eesmärkidest. Nupukesed organisatsiooni eesmärkide saavutamise suhtes. Iga teine sisend, mis väliskeskkonnast tuleb. Lõpptulemus töölised on iseseisvad, võtavad võimu. Postmodernistid arvavad, et probleemi püstitus sellisena on õige aga lahend ei ole. Kui see võimupööre toimuks, siis võimule saanudd hakkaks kopeerima seda, mis ennem oli. Durkheim mitteformaalne ja formaalne organisatsioon. 19sajandivahetuse paiku juba räägiti sellest. Temalt sotsioloogia mõttes objektivistliku uurimuse algatajatest. Positivism tuleb ka sealt. Max Weber - organisatsioon kui õlitatud masinavärk. Modernism seda iseloomustab klassikalisest üleminek kaasaegsete jurde. Põhjuslikkus tuleb ebausu asemele. Põhjus-sesos tagajärg. Misk nad olid edukad omal ajal. Sest toodi sisse numbrit. Hakkas kirjeldama sisendit väljundit läbi numbrite. Kõike on võimalik muuta. Sellisel lähenemisel on omad piirid. Süsteemiteooria. Austria bioloog
võrdset vabadust" Pööras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele. Rõhutas bioloogilise organismi ja ühiskonna sarnasust ja erinevust ning sotsiaalse reaalsuse evolutsioonilist muutumist. Otsis lahendust sotsioloogia põhiküsimusele: -kas ühiskond on reaalne nähtus või eksisteerib see ainult erineva hulga nominaalsete indiviidide kogumi nimetusena? EMILE DURKHEIM (1858-1917) Sotsiaalse statistika rajaja. Rajas objektivistliku sotsioloogilise lähenemisviisi. Prantsuse traditsioonilise ratsionalismi esindaja. Töödes eesmärk leida ratsionaalsed võtted ja printsiibid , mille abil on uurijal võimalik selgitada tõde üldkehtivatest arvamustest ja igasugustest eelarvamustest sõltumatult. Ühiskond on omaette reaalsus. Ühiskond on unikaalne. Sotsiaalseid fakte tuleb seletada seoses teiste sotsiaalsete karakteristikutega. Sotsiaalne käitumine ja uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad
3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi). Mis ühele on probleeme teisele ei ole. Näiteks autoliiklus mis saastab õhku. Probleemid objektivistliku käsitlusega: 1. Et on olemas miskit, mis on „normaalne“ ja „hea“ aga kes otsustab? 2. Eeldab, et kogu ühiskonnal on sarnane arusaam SP’st Ajalooliselt on muutunud mida peetakse SPks Erinevad probleemid kiidavad heaks või laidavad maha erinevaid asju mis võivad kujuneda SPks (näiteks alkoholi tarbimine, naise koht ühiskonnas etc) Vaieldav, milline probleem on SP, isiklikud ja sotsiaalsed mured
või subjektiivse sisu. Mõlemal juhul on jama raskustega. Kant Kanti subjektivistlik õnne definitsioon: Õnn (Glückseligkeit) on mõistusliku olendi seisund maailmas, kus kogu tema eksistentsi jooksul kulgeb kõik tema soovide ja tahte järgi." Sellest järeldub, et inimesi takistab õnne saavutamast ületamatu vastuolu lõputute soovide ja inimelu lõplikkuse vahel. Kanti kriitika hea elu käsitlustele: Objektivistliku käsitluse kriitika hea elu määratlus tuletatakse metafüüsilistest väidetest inimloomuse kohta, mida raske tõestada. Subjektivistliku käsitluse kriitika see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasaegsed edasiarendused hea elu käsitlusele Reflekteeritud subjektivism elu on hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest. Tunde põhjal, et me elame
moraali, tahavad käituda teatud viisil. · Julgus · Usaldusväärsus · Ausus · Lojaalsus · Tolerantsus jms 18. Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Objektivist- väärtused väärivad soovimist, ükskõik kas keegi neid tegelikult soovib või ei, nad on mingil moel meist sõltumatud. Klassikalisse objektivistliku vaate väärtustele esitas Platon. Ta õpetas, et Hüve on kõrgeim vorm, väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav alles pärast pikaajalisi filosoofiaõpinguid. Subjektivist- väärtused sõltuvad soovijatest, nad on nende suhtes relatiivsed. 19. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel? Tooge näiteid! Deskriptiivne- kirjeldab tükki universumist, ei vaja kõneleja poolt hindamist. On kas tõene või väär.(Eutanaasia on Hollandis lubatud.)
Kant näitas, et hea elu mõistele võib anda kas objektiivse või subjektiivse sisu. Mõlemal juhul põrkume kokku raskustega . "Õnn (Glückseligkeit) on mõistusliku olendi seisund maailmas, kus kogu tema eksistentsi jooksul kulgeb kõik tema soovide ja tahte järgi." Kanti subjektivistlikust õnne definitsioonist järeldub: Inimesi takistab õnne saavutamast ületamatu vastuolu lõputute soovide ja inimelu lõplikkuse vahel. Kanti kriitika hea elu käsitlustele: ·Hea elu mõiste objektivistliku käsitluse kriitika: Hea elu määratlus tuletatakse metafüüsilistest väidetest inimloomuse kohta, mida on raske tõestada. ·Hea elu mõiste subjektivistliku käsitluse kriitika: See, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Kaasegsed edasiarendused hea elu käsitlusele : Reflekteeritud subjektivism - Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest.
Näiteks, tuba tuleb koristada kuna ema käsib seda, sest tuba on must. noesis - jõuan printsiipide sisu ja tähenduse mõisteni. Näiteks, ma pean tuba koristama kuna muidu ma ei leia enam midagi ülesse ja kõik asjad, mis tuppa satuvad lähevad mustaks. 6. Kas põhimõtteliselt on tegelikkust ja näivust võimalik eristada? Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). 12 Objektivistliku positsiooni kohaselt on võimalik eritada näivust tegelikusest. Selleks tuleb kasutada erinevaid meetodeid. Näiteks füüsika järgi on tegelikuses kõikjal tühjus aga meile näiv et siin siiski on midagi. Skeptitsistliku positsiooni kohaselt on tegelikus siiski teistsugune kui meile näiv maailm. Kuna meie keha on piiratub meid siis me ei näe seda. Subejktivistliku positsiooni kohaselt aga kõik mida me näeme ongi tegelikus ja silmad ja mõistus ei peta meid. 7
valiku küsimusega: kas õigust uuritakse nö õigusekeskselt ehk autorefleksiivselt, mille puhul uurimine on paratamatult seotud kehtiva õigusega, või uuritakse nö ekstsentriliselt, õiguse suhtes väliseid faktoreid arvestades. [Kui õigusel ongi loomulikud/välised piirid, siis näivad need pigem muutuvad ühes inimühiskonna ajaloolise arenguga (areng ei tähenda tingimata progressi). Samuti ei saa täielikult nõustuda objektivistliku õigusfilsoofia rajanemist imestusele maailma korra üle ja subjektivistliku rajanemist kahtlusele maailma korrastatusest:2 teatavas mõttes kord (üsna täpselt ennustatavad kosmilised sündmused) ja korratus (maapealne ilmastik või ühiskondlikud vapustused) eksisteerivad kõrvuti ning on alati selliselt olnud vaadeldavad (ega ilmaaegu jumalaid ei seostatud või paigutatud matemaatilise täpsusega korrastatud taevariiki), küsimus on
tarbetu, sest arenguvõimalused tulevad päevavalgele siis kui neid on kasutatud ja seega programmi viljakusaste tähendab kui registreerimist, kuidas ta kujunes, 4. viljakusaste ei aita seletada teaduse kasvu, sest programmi viljakusastet saab adekvaatselt analüüsida ja hinnata ainult tagantjärele. Lk 179-181 vastab neile vastuväidetele. 3.Füüsika teooriavahetuse objektivistlik käsitlus (181-184). Chalmers pakub välja moodsa füüsika teooriavahetuste objektivistliku käsitluse. See toetub eeldusele, et ühiskondades, kes füüsikaga tegeledakse, peavad olema ka füüsikud vastavate oskuste, ressursside ja selle teadusharu arendamiseks vajaliku mõtlemislaadiga. Peab saama eeldada, et olukorras, kus objektivistlik analüüs näitab teatud eksperimendi või teoreetiliste võtete olemasolu, on olemas ka teadlased või nende grupid, kel on nende rakendamiseks vajalikud vaimsed-füüsilised ressursid. See on sotsioloogiline eeldus (181)
vastavusteooriat. Kuid isegi füüsikateooriad ei anna meile reaalset pilti maailmast. Mitteesinduslik realism väidab, et füüsika arengul ei tule mitte kunagi lõppu. Kui kirjeldada maailma ehitust, siis on alati võimalik minna aina sügavamale. Chalmers: ,,Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi." Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis
vastavusteooriat. Kuid isegi füüsikateooriad ei anna meile reaalset pilti maailmast. Mitteesinduslik realism väidab, et füüsika arengul ei tule mitte kunagi lõppu. Kui kirjeldada maailma ehitust, siis on alati võimalik minna aina sügavamale. Chalmers: ,,Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi." Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis
vastavusteooriat. Kuid isegi füüsikateooriad ei anna meile reaalset pilti maailmast. Mitteesinduslik realism väidab, et füüsika arengul ei tule mitte kunagi lõppu. Kui kirjeldada maailma ehitust, siis on alati võimalik minna aina sügavamale. Chalmers: „Füüsika hõlmab matemaatilises keeles väljendatud universaalseid üldistusi, et teooriate süsteemid moodustavad midagi sarnast Lakatosi uurimisprogrammidega, et nende areng on toimunud kooskõlas objektivistliku muutuste käsitlusega. Kuid ikkagi ei saa olla kindel, et ka füüsikat ei oota tulevikus mingid drastilised muutused. Teadusfilosoofia või teaduse metodoloogia ei aita teadlasi kuidagi.“ Kuid ideoloogia, mis ei ole kooskõlas teadusega ja õigustab pseudoteadusi, tuleb muidugi selle abil võidelda. Tänapäeval heidab teadusfilosoofia kõrvale maailma objektiivsuse käsitluse. Järelikult käsitleb teadusfilosoofia üha enam maailma just postmodernistlikkus laadis
annaabi.ee 
