Käsu Hansu kaebelaul · Tartus murdes tartu linna hävitamisest Põhjasõjas(12.07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg - Tartu linna hävitamine ehk küüditamine siberisse - Hoiatus teistele linnadele, et nad ei elaks patust elu · Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud Estofiilid saksa soost mõisnikud · 18-19 sajand valgustuslikud juturaamatud · Õpetusliku sisuga Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 · Eesti soost, sündis ja elas riias · Tal oli lutheri usku pere · Esimene eesti soost tartu üliõpilane · Õppis usuteaduskonnas · Beiträge teaduslik ajalugu seal oli kirjas keele ja rahvaluule kohta teaduslikke artikkleid
peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2
Kombed Ingeris oli levinud nutulaulud, see oli naiste vanad rituaallaulud. Nutulaule lauldi elu tähtsamatel sündmustel nagu pulmad , matused , sõjaväkke minekul jne. Tähtis oli laulu ajal nuuksuda. Tekst rääkis raskest elust ja sellepärast oli raske tundeid varjul hoida. Surnu juures lauldi , kuna sellega anti surnule teisepoolusele minekuks turvatunne. Nutt oli moodus , kuidas hoida ühendust surnutega. Paremad nutjad olid vanad naised , kes olid saanud tunda elu pahu poolt.
Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste. Homerose eeposed Eepos-ehk lugulaul
Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folklooris on kõige paremini esindatud laul oma arvukate liikidega: 1) Rituaalsed laulud-pilkavad laulud, mis saatsid iga tegevust. Näiteks jambid, pulmalaulud, nutulaulud, sümpoosionide laulud. 2) Kultuselaulud-hümnid, millega pöörduti jumalate poole. Omaette kategooria moodustavad õpetused ja manitsused. Näiteks käsud, aforismid, vanasõnad. Tähtsad olid ka perekonnalood. Laule esitasid aoidid ja rapsoodid. Aoid-kutseline laulik, kes oli laulu looja ja laulis jumaliku sisenduse sunnil. Nende laulud rajanesid vanadel rahvajuttudel ja müütidel. Rapsood-rändlaulik, kes esitas enam-vähem fikseeritud tekste. Homerose eeposed Eepos-ehk lugulaul
mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal GALA ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR tema abiline LITAANIA jumalateenistus HETEROFOONIA juhuslik mitmehäälsus ANTIFOONILINE VASTULAULMINE kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine püsiv mitmehäälsus I.LU tõlkes ,,õnn ja trallitamine", termin muusika jaoks
Rabiinlik judaism: variserid (toora tõlgendamine kaasaega), rabid, sünagoog, talmud >> Tallinna Uus sünagoog Pühakiri- Tanah (Vana-Testament?) koosneb 3st osast, kirjutatud rullraamatule -Toora: koosneb 5 Moosese raamatust (kirjas kõik see, mis teeb judaismist judaismi, milliseid seadusi peab jälgima jne; kõige olulisem pühakirja osa) -Neviim: prohvetid-isikud, kes annavad inimestele teadmised sellest, mida Jumal inimestelt nõuab -Ketuviim: kirjutised (vanasõnad, nutulaulud jne) 613 käsku: 248 ,,Sina pead.." + 365 ,,Sina ei pea mitte.." Talmud ,,suuline toora"/"õpetus"; suuline traditsioon -Misna kuidas elus käituda -Gemara (Misna kommentaarid) Babüloonia Talmud (rõhk usutavade õige järgimisel) Palestiina e Jeruusalemma Talmud (rohkem põllumajanduslikud nõuanded) Midras-pühakirja tekstide ümberjutustamine Halaha-ususeadus > Toora; > Talmud
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli
,,Antigone" Sophoklese tragöödia, räägib Oidipuse lastest, Oidipuse pojad vastasleerides, tapsid teineteise, Kreon lubab matta ainult selle, kes oli tema poolt, teine lahinguväljale, Antigone hiilib ja korrald matused, Kreon saatis Antigone maa-alusesse vanglasse- tapab enda. Kreoni poeg armastas Antigonet ja tappis enda. Kreoni naine tappis enda. Antiiklüürika. Kreeka folklooris kõige paremini esindatud laul. Tegemisi saatis koor rituaalsed laulud: pilkavad, pulmalaulud, nutulaulud, meeste koosviibimiste laulud ja muud. Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest. Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr, kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika
Assürbani kogus kõik kokku Ninives. · Kultuurilist identiteeti iseloomustas järjepidavus. · Muusika oli oluline kuningakojas ja templites. · Rituaalid olid seal külluslikult pillavad ja keerukad. Neid saadavad laulud ja pillid (usutalituses lahutamatud). · Termin hümn tähendasid laule kui ka pille. (Hümn kiidu- ja ülistuslaul). · Balag tähendab hümni kui ka pilli. · Levinumad olid nutulaulud (ehk itkud itk) · Templites olid suured pillikoosseisud. · Meloodiad (ja rütmid) olid PISIASJADENI paika pandud => harjutati väga palju. · Märkmed viitavad terviklikule mitmehäälsusele ning heterofoonsele (juhuslik) mitmehäälsusele. Antifooniline laulmisviis vastulaulmine (vara- keskaeg). · I. LU tähendab õnne ja trallitamist. Nt pitsatitel (neilt saadi
) Esra raamat (Es.) Nehemja raamat (Ne.) Estri raamat (Er.) Kirjutised Psalmid e. Vana Testamendi laulud (L.) Õpetussõnad (Õp.) Õpetusraamatud ja Koguja raamat (Kg.) laulud Iiobi raamat (Ii.) Ülemlaul (Ül.) Taanieli raamat (Tn.) Nutulaulud (NL.) Jeremija raamat (Jr.) Suured prohvetiraamatud Jesaja raamat (Js.) Hesekieli raamat (Hs.) Hoosea raamat (Ho.) Joeli raamat (Jl.) Väikesed prohvetiraamatud Aamose raamat (Am.) + Apokriiva raamatud Hilised Obadja raamat (Ob.) prohvetid Joona raamat (Jn
juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale. Vaimulik muusika hõlmab missasid ja motette, mis on väga meeleolukad ja tundliku tekstiga. Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis (Tintoretto) Lassuse mõju ulatub väljapoole oma aega oli eeskuju järgmistele, eriti saksa heliloojatele, näiteks Johann Sebastian Bachile.
Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, heliulatus oli väike. Rahvalaule lauldi erinevatel puhkudel. Näiteks tööd tehes, matustel, kalendritähtpäevadel ning paljudel muudelgi juhtudel. Itkud olid seotud surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaulud. Itkude meloodia meenutab erutatud kõnet ja halisemist. Töölaulud soodustasid töö tegemist, neil oli maagiline ja inimlikult kergendav (ergutav, töö rütmi korrastav) otstarve. 18. sajandil hakkas tekkima ning 19. sajandil pääseski valitsema uus lauluvorm, mida nimetatakse uuemaks rahvalauluks. Uuemal rahvalaulul on lõppriimiline salmilaul. Pillid jagunevad heli tekitamise viisi järgi nelja põhiliiki. · kordofonid · aerofonid · idiofonid
seal kuni surmani 14. juunil 1594.a. Lassus oli väga lugupeetud ja imetletud muusik, ta elas jõukalt, talle kuulus kõige uhkem maja Münchenis. Lisaks ihaldatud töökohtadele tõstis keiser ta 1570.a. aadliseisusesse, 1574.a. lõi paavst ta Kuldkannuse rüütliks. Ometigi on ta viimase perioodi looming vaimulik, raskemeelne. Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale. Vaimulik muusika hõlmab missasid ja motette, mis on väga meeleolukad ja tundliku tekstiga. Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis (Tintoretto) Lassuse mõju ulatub väljapoole oma aega oli eeskuju järgmistele, eriti saksa heliloojatele, näiteks Johann Sebastian Bachile.
Teosed, filmid, teatrietendused, maalid skultuurid jne. nt: ,,Tõde ja õigus", ,,Kolm Õde" Saatesarjad - nt: ,,Aktuaalne kaamera" Taimesortide aretatud nimed nt: ,,jõgeva piklik" Mängudele mõeldud nimed. 3. Väike täht Keeled, keelkonnad Rahvused, hõimud Üritused, sündmused Pühad, tähtpäevad Teete, liigi nimed Ameti nimed, asutused Sumerid Sumerite Kirjandus Sumerit kirjandusega algab maailma kirjanduse ajalugu. Nende kirjanduse alla kuuluvad: hümnid, eeposed, palved, nutulaulud ja vanasõnad. Vanasõnad on kõige vanemad kirjanduse saanrid. Vanasõnad väljendavad sumerite tõekspidamisi ja nende rahvatarkust. Nii mõnedki vanasõnad on ühes või teises sõnastuses kasutuses tänapäevalgi. Nt: sattus vihma käest räästa alla. Kellele on määratud rippuda võllas see ei upu vees. Sõprus kestab päeva, sugulus igavesti. Sumerite luuletused on säilinud väikeste katkenditena ja tihti ainult ka pealkirjadena.
Kuningate raamatutes. Piibliajalugu ja teaduslik ajalugu Sabat algab reede õhtul päikeseloojanguga ja lõppeb laupäeva õhtu päikeseloojanguga. Viimane osa kannab nime Kirjad. Psalmid (heebrea keeles Kiitused). Kõik 150 laulu pole kaugeltki Taaveti kirjutatud. Õpetussõnad on tuntud vanasõnad (Kes teisele auku kaevab...) Ülemlaul on 8 ptk ilmalikku armastusluulet, kus ei mainita jumalat. Koguja Nutulaulud Ester, Rutt Taanieli raamat. Taaniel polnud prohvet, tegemist on apokalüptilise kirjandusega. Esra, Nehemja ja Ajaraamatud. Põhiline · Põhimõte, et on ainult üks jumal. Jehoova on suurimaid kultuuriloolisi eksitusi läbi aegade, seda omistatakse varastele kirikuisadele. JHWH · Kogu maailm on jumala loodud. · Jumal on enda jaoks välja valinud Iisraeli rahva ja teinud temaga lepingu. Jumal hoiab Iisraeli rahvast. Iiobi raamat on skeptiline raamat.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid
Need kes küüditati, sattusid üsna suurte gruppidena, see oli ka üheks faktoriks kultuuri säilimisel nö Paabeli vangipõlve ajal. 19. Babüloonia vangipõlv. 586 538: nn Babüloni vangipõlv. Eksiiliaja kohta ei ole VT-s terviklikku jutustust. Lünka eksiiliviimise jutustuse (Kuningate rmt lõpp, Kr 52 ja Ajaraamatu lõpp) ja eksiilist tagasipöördumise vahel saab siiski mõningal määral täita. Eksiiliajast pärinevad Deuterojesaja teos (Js 40-55): Hesekieli raamat, Nutulaulud ja arvatavasti ka deuteronomistliku ajalooteaduse vanemad kihistused ja Preestrikoodeks. Enne bab. Vangipõlve olid tekkinud põhjas Iisraeli ja lõunas Juuda riik. Need püsisid 18 saj. II pooleni (ekr). Sargon likvideeris Iisraeli riigi küüditas elanikkonna Mesopotaamiasse. Iisraeli riiklus lõppes 722. Juuda jäi aga püsima Assüüria vasallriigina, kuni Nebukadnetsarini, kes kahes jaos alistas Jeruusalemma (Juuda riigi pealinn, Jahve
annaabi.ee 
