Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 1. Mitu grammi 50 massi%-list NaOH (molaarmass 40 g/mol) lahust tuleb lahjendada 1 liitrises mõõtkolvis, et valmistada 0.10 M NaOH lahus. Lahendus: 1 liitri 0.1M NaOH lahuse valmistamiseks kulub 0.1 mooli NaOH: Nüüd arvutame, millises koguses 50 massi% NaOH sisaldub 0.1 mooli NaOH. Teisendame moolid grammideks 0.1 × 40 = 4.0 g, seega me vajame 4.0 grammi NaOH. Kui 4
Q=c*m*(t°2-t°1) Q=soojushulk c=erisoojus m=aine mass t°s= sulamistemperatuur Q=*m =Q/m Q=soojushulk (lambda)=sulamissoojus []=1kJ/kg Näidisülesanded Ül 1. Kui suur soojushulk tuleb anda 100g pliile, et see sulaks? Andmed m=100g=0,1kg t°=327°C =23kJ/kg(leian aurustumissoojuste tabelist) Q=? Q=*m Q=23kJ/kg * 0,1kg=2,3kJ=2300J Vastus:Pliile tuleb anda 2300J , et see sulaks. Ül 2. Kui suur soojushulk tuleb anda 1kg veele, et see soojenekstemperatuurilt 20°C kuni temperatuurini 21°C? Andmed m=1Kg t°1=20°C t°2=21°C c=4200J/kg*°C Q=? Q=c*m*(t°2-t°1) Q=4200J/kg*°C 1Kg(21°C-20°C)=4200J*1*1=4200J
Elektrodünaamika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsi...
KT ,,Aine ehitus" kordamisküsimused/teemad. Õpikust lk 8-66, näidisülesanded töölehelt Selgita mõisteid: · Aatomorbitaal - aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. · Elektronegatiivsus - keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata · eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon · endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Mudel on tegelikkuse lihtsustatud kujutis. Bohri aatomimudel: Aatom koosneb positiivsest tuumast, mille ümber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid. Bohri postulaadid: 1. Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid kindlatel (statsionaarsetel) orbiitidel ja siis ta energiat ei kiirga. 2. Üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidelt teisele kiirgab või neelab elektron energiakvandi, mille energia on võrdne elektroni e...
20. Viiruste olemus, peamised ehituslikud komponendid ja toimimine rakus Eluta ja elusa piirimail paiknevad bioloogilised objektid. Koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulise ehitusega. Kui peremeesrakus on bakter, siis nimetatakse viirusti bakteriofaagiks. Väljaspool peremeesrakku ei ole nad elusorganismid. 21. Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile. Näidisülesanded Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on: a. Sinisilmne b. Pruunisilmne Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid. Seega on nad genotüüpidega Aa ja Aa. Alleelide omavahelised võimalikud kombinatsioonid on AA, Aa, Aa, aa. Nende järgmine laps on tõenäosusega 25% siniste silmadega ja 75% pruunide silmadega.
Üles liikudes algkiirus ei ole null voo ja lõppkiirus on harilikult null v=0 , siis vo = - gt ja h = -gt2/2 Alla liikudes ( kukkumine ) algkiirus hariliku on null vo=0 ja v0 v = gt ja h = gt2/2 Aeg , mis kulub keha üles liikumiseks ja alla liikumiseks on võrdsed. Ülesanded. 1. Keha alustab vaba langemist. Mitmendal sekundil ta läbib kümnenda meetri ? Näidisülesanded: 1. Audi A4 1,8 saavutab 100 km/h 12,1 sekundiga paigalseisust. Milline on auto kiirendus ? Andmed: Lahendus: v0= 0 a= ( v v0 )/t v = 100 km/h = 100/3,6= 27,8 m/s a = ( 27,8 0 )/ 12,1 = 2,3 m/s2 t = 12,1 s a=? Märkus: kriips (t = 12,1 s) ei tähenda äramärkimist, vaid andmete lõppu. 2
8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?) 10. omamine (millega on isik või ese varustatud) 10 Kasutatud kirjandus Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö", Sinisukk 2005 Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani", Tea 2003 Jüri Eintalu ,,Loogika näidisülesanded ja harjutused" lk.3-10, 2006 http://wiki.zzz.ee/index.php/Aristotelese_loogika http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 11
viirused TOIMIMINE RAKUS 1. viirusosake peab kinnituma peremeesrakule. 2. viiruse nukleiinhape tungib peremeesrakku. 3. Viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 4. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape püsib raku genoomis muutumatus olekus (herpes, HIV) 21. Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile. Näidisülesanded Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on: 1. Sinisilmne 2. Pruunisilmne Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid. Seega on nad genotüüpidega Aa ja Aa. Alleelide omavahelised võimalikud kombinatsioonid on AA, Aa, Aa, aa. Nende järgmine laps on tõenäosusega 25% siniste silmadega ja 75% pruunide silmadega.
vaakumiga. Antakse dielektrikute tabelis teadmeteostes (ülesannete kogudes). Mõnede ainete dielektrilised läbitavused eboniit 3 paber 2 vilgukivi 6 klaas 7 parafiin 2,1 õli 2,5 puhas vesi 81 vaakum 1 ligikaudu õhus 1 Koefitsenti ,, k'' nimetatakse võrdeteguriks ja antud suurus on SI - süsteemi jaoks k = 9 x 109 ( Nm2/C2 ) Näidisülesanded 1. Kaks punktlaengut 2mC ja 4 C asetsevad teineteisest vaakumis 3 cm kaugusel. Milline jôud on nende laengude vahel ? Andmed Lahendus q1 = 2 C = 2 x 10-6 C F = ( kq1q2 )/ r2 q2 = 4 nC = 4 x 10-9 C F = (9 x 10 9x 2 x 10-6x 4 x 10-9)/ (3 x 10-2)2= r = 3 cm = 3 x 10-2 m = 72 x 10-6/ 9 x 10-4= 8 x 10-2 = 0,08 N =1 k = 9 x 10 9 Nm2/C2 F=? 2
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et...
package//). Lisaks joonis lk 209 68. Assemblerikeele kasutamine arvutite programsel juhtimisel (praktikum). Alates Lk 64. 69. Assemblerikeelse programmi transleerimine masinakeelde (praktikum). 70. Pseudokäskude (direktiivide) kasutamine kompilaatori ohjel (praktikumis kasutatud simulaatori näitel). Alates Lk 74 mingi asi Korralikult läbi töötada kõikides loengutes toodud näidisülesanded. Tähelepanu pöörata neis kasutatud valemitele ja lahenduskäikudele. Iseseisev töö Läbi töötada peatükid 4.1. ja 4.2. raamatust Arvo Toomsalu. RISC-mikroprotsessorite arhitektuur. TTÜ, Tallinn 1995.
Kuuendas peatükis räägitakse asünkroonmootori juhtimisest sagedusmuunduriga ning sagedusmuunduri tööpõhimõttest ja funktsioonidest. Seitsmendas peatükis vaadeldakse sujuvkäivitiga elektriajamit kui täiturmehhanismi, kaheksandas peatükis sammmootoriga elektriajameid. Kõige lõpus on ära toodud tähtsamad mõisted ja nende selgitused. Kõik peatükid on lisaks teoreetilisele osale lisatud ka näited nende rakendamisest praktilistes rakendustes ning toodud mõningad näidisülesanded. Intensiivkursuse raames kindlustatakse teoreetiline pool praktiliste ülesannetega laboris. Soovitav on kogu materjal enne kursust iseseisvalt läbi töötada ning huvi tekkimise korral võib ennast täiendada ka kirjanduse lugemisega, mille loetelu on toodud konspekti lõpus. 6 2. TÄITURMEHHANISMIDE OLEMUS Täiturmehhanism ehk täitur (actuator) on mehhatroonse süsteemi osa, mis reageerides
Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval- mistamisel kui ka kursuse iseseisval läbimisel. See sisaldab ülesandeid põhiliste teoreetilise kursuse käigus läbivõetavate teemade kohta. Igas peatükis on nn näidisülesanded (täieliku lahenduskäiguga) ja ülesanded iseseisvaks lahendamiseks (mille kohta on ülesannete kogu lõpus toodud vastused ja mõnikord ka vahetulemused). Autorid on kasutanud samu tähiseid, mis on kasutusel H. Sillamaa raamatus, välja arvatud diskreetsete süsteemide maatriksite tähistus, kus F ja G asemel kasutatakse kreeka tähti ja . Selle aine õpetamise pikaajaline kogemus näitas sellise ülesannete kogu vajalikkust. Kõik
Samal ajal on ka ilmselge, et majanduslike ja sotsiaalsete nähtuste üldised arengutendentsid ei ole pikemate ajaperioodide suhtes kuigi püsivad. 84 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Kasutatud kirjandus 1. Aarma, A., Lutsoja, K. (2005) Statistika ülesannete kogu: põhivalemid, näidisülesanded, ülesanded, vastused. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 105 lk. 2. Aasma, A., Kallam, H., Levin, A. (2005) Majandusmatemaatika alused. Tallinn: Ilo. 336 lk. 3. Afanasjev, J. (2001) Majandusmatemaatika elemendid. Tallinn: Avita. 96 lk. 4. Jurevits, N. (2004) Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. 143 lk. 5. Jürimäe, E., Velsker, K. (2001) Koolimatemaatika käsiraamat. Tallinn: Koolibri. 311 lk. 6. Keres, K., Levin, A. (2006) Matemaatiline statistika: ülesannete kogu. Tallinn: TTÜ Kirjastus. 147 lk
annaabi.ee 
