(kool) Mooste mõis Referaat Koostaja: (nimi) (Koht, aasta) Sisukord Ajalugu 1.1 16.sajand (lk 3) 1.2 18.sajand (lk 3) Perekonnad 1.3 Esimesed Nolckenid (lk 3) 1.4 Gustav von Nolckeni aeg (lk 4) 1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile
Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv. Lossi restaureerimine Loss on teinud läbi kümne aasta jooksul ulatusliku muutuse kus
Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli tõsiasi, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajaloolises keskuses jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Alatskivi mõis asub Tartumaal, endises Kodavere kihelkonnas. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Oli mõeldud eluhooneks Arved von Nolckeni perekonnale. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Sangaste mõis rajati 1870. ja 1880. aastatel Friedrich von Bergi poolt. See mõis on Eesti üks esinduslikemaid
Alatskivi mõisloss Helena Kirst TEP11 Üldandmed Asub endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Algne nimi Allatzkiwwi mõis. Mõis on rajatud 14.sajandi keskel. Historitsistlik (neostiilides) Esimene omanik Johann Wrangel. Mõisat on pärandatud,müüdud ja kingitud. Kuni mõisa võõrandamiseni suguvõsa Nolckenite oma. Poola võimu ajal ühendati mõis Kastre mõisaga. Loss rajati 19.sajandi lõpus. Lossi ehitus Mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi. Sotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. 1885 valmis mõis. Mõisast 19.sajandil mõisaansamblis 57 hoonet, nüüd 41. 1.ring mõisasüda 2.ring majandusring 3.ring piiriring 4.ring mõisat ilmestavad objektid. Lossi iseloomustus Parempoolne osa kahe, vasakpoolne ühekorruseline. Peasissekäigu ees on sammasrõdu(altaan). Parempoolsel nurgal 8tahuline torn.
Eesti looduskaunid kohad henri muldre Kava a. Alatskivi Loss b. Jägala juga c. Pühajärv d. Taevaskoda e. Viljandi lossimäed neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 2 Altskivi Loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 3 Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 4 Pühajärv on järv Valgamaal, Otepäält 3 km edela pool
Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 Kiviõli tuhamäed Kiviõli tuhamäed ehk Kiviõli poolkoksimäed on KirdeEestile ainuomased põlevkivituha ladustamisest tekkinud pinnavormid. Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
teid endid kõigetäiega alla". Seepeale jätsid ehmunud naised allika sügavuse mõõtmise. Ka kinnitavad vanad inimesed, et on näinud, kuidas härjad ja lehmad olla jooksnud allikasse sisse ja kadusivad sinna igaveseks. Ka kevadeti on nähtud , kuidas varahommikul veehoidjad vee peal istudes oma päid sugenud. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi 1880-1885. Nolckeni projekt osundab ohtralt Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule. Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele, mis seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossile algselt omane kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati kasutusel.
jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee • Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada • Üle 600 meetri laiune fassaad • Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda Kreeka • Kreeta • Knossose palee • 1700 eKr • 1335 eKr maavärin • Väljakaevami ne 1900. aastal Eesti • Alatskivi loss • Uusgooti stiilis • Restaureerimine • Arved von Nolckeni kestis kümmekond • 1880–1885 aastat • Külastajatele avati 2011. aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis • Lossi ehitamiseks ainult tsaarile kuuluva kulus 1 450 tel hoonetel olla üle 000 tellist, mis
aasta suvel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. Arhitektuur Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie aasta ehitustöö tulemusena valmis aastal 1885. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid
1890 sai kodanike saali tekkinud ruumid neogooti kujunduse. (Raam,1993) Renessans Kaagvere mõis pilt 5 Kaagvere on muistne mõis, mis rajamisajal kuulus perekond Kawerile. Siit tuleneb ka mõisa saksakeelne nimi Kawershof, mis rahvasuus mugandus Kaagvereks. Kaweritelt said mõisa Stackelbergid, seejärel vahetusid omanikud tihti. 1645 oli mõis Fromholm von Tiesenhauseni, 1786 Johann Gottlieb Münnichi, 1815 paruness Marie von Nolckeni valduses. Mõisa riigistamisel 1920 anti hooned Tartu linnale. Tänapäeval tegutseb mõisas Kaagvere erikool. Kaagvere mõis paikneb laugjal maastikul emajõe kaldal. Mõisaansambli moodustasid arvukad hooned, kuid 1846. aastani puudus mõisal esinduslik peahoone. See ehitati, kui mõisa omanikuks sai Gustav Fromhold von Nolcken. Peahoone hävis aga täielikult 1941, selle vundamendile ehitati 1956-57 uus hoone, kus tegutses algul lastekodu, hijem paigutati sinna kool
annaabi.ee 
