilti. Talle oli pühendatud neljapäev, siis käidi hiies ohvipidusid pidamas. Hiite kohta on andmed üsna lünklikud. Ohverdamise kohtadeks olid kalme, hiiekoht ja ka kodused ohvrikohad ka taluaias. Näiteks uudseohver-esimesest viljast mingi osa või kalapüügis, et esimene kala lasti vette tagasi nii öelda tänutäheks. Muistse eestlase elu oli võrreldes tänasega palju rahulikum, samas oli palju rituaale, mida me teeme ka tänapäeval, ilma, et me teaks, kus kohast need tulnud on. Tore näide selle kohta on ka see, kui laps on haiget saanud ja me memme lauldud laulu lapsele laulame:" harakale haigus, mustalinnule muu tõbi.
toimekad, usinad, aitasid kiiremini üle saada sõjajärgsest madalseisust luteri usu lähendamine rahvale – seletamine, arusaadavamaks muutmine 1739 esmakordselt piibli täielik tõlge Vennastekoguduste liikumine e hernhuutlased – nende kaudu jõudsid pietislikud ideed rahva sekka, võeti kiiresti omaks usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sots võrdsus, vendlus jutlused lageda taeva all võitlus vanade kommetega – ohvrikohad, ehted, uhkusasjad, torupillid, viiulid, kõrtsid talurahva eneseteadvuse suurendamine – kaasarääkimine, võrdsus sageli äärmused, kõik pidid elama kui vennad-õed Ratsionalism 18. saj teisel poolel suhtuti üleolekuga pietismi vagadusse, eesmärk rahva harimine, valgustamine kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust Hupeli esimene eestik ajaleht, raamatute levitamine, lugemisseltsid Rahvaharidus koole vähe, õpetajaid vähe
kriikus ja kabelid on laotud lubimördiga. ÜLDOTSTARBELISED EHITISED SAKRAALEHITISED kirikud, pastoraalid, kabelimäed. · Algselt ehitasid võõrvallutajad ja hiljem igasugused kirikuorganisatsioonid. · Kihelkonnakirikuid püstitati tihedamatesse asustuskeskustesse, kuid mitte otsa küladesse. · Kirikus asusid koos pastoraadiga suurema liiklustee ääres. · Kultuuripärandisse kuuluvad ka vanad kabelid ja kirikumäed, kuid tegelikult neid hooneid ei ole, need on muistsed ohvrikohad. Sageli pandi paganluse väljatõrjumise jaoks sinna rist, et rahvas ristile ohverdaks. Sageli kannavad kabelimäed ja kalme- ja kalmetimäe nime. · Keskaegsed kabelid kujunesid peamiselt paganluse seguse ohverdamise kohtadeks. Ohverdati kalaõnne, karjaõnne, sigimise pärast. Kadripäeval lambaõnne pärast. Merele minnes ja sealt tulles kalaõnne pärast. · Hiiumaal Ristna kabeli varemetel käidi palumas, et võimalikult palju laevu karile sõidaks. · 18
Saksamaaga.Sinna mindi õppima ning sealt tulid haritlased siia tööle *Luteri kirik-Kirikud oli hävinenud;õpetajad põgenenud/küüditatud.kiriku mõju oli kahanenud.Ametisse ei pandud piiskoppe. *Pietism-Baltikumis hakkas levima uus usuvool.1739.aastal ilmus ek piiel.Pietistid lähendasid luteri usku rahvale. *Vennastekoguduste liikumine-Rahvale jõudsid pietistlikud ideed Vennastekoguduste e.hernhuutlaste kaudu.Nad hävitasid ohvrikohad,ehted,pillid.Nad propageerisid usuvagadust,alandlikkust,kõlblust,võrdsust.Neil oli 10000liikme.Lõpuks see keelustati kuna see läks kontrolli alt välja. *Ratsionalism-18.saj.teisel poolel tõi valgustusideede levik uue usuvoolu.Nende eesmärgsiks oli rahva harimine&valgustamine.Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust. *Rahvaharidus-Põhjasõda oli halvendanud hariduse edenamist.Koole oli vähe,õpetakas köster,tegutseti ainult talvel.1765
* Liikumine oli vaid usulise suunitlusega. * Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mistõttu valitsus keelas liikumise. * Liikumine ei tegelenud hävitustööga. * Hävitati kõike, mis olid seotud vanade kommetega: ohvrikohad, muusikainstrumendid, rahvariided ehted. * Said alguse Saksamaal ja levisid Baltikumi 1820.-1840. aastail. * Propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. * Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha. * Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele.
Sellepärast ei tapetud putukaid, sest seal sees võis olla mõne tuttava hing, paluti andeks lilledelt, puudelt, kividelt. Usuti ka, et kõigel on VÄGI, eriti just küüntes, hammastes, juustes. Neid ei piiratud, kui siis ainult täiskuu ajal. Usuti, et veekogudes elasid haldjad, kellega pidi hästi läbi saama, kujunesid välja pühad kohad, kus käidi haldjaid austamas, ohverdati toitu ja ka inimesi, tavaliselt vanureid. Tekkisid ohvrikohad, HIIED, kus olid omaette ohvrikivid, tavaliselt lohkudega. Enne sõjakäike ohverdati palju. TAARA e. Tarapiita oli eestlaste jumal, tuntakse, kuna on mainitud Läti Hendriku kroonikas. Arvatavasti oli jumal, keda austati kõikides maakondades. UKU oli teine jumal, keda tunti. Veel olid targad e. nõiad e. arbujad, kelle juures käidi nõu ja abi küsimas. Eestlased pidasid kodudes usse, kes püüdsid hiiri, usuti, et targad on neile sõnad peale lugenud ja nad ei teinud perele halba
sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611, Franz Nyenstede kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne. Kokkuvõtvalt Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust. Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis kabelikohad, ristid, matusekohad, ka sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul pole juttu puudest. Teabe iseloom: enamjaolt üldine taust, harvem andmeid konkreetsetest paikadest. Rahvaluule allikad Intensiivsem kogumistöö algab 19. Sajandi II poolele, kogujaiks õpetlased, kaastöölised Teave pühapaikadest enamasti järgmistes kogudes: Jakob Hurda kogu 1860-1906 (H), Matthias Johann Eiseni kogu 1880-1934 (E) jne. … muud allikad, vaata õisist Tänaseni säilinud suuline teave Jäädvustamiseks korraldatakse välitöid
soove, räägitakse taga, võlad, õnnetud surmad, nime mainimine). Uskumused veekogudest OHVERDAMINE: Ohverdamine on omamoodi kauplemine. Usuti et lambavill toob õnne ja see anti surnule kaasa. Enamus ohverdamisi tehti eesmärgiga sidet nõrgendada, katkestada.. Olid erinevad ajad kuna ohverdada. Tapmine üles – valge loom, pannakse peale valge nahk. Tapmine alla poole – must loom, viiakse läbi keldris. Ohvrikohad: silmapaistvad kohad nt. mäetipud, mille oluline element oli vesi. Polnud kunagi universaalseid kohti. Ohvrikohast ei tohi midagi kaasa võtta, muidu võtad endale haiguse kaasa. Ohvrikoha piirideks on puude varjude kaugus. Olid ka katsumusriitused, et näha kas sobib sellele ohvriloomaks. Äkki ta ei taha seda. Loom peab tulema küla enda kogukonnast. Pandi käsi looma peale ja kui võpatas siis sobis ohvriloomaks. Või lastakse läbi puuoskste vett loomade peale, kui võpatab siis sobib
Asulakohad • Eestis kõige levinum muistiseliik • Katab nii kiviaja asulakohad (reeglina hooajaline elupaik) kui ka püsiasulad • Nt hoonejäänused, koldekohad, teekohad, nn majapidamislohud jne Linnused • Võimsad kaitse-rajatised • Sageli ühtlasi (eliidi) eluase • Lisaks võimukeskusele vahel kaubanduse, käsitöö jne keskus • Teede lähtepunkt • Linnus maastikul – seos lähiümbruse muististega, võimaliku sõjategevusega jne Ohvrikohad • Religiooniarheoloogia • Võimatu lahutada usulist käitumist iga-päevasest, vähemalt minevikus • Osa paiku seostub ravitoimega • Suuremate esemete ja kogumite loovutamis-põhjused tekitavad elavat arutelu Pärimuslikud • Paigad, mis praeguseni kasutusel, ei sobi kokku kristliku traditsiooniga • Ohverdamiskombe algusaeg ei ole selge • Oletatud muinasaja rahvausundi edasi-kestmist (sünkretism) • Materiaalseid jälgi ei pruugigi jääda
1740ndate aastatel levis palju. 1743. a hernhuutlus keelustati. Esialgselt mõisnikud suhtusid hernhuutlusesse neutraalselt või positiivselt (Talupoegade eluvaldkonnas muutusid elumuutused, kui talupoeg oli midagi mõisast pihta pannud siis nad tagastasid, sest nad kartsid, et nende hing läheb hukatusse). Aja jooksul hakkas hernhuutlusega kaasnema sotsiaalsed protestid, mis ei meeldinud mõisnikutele. Hernhuutlaste mõjude tõttu on osades piirkondades kadunud rahvalaulud, muistsed ohvrikohad, muistsed puud. On kirjapandud hernhuutlaste elulugusi päevikutesse. Hernhuutlastele oli omane koorilaulu traditsioon, puhkpillide mängimine. Teoloogiline ratsionalism: Suund luterluse sees, mis puudutas luterlike pastoreid baltimaades 18. saj II poolel. Otseselt on seotud valgustus ideedega. Kui prantsuse valgustus oli vaenulik kirikute vastu siis saksa valgustusel puudus kiriklik vaenus. Levis atheism, kus inimesed eitasid jumalase eksisteerimist, sest ta ei vasta
vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks arheoloogilistel kaevamistel. Kultuurkihi paksus sõltub muistise iseloomust, selle
uskumustest, kuid on siiski looduseilmingu ja selle haldjana saami uskumustele iseloomulik. Tiermes annab inimestele elu ja kaitseb nende tervist ning hoiab jahilkäikude ja kalapüügi ajal pahad vaimud eemal, seepärast peetakse teda eriti tähtsaks muude jumalolendite seas. Nõiatrummidel esineb Äike antropomorfse olendina, kes hoiab käes vasarat. Äikese abikaasana austati Akkat, kellel olid omad ohvrikohad. Päikese (Päeivi) uuesti ilmumist pärast südatalvist pimeduseaega on pühitsetud pidutsedes. Perenaine küpsetas jahust ning põhjapõdraverest ja -rasvast ümmarguse kaku ning sidus selle koja ukse kohale Päikesele ohvriks ning kogu pere tervitas Päikest joigudega. Selline kakk võidi siduda koja kõrvale kase otsa ka paar päeva enne Päikese taasilmumist. Päikesele toodi ohvreid jaanipäeval ja sügisel, aga ka suvel, et rohi hästi kasvaks
annaabi.ee 
