Eesti Maaülikool Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Kuido Kiudorv Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias Referaat aines "Bioloogiline mitmekesisus" Juhendaja: prof. Tiiu Kull Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Kärbseseened....................................................................................................................................4 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis...
Tudulinna seenepraktikumi leitud seente süstemaatiline nimekiri. Sven Erik Reinumets 2015 Hmk. Oomycota Klass Oomycetes Ristõieliste piimläige Selts Pythiales Sgk Pythiaceae Phytophthora infestans Hmk. Myxomycota Klass Myxomycetes Selts Physarales Sgk Physaraceae Kratisitt Fuligo septica Kratisitt Fuligo septica var flava Limaseen Mucilago crustacea Limaseen prk Arcyria Selts Liceales Sgk Reticulariaceae Hundip...
lilla põdramokk - Sarcodon fuligineoviolaceus I kategooria seeneliigid krookustorik - Hapalopilus croceus Võrkheinik - Rhodotus palmatus limatünnik - Sarcosoma globosum II kategooria seeneliigid II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega II kategooria seeneliigid lepa-kärbseseen Amanita friabilis punajalg-kivipuravik - Boletus erythropus Fechtneri kivipuravik - Boletus fechtneri II kategooria seeneliigid kollane kivipuravik - Boletus suspectus säärissirmik - Chamaemyces fracidus Bloxami punalehik - Entoloma bloxamii II kategooria seeneliigid roosa riisikas - Lactarius controversus mugultorik - Polyporus tuberaster kellukmürkel - Morchella semilibera;
ka seente liigirikkust. Enamik kaitsealuseid seeneliike on huvilistele tundmatud ja oma tagasihoidliku välimuse tõttu ka vähe märgatavad. Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9, II kategoorias 27 ja III kategoorias 10. 2004. aasta looduskaitseseaduse alusel on võetud kaitse alla 17 varem kaitseta liiki: I kategooria: II kategooria: poropoorik Amylocystis lapponica lepa-kärbseseen Amanita friabilis lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus soo-maamuna Bovista paludosa salmonifolius lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa Bloxami punalehik Entoloma bloxamii võrkheinik Rhodotus palmatus purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum
Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Ta kasvab kraavikallastel, karjamaadel nii savikal või liivasel mullal kui ka laialehistes ja segametsades. I kategooria samblik: Suur paelsammal on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub varjulistes kohtades kividel. II kategooria seen: Lepa-kärbseseen on seeneliik. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib teda leida paljudest metsatüüpidest. II kategooria selgroogne: Kirjuhahk on keskmise suurusega partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Eremiitpõrnikas on putukaliik põrniklaste sugukonnast, üks Euroopa suurimaid põrnikaliike. Ta on kogu Euroopas ohustatud. II kategooria sammal: Kurruline tuhmik on sugukonda kuuluv sammaltaim
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas. Seened Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutte ja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol Loomastik Putukad Rahvuspargis elavate putukate uuringute andmed on praegu kasinad.
on Karulas. [9] 8 Joonis 5. Haruline võtmehein Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9] 1.1.8 Loomastik Suhteliselt väikese asustuse ja metsade rohkuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu. [8] Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast.
[9] Joonis 5. Haruline võtmehein Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar. Inimpelglikke samblaliike on leitud 26. Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo- punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9] 8 1.1.8 Loomastik Suhteliselt väikese asustuse ja metsade rohkuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu. [8] Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast.
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
annaabi.ee 
