huvitavam kui suhtlemine inimestega. Üks Google Sandar Pichai tippjuht ütles 2014. aastal, et ettevõtte peamine prioriteet selles arengu etapis on masinatreening. Kaks aastat hiljem, pärast seda teadaannet, 2016. aasta märtsis AlfaGo võitis parima mängija Go'is professionaalse 9 dan Lee Sedoli. Pärast inimese hävitavat kaotust tehisintellektile algas närvisüsteemide buum. Minu töö eesmärk on näidata, mis on närvivõrgud ja kus neid kasutatakse. Mis see on, tasub teada ka neil, kes pole IT-maailmast kunagi olnud huvitatud. Mis on närvivõrk? 3 Tehisnärvivõrk on bioloogilise aju eeskujul ehitatud arvutuslik arhitektuur. Närvivõrk imiteerib elusorganismide närvisüsteemi struktuuri ja omadusi: närvivõrk koosneb paljudest lihtsatest arvutuslikest elementidest (neuronitest) ja sellel on keerulisem
WinNN 32 Oskar Liblik Tehis-närvivõrgud • Igal neuronil on sisendkiht ja väljundkiht (võib olla ka varjatud kiht). • Neuron realiseerib mingit funktsiooni Neuroni mudel • Üldine õppimise põhimõte närvivõrkudes on, et lisaks väljundi arvutamisele modifitseeritakse närvivõrku ennast - tavaliselt seoste kaale, harvemini lävifunktsiooni läviväärtust/tüüpi või närvivõrgu struktuuri. .pat ja .tst failid • Treeningandmetega treenitakse närvivõrk vajalikule tasemele ja testandmetega hinnatakse närvivõrgu kvaliteeti, kasutades selleks tavaliselt ruutkeskmise vea hinnangut. See hinnang algul tavaliselt väheneb õpetamise käigus, võib aga hakata uuesti kasvama üleõppimise korral. Oma projekti 5. osa (ülesande realisatsioon õppiva süsteemiga) • Tekitame restorani täituvuse faili objektidega. • Treenime närvivõrgu. • Testime testandmetest võetud objektidega? Närvivõrgu treenimisel ...
Algoritm säästab oluliselt tuletamise aega, kuid võib nõuda palju mälu, kui reeglibaas on suur. Seda kasutab näiteks CLIPS. Andmebaas on sobivaim fikseerunud struktuuriga andmete puhul Reeglite ja otsustuspuude võrdlus näitab, et puu on tavaliselt ülevaatlikum, seda kasutataksegi mõnes ekspertsüsteemis reeglibaasist ülevaate saamiseks. Otsustuspuud saab kasutada/vaadata reeglibaasi spetsifikatsioonina 40. Närvivõrgud: närvivõrk ja selle kihid, neuron, tüüpilisi lävifunktsioone, rakendusi, närvivõrgud ja ekspertsüsteemid, närvivõrgud elusorganismis, ebakindluste esitamine närvivõrkudes, reeglid ja närvivõrgud, viis arvutusmudelit. Närvivõrk koosneb elementaarsetest töötluselementidest (neuronitest) ja nendevahelistest seostest. Neuronid ühendatakse närvivõrku, mis koosneb kahest või enamast kihist. Kahe kihi puhul tegemist
Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud ............................................................
Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud ............................................................
oli erinevatel rakkudel erinev, tekkis spetsialiseerumine ning eriliste omadustega rakud moodustasid närvikoe. Esimene algeline närvisüsteem, mis sellistest rakurühmadest moodustus ja rakkude vahel informatsiooni edasi kanda suutis, kannab nimetust närvivõrk. Närvivõrk on ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid levivad takistamatult igas suunas. Iseloomulik põhiliselt vees elavatele ainuõõssetele, nagu meriroosid, hüdrad ja meduusid. Närvivõrgud võimaldavad lihtsat käitumist: keha asendi muutmine, toitumine. 2. Kiiretaoliselt sümmeetriline närvisüsteem erinevat tüüpi närvirakud on spetsialiseerunud erinevate funktsioonide täitmiseks, paigutus on korrapärasem. Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid ja motoorseid harusid
paljud mälestused meelde tänu mingitele lauludele või viisijuppidele, mida nad sel hetkel kuulsid. Kuna muusika ümbritseb meid igalpool, on see üsnagi loogiline, kuidas mingit laulu kuuldes võib tulla meelde sellega seostuv seik. See võibki olla üks põhjusi, miks muusikutel olevat veidi parem verbaalne töömälu. Hiljaaegu on avastatud, et muusikuil on teiste inimestega võrreldes rohkem hallainet selles piirkonnas, kuhu koonduvad närvivõrgud, mis on seotud mitme tähtsa töömäluprotsessiga. Sellest võib järeldada, et muusikaõppimisprotsess parandab sõnalist õppimisvõimet. Selle loo autor imestab ka ise, et muusikalist mälu ja selle mõju on nii vähe uuritud, kuid siiski on ta üritanud leida mitu erinevat näidet uuringutest, mis on tehtud. Lutz Jäncke avastas, et esikohal on siiski küsimus, missugused muusika pindmised parameetrid, näiteks tämber ja tempo, on kõige tähtsamad pikaajalisse mällu jäämisel
On võimalik mõõta kui suur on kasulikkus. 5. Õppiv agent õppimine on eelis mis lubab agendil esialgu tegutseda tundmatus keskkonnas muutudes järjest kompetentsemaks kui algteadmistest väheks jääb. Teised (IA) klassid Vastavalt teistele allikatele mõned all agendid võivad moodustada väikse osa intelligentsetest agentidest või täiustavad neid: 1. Otsus Agent mis on suunatud otsuste tegemisele; 2. siseagent - õigustab sensori panust näiteks närvivõrgud põhinevad agendi närvivõrgustikul; 3. töötlus agent lahendab probleeme nagu kõne äratuntavus; 4. ruumiline agent mis ühendab füüsiliselt reaalsusega; 5. maailma agent hõlmab kõikide agentide ühendust lubamaks iseseisvat käitumist; 6. usutava agent - tõendab personaalsuse kaudu tehis karakteri kasulikkust; 7. füüsiline agent on isik kes käitub läbi sensori käivitaja; 8
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid
3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega)
ja vorm peavad olema efektiivsed töötlemisel, salvestamisel ja andmevahetusel, kuid vastama ka kõigile teistele nõudmistele); minimaalne elementide hulk (selle abil välditakse kontrollimatuid STEP-i laiendusi, mis kaotavad üks-ühese interpreteeritavuse); sõltumatsu arvutuskeskkonnast (programmeerimiskeelest, OS-ist, arvuti tüübist); dokumentatsioon; atesteerimine (STEP protsessorid tuleb enne kasutusele vöttu kontrollida) Andmekaevandamise algoritmid: Segmenteerimine; otsustuspuud; närvivõrgud; klasteranalüüs; regressioon analüüs. Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Tehisintellekti osad teadmusbaas; järeldusmehhanism; kasutajaliides; omandamis / õppimiskomponent; Närvivõrkude kasutamine: Aktsiahindade prognoosimisel; Lõhna/värvi tuvastamisel; Käekirja lugemisel; Vigase toodangu diagnoosimisel; Allveelaevade avastamisel sonari abil
Otsene liides: n süsteemi jaoks on vaja n(n-1) liidest Kaudne liides: n süsteemi jaoks on vaja 2n liidest 26. Mida tähendab STEP? Standard for the Exchange of Product Data 27. Põhilised nõuded STEP-le. STEP peab katma kõiki toote andmete töötlemiseks vajalikke funktsioone. Nendeks võivad olla peale andmevahetuse veel salvestamine, arhiveerimine ja töötlemine. 28. Nimetada tuntumad andmekaevandamise algoritmid. Segmenteerimine; klasteranalüüs; otsustuspuud; närvivõrgud; regressioon analüüs 29. Mis on Turingi test? Turing test: TIS- masin, mis vastab küsimustele nii, et pole võimalik vahet teha kas vastab inimene või masin. Masin võib teha kõike, ka lollitada inimest. 30. Nimetada tehisintellekti osad. Loogiline tehisintellekt; otsing; mustrite avastamine; teadmiste esitus; järeldamine; terve mõistuse teadmised ja arutlemine; kogemusest õppimine, planeerimine 31. Kus võiks kasutada närvivõrke.
3 Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid- Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega)
Üldisuse astme järgi jagunevad mudelid kolme rühma. Madalaima abstraktsioonitasemega rühma moodustavad liigutuste trajektoore kirjeldavad kvantitatiivsed mudelid, olgu siis diferentsiaalvõrrandite kujul või konkreetseid trajektoore esitavad numbrilised jadad. Järgmise taseme moodustavad mudelid, mis kirjeldavad üksikliigutuste võimalikke järjestusi ja liigutuste üleminekutingimusi. Niisuguste mudelite näiteks on mitmesuguste kvantitatiivsete laiendustega automaadid, närvivõrgud jne. Koos abstraktsioonitasemega kasvab mudelites kirjeldatava käitumise määramatus. Kõige abstraktsemate mudelite kihi moodustavadki roboti tegevuse kõiki kontekste ja kontekstide ümberlülitamistingimusi kirjeldavad mudelid. Viimased tagavad roboti nn situatsioonitundlikkuse suures plaanis. Kontekstimudelid esitatakse kitsenduste süsteemidena matemaatilisi loogikaid või algebravõrrandeid kasutades. Instrumentaaltase hõlmab riisvara spetsiifilisi juhtimisfunktsioone
Uurimisprobleemid ja metodoloogia Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2. Kirjeldada muutuseid käitumisega seotud valdkondade vahelistes suhetes 3. Pakkuda seletusi kirjeldatud arengulistele muutustele • Milline on inimese olemus? Teadusfilosoofiast: mehhanistlik, organismiline ja kontekstuaalne vaade. • Mis see on, mis areneb? (Isiksus, närvivõrgud, tunnetusprotsessid, käitumine, jne) Arengu uurimine Uurimine algab hüpoteesist – mida uurija tahab teada saada? • Uurimuse eesmärk on mingit huvipakkuvat valdkonda … – analüüsida, – koguda infot ja andmeid teema kohta, – teha järeldused tulemuste põhjal – seejärel olemasolevaid arenguteooriaid täiendada 1. Võimalused uurimiseks – KEDA? • Kaksikute uurimused – Ühemuna kaksikud (nt
providing a list of documents or web pages that might contain the answer, as a search engine might. Võib tulla küsimus, et kas Eksammingit Eksamsorti Eksamülesannet Eksampraegused Eksamtehisintellektisüsteemid Eksamsuudavad Eksam ok/väga Eksamhästi/väga Eksamhalvasti Eksamlahendada. Masinõppest: mis Eksampõhiosadest Eksamkoosnevad Eksamtehis-närvivõrgud - ANNs are composed of artificial neurons which are conceptually derived from biological neurons. Each artificial neuron has inputs and produce a single output which can be sent to multiple other neurons. The inputs can be the feature values of a sample of external data, such as images or documents, or they can be the outputs of other neurons. The outputs of the final output neurons of the neural net accomplish the task, such as recognizing an
/ M. Bodner ütles, et inimene kuulates Mozarti muusika lihtsalt hakkab "sära" peaaegu kõik ajukoores. / Neuroloog John Hughes of Medical Center at University of Illinois (Ameerika Ühendriigid), et tugevaim vastuseks inimese ajus esile kutsuda jada helilainete, mida korratakse iga 20-30 sekundi jooksul. See järeldus põhineb asjaolul, et paljud funktsioonid kesknärvisüsteemi ka tsüklilise 30 sekundit (nagu näiteks tsüklilise laine aktiivsus närvivõrgud ja aju). D. Hughes koostöös parim muusikateadlased USA analüüsida sadu heliloojate muusikateoste 57 erinevat muusikalist suunda. Nende uuringute tulemused esitati tabeli kujul, mis näitab, kuidas sageli tõusta ja langeda, mille maht on muusikaline helilainete läheb 20-30 sekundit või rohkem (see näitaja suuresti tugevuse määrab positiivne mõju muusikale ajus). / Selgus, et primitiivne popmuusika on väga skaala algusest, kui Mozart - oma top. / Kõigest analüüsida tüüpi muusika
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
närvivõrkude mudelite kogum. Natuke keerulisem vaid täpsem definitsioon: Närvivõrk on andmetöötlus süsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (erandid on ka olemas, näiteks, iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Populaarsemad tehisnärvivõrkude arhitektuurid: Otsesuunatuks nimetatakse närvivõrku, milles iga neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Mitmekiheline pertseptron on kõige levinum otsesuunatud võrk. Neuronid paiknevad kihiti. Närvivõrk võib koosneda suvalisest
Tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid: Tehisnärvivõrk- on bioloogiliste närvivõrkude mudelite kogum. Täpsem definitsioon - närvivõrk on andmetöötlussüsteem, mis koosneb suurest arvust lihtsatest ja omavahel tugevalt seotud, tehisneuronitest. Tehisneuronid on ühendatud arhitektuuri, mis on võetud inimese ajukoorest. Närvivõrkude struktuurid on väga erinevad. Reeglina paiknevad neuronid kihiti (on ka erandeid - iseorganiseeruvad võrgud). Närvivõrgud jagunevad kaheks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Lisaks võib närvivõrke veel jagada hetero-assotsiatiivseteksja auto-assotsiatiivseks. Hetero- assotsiatiivsed närvivõrkudes väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori
annaabi.ee 
