Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Austatud kuulajad! Täna räägin natuke nutiseadmetest. Kuidas nad meie elu segavad, ja mis võivad olla tagajärjed kui pidevalt nutiseadmeid kasutada. See on tähtis teema, kuna enamus teismelisi ja väikseid lapsi kasutavad nutiseadmeid meelelahutuseks või niisama internetis surfamiseks ning ei tea mis võib nende tervisega võib juhtuda. Näiteks USA-s kasutab nutitelefone enam kui 60% inimestest ja tahvel arvuteid umbes 42%, see on väga suur arv kuna USA-s elab hetkel 318,9 million inimest. Kindlasti on nutiseadmete kasutajaid maailmas rohkem kui ainult USA-s, ka siin Eestis on suur arv kasutajaid. Aga mis tagajärjed ikkagi selle seadmel on? Esiteks koolis, sa ei suuda enam normaalselt õppida
mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind kuidagigi segama tuleb siis annad talle kätte nutiseadme ning saad taas vaikselt oma õhtupoolikut nautida ja probleem lapse näol on kadunud? Kas poleks mitte toredam, teha koos midagi, mille tegemiseks pole vaja nutiseadmete olemasolu. Kas on vaja üldse hankida koju nutiseadmeid? Ning kui siis ehk peaksid ka täiskasvanud end rohkem disiplineerima ja võimalikult vähe koduses keskonna oma nutiseadmeid käitlema. Ehk oleks nii võimalik ära hoida nutiseadmete jõudmine liiga pisikestesse kättesse. Me tohiks välja jätta ka noori, meid, põhikooli õpilasi, kellest nii mõningategi jaoks on telefon nende kõike suurem sõber. Neid noori, kelle elu keerleb ümber helendava ekraani. Ma ei ütle, et me kõik nutisõltlased oleme, kuid siiski suurem osa meist. Me küll
Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella. "Meie ühiskond on rikastunud uue sõltuvusega - nutisõltuvusega. See on viinud tähelduseni, et vajalik seade on liigsel kasutamisel seotud ka tervise ohtude ja riskidega. Üks neist on mõju keha struktuuridele," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand. Lipand lisas, et koormus silmadele on nutiseadmeid jälgides suhteliselt suur. Lisaks elektromagneetilistele kiirgustele eritab nutiseade soojuskiirgust ja teadlased ei soovita nutitelefoniga rääkida päevas rohkem kui 15 minut, ekraani kasutada üle kahe tunni päevas. "Laps peab saama magada 8-9 tundi. Paraku röövib nutiseade sageli lapse uneaega, langeb tema tähelepanu ja mõtlemisvõime, tekivad õpihäired. Kui lapsel tekivad juba meeloluhäired ja kapriisid, on need ohumärgid, et lapse aitamiseks tuleb pöörduda spetsialisti poole
Aeg on miski, mida me ei saa mitte kunagi tagasi, ning mida me oma ajaga teeme on meie igaühe oma otsustada. Mõned inimesed kasutavad oma aega otstarblikult, mõned aga ei oska oma ajaga midagi peale hakata. Kuidas inimesed oma aega kasutavad? Suur osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi peale hakata. Nad istuvad lihtsalt oma nutitelefonides või teleka ees ja ei tee mitte midagi. Tänapäeva inimene veedab umbes 4 aastat oma telefonis. Inimestel ei ole enam elu väljaspool oma nutiseadmeid ja nad ei tea kuidas reaalsuses enam hakkama saada. Samas on ka inimesi kes teevad 24 tunniga väga palju ja jõuavad väga kaugele. Sellised inimesed on väga aktiivsed ja nad on kogu aeg tegevuses, nad ei suuda kunagi lihtsalt istuda ja mitte midagi teha. Nad käivad igal pool koolitustel või reisimas. Aktiivsed inimesed jõuavad ühe päevaga palju rohkem, kui need kes ei tee oma ajaga midagi. Inimesi on erinevaid, aja kasutamine on erinev. Mõnele
Ma veedan enamus oma päevadest arvuti taga istudes. Mulle tundub, et minust rohkem arvuti taga võimalik olla ei ole. Alles hiljuti hakkasin tegelema aktiivsemalt füüsilise tegevusega – sõudmise treeningutega ning olen tehtud otsusega igati rahul. Töös soovin välja uurida, et kas ma veedan võrreldes koolikaaslastega vähem või rohkem aega arvutis. Seega valisin teema uudishimust. Töö eesmärkideks on: Välja selgitada, kui palju kasutavad TKG õpilased nutiseadmeid. Uurida TKG õpilaste kehalist aktiivsust väljaspool kooli. Teada saada, kas meie kooli õpilaste ööuni on piisav. Välja selgitada millistel klassidel on parim tervisekäitumine. Loovtöö teostamiseks tutvun teemakohase kirjandusega ja viin Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilaste seas läbi ankeetküsitluse nende tervisekäitumise kohta.
konflikti noorema ja vanema põlvkonna vahel, kuna vanem pälvkond ei kiida enamasti heaks noorte nn „Pidevat telefoni näppimist“. Suht jube on tegelt vaadata kuidas noored saavad kokku, istuvad maha ja võtavad kõik oma nutiseadmed välja ning istuvad lihtsalt oma nutisedames. Internet võib kergesti tekitada sõltuvust. Ega ka vanem põlvkond vähem sõltuvuses pole. Tihti juhtuvad need kõige hullemad nutisültlased olema just vanaema põlvkonna esindajad. Kes on nutiseadmeid õppinud kasutama hilem ja satuvad kergesti vaimustusse kõigist võimalustest mida nutiseadmed pakuvad Üle üldiselt ma leian et nutiühiskond ongi inimese arenu järgmine etapp. Kui kunagi arenes inimese eelasel pöial, et ta saaks parmini asju haarata ja teha saada hakkama keerulisemate ülesannetega siis nüüd on arenenud selle pöidla alla nuti seade et saada juhiseid kuidas täpsemalt selle keerulisema ülesandega hakkama saada
• Kellele: Töötajatele • Miks: Kvaliteetne klienditeenindus Käitumine/hoiak • Tervitus sõbralikult ja professionaalselt • Viisakas sõnavara ja rahulik suhtlusviis • Silmside ja naeratus • Sõbralik ja abivalmis • Selge suhtlus • Kliendi rahulolu kõige tähtsam Käitumine/hoiak • Keskendumine kliendile ja tööle • Keelatud söömine/joomine/suitsetamine/nätsu närimine töö ajal • Keelatud magamine töö ajal • Keelatud isiklikud nutiseadmeid Väljanägemine • Hoolitsetud, puhas, professionaalne väljanägemine • Sobivad ehted • Sobilikud jalanõud • Puhas ja korralik vormiriietus • Nähtaval kohal nimesilt ja/või ametlik identifikatsioon • Päikseprille võib kanda vaid väljas, päevasel ajal ning mitte klientidega suheldes Informeeritus • Võimelised juhiseid andma • Selged ja arusaadavad väljendid • Säilitama rahu ja viisakuse suheldes ärritunud kliendiga • Pakkuma lahendusi
kasutamisel. Võib väita, et Eesti on kogu maailmas tehnoloogia valdkonnas vägagi arenenud ja suudab võistelda ka endast mitu-mitu korda suuremate riikidega. Teised sama tüüpi riigid on veel USA, Prantsusmaa, Saksamaa, jne. Milles ma näen Eesti edukust? Sellise väikse riigi kohta, nagu Eesti, on ta vägagi palju korda saatnud. Suurim edu on muidugi ka eelnevalt mainitud tehnoloogias. Üle Eesti võib peaaegu kõikide inimeste käes näha nutiseadmeid, arvuteid. Samuti on meil elektrooniline valimissüsteem, kus saab enda valitud kandidaadi poolt hääletada näiteks arvuti kaudu. Muidugi saab ka valitu nime sedelile kirjutada ja siis selle valimiskasti panna. Eestlaste loodud on ju ka „Skype“. See on ülemaailmne võrgustik, kus saad teiste inimestega rääkida ja ka videokõnesid teha. Samuti on eestlased olnud abiks kosmosetehnoloogia arendamisel ja uute vidinate loomisel. On ka tulnud häid sporditulemusi igasugustel aladel.
Suurim õnn on aga see, kui laps sünnib perekonda, kuhu ta on oodatud, kus tema eest hoolitsetakse ja teda armastatakse, vaatamata võib olla isegi mitte kõige parematele võimalustele. Minu meelest ongi just hooliv ja kokkuhoidev pere see, mis muudab lapsepõlve õnnelikuks. Õnn ei ole alati kõik asjad, mis meid ümbritsevad, vaid siiski inimesed. Tihti tunnevad lapsed aga ennast õnnetuna, kui neile ei ole võimaldatud üht või teist uut asja- riideid, nutiseadmeid jne. Kuid vanemaks saades mõistad üha enam, et õnn ei peitu ainult asjades. Ka omades kõike võimalikku materiaalset varandust, võid sa tegelikult tunda ennast kokkuvõttes väga õnnetuna. Õnnelik lapsepõlv on siiski see, kui sul on sõbrad, kui sul on võimalus osa võtta meelepärastest treeningutest, sul läheb koolis hästi, kuid kui ka päev ei lähe igakord nii nagu tahaks, on sul siiski kodus inimesed ootamas ning sind lohutamas ja sulle usku endasse süstivad
ülekaalulisusega. Lapsed, kellel on pidevalt käepärast mingisugune elektrooniline mäng, on suurema tõenäosusega ülekaalulised ning negatiivset mõju näeme ka nende rühis. Iga neljas Kanadas ja iga kolmas Ameerika Ühendriikides elav laps on ülekaaluline. Hiljem võib välja kujuneda ka sõltuvus, vajadus mängu või sotsiaalvõrgustiku järgi milleta enam elada ei suudeta. Last sõltuvusest võõrutada on raske ning sageli vajatakse perekonnavälist abi. Kasutame nutiseadmeid ka koolitöös, näiteks võib võtta meie naaberaleviku, Väätsa, kus tahvelarvutid asendasid nii paljudki õpikud. Kuid aja möödudes kurtis nii mõnigi, kuidas silmanägemine on halvenenud. Seega nutiseadmete kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli, info liikumine on kiirem ning suhtlus võõramaalastega on suurenenud. Liiga suur infovool võib olla segavaks faktoriks vajaliku info leidmisel ja noorte pidev
andmeid ei taheta kaotada. VeraCrypt on väga lihtne ja lollikindel rakendus, mida soovitaksin igal inimesel kes väärtustab enda andmeid kasutada. Nutitelefonil on mul tähtsamad pildid ning dokumendid krüpteeritud. Paar sõna ka nutiseadmetest. Ainuke nutiseade mida ma kasutan on mu nutitelefon, seda kasutan enamasti muusika kuulamiseks, harva ka YouTube’s videote vaatamiseks ning ka internetis olemiseks. Nutitelefoni kaitseks on mul installitud Kaspersky Antivirus,sest nutiseadmeid on alati võimalik rünnata, loomulikult kasutan ka Tor browserit nutitelefonile ning ka Chrome’i. Tavaliselt ma ei käi telefonis kahtlastel lehtedel, seda teen enamasti arvutis, kus on mugavam navigeerida. Kahtlaseid apk’id, faile ega appe ma ei tõmba ega installi, seega nutitelefoni pole veel ohtu seadnud. Juhul kui telefon kaob ära kasutan Google’i Find my phone’i. Kuid kõige turvalisem viis oleks vana telefoni kasutada, ei peaks riskima, et midagi juhtub.
suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaja hoiduda. Nutiseadme probleem on võrreldes tavaarvutiga veel tõsisem. Kui alla kaheaastased hakkavad väga palju nutiseadmeid kasutama, võib nende areng aeglustuda. Tohutult oluline on keel areng, aga keel ei arene siis, kui laps vaatab näiteks telerit. Lapsega tuleb suhelda, siin ja praegu. Sama puudutab meelte arengut. Visuaalne pool areneb küll kenasti, kui laps ekraanikest vaatab, kuulmine saab ka areneda, aga motoorsed oskused, see, kuidas oma kätega midagi teha, jääb kängu. Mitmed pediaatrid leiavad, et arvutimängude, nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamist
meediakasvatuse õppejõud, väikeste laste ja meedia uurija Kristi Vinter kirjutab Postimehe arvamusportaalis nutiseadmete kahjulikkusest. Seega arvan, et laste kasvamine tehnoloogilises keskkonnas on paratamatu ning nende kokkupuude nutiseadmetega on iseenest mõistetav arvestades kui palju me nendega ise igapäevaselt kokku puutume. Leian, et sellel on nii halbu kui häid külgi aga eelkõige loodan, et lapsevanemad ei kasutaks nutiseadmeid lapsega tegelemise vahendina. Miski ei asenda selles kiiresti arenevas maailmas reaalselt suhtlust ja kontakti lapse ja vanema vahel. Reelika Mägimets
on ühe kaugsõidu autojuhi ning Eesti siseseid sõite tegeva autojuhi elu. Nende kahe autojuhi elud ning töökoormused on vägagi erinevad. Ma arvan, et antud teema on logistikasektoris väga oluline, sest kui puuduvad autojuhid, puudub ka võimalus kaupa korrektselt ning soovipäraselt transportida. Kuna tehnoloogia on kiirelt arenev siis on vaja ka tööjõudu, kes suudaks sellega kaasa minna. Vanemas eas sõidukijuhid ei pruugi nõus olla kasutama tänapäevaseid nutiseadmeid või õppida juurde mõnda lisaoskust. Arvatakse, et teatakse oma elukogemustest kõike. Paljudes rekkates on nüüdseks juba GPS-ks ning andmeside vahendamiseks tahvelarvuti. Töötaja peab oskama kasutada selliseid töövahendeid. Seega on oluline, et tuleks peale ka uut tööjõudu, kes on õpivalmis ning kursis uueneva tehnoloogiaga. Samamoodi peab iga autojuht tundma ka oma autot ning seda, kuidas sellega kõige väiksemate kulutustega töö ära teha
5. ARUTELU Informatsiooni nutiseadmete kahjulikust mõjust silmadele leidub, kuid materjali võiks olla rohkem. Puudust tundsin info leidmisest raamatutest. Enamus artiklitest olid optikapoodide kodulehekülgedel. Arvan, et seda teemat on vajalik tutvustada ja inimesi informeerida, sest nutiseadmetega puututakse kokku igapäevaselt. Seetõttu on tähtis, et kasutajad oleksid teadlikud võimalikest ohtudest ja omandaksid informatsiooni, kuidas end kaitsta. Isiklikult kasutan nutiseadmeid igapäevaselt ja silmad vaatavad ekraani mitme tunni jooksul päevas, seega informatsiooni otsimine antud teema kohta oli väga huvitav ja kasulik. 10 KASUTATUD KIRJANDUS AMD Maakula degeneratsioon (2016). Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/?page_id=180 (20.09.16) Blue Light and Macular Degeneration. Blue light exposed. http://www.bluelightexposed.com (20.09.16) Burnie, D. (1995). Inimkeha. London: Dorling Kindersley.
inimkeeles öeldult tähendab veebi, mis oskab toimetada erinevate ekraanisuuruste seadmetega. Selline stiil teeb kodulehe palju kasutajasõbralikumaks ja mugavamaks. Hoolimata sellest, kus sa vaatad kodulehte (nutitelefon, arvuti, tahvelarvuti jt), on kõik informatsioon samamoodi kättesaadav, sest kodulehe kood on selliselt üles ehitatud, et elemendid liiguvad vastavalt ekraani suurusele. (http://www.okia.ee) Tehnoloogiliste saavutuste tõttu suureneb inimeste arv, kes kasutavad nutiseadmeid veebilehtede sirvimiseks. Kui mingil põhjusel pole sülearvuti või lauaarvuti meile kättesaadav, vaatame veebilehti nutitelefonist. Seega on oluline, et koduleht oleks tehtud kohanduva disaini põhimõttel. Veebilehe autori jaoks võib see rohkem aega ja vaeva nõuda, aga kui varasem kogemus on olemas, siis on hiljem sellise koodi lugemine palju lihtsam ja loogilisem. Samuti jääb kasutajal parem esmamulje kodulehest.
7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3.1. Plakati loomine 3.2. Tunni kava 3.3. Tunni läbiviimine 3.4. Analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD LISAD SISSEJUHATUS 2 Valisin selle teema, kuna mul on huvi inimeste psühholoogia vastu. Tänapäeval kasutatakse palju nutiseadmeid ja lapsed on palju aega internetis. Otsustasin uurida, kas nutiseadmete kasutamine on kahjulik laste tervisele ja psüühikale. Töö eesmärk on uurida arvuti- ja nutisõltuvust ning tutvustada sellest tulenevaid ohte Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 3. klassidele. Töö käigus valmib tunnimaterjal, mille abil tutvustan oma teemat õpilastele. Üks osa materjalist on plakat ja teine osa on ettekanne, mille abil tunni läbi viin. Käesolev töö jaguneb kolmeks peatükiks
Võidab see, kes kiiremini ja mugavamalt inimesteni jõuab. Ei ole mingit kahtlust, et mobiiliturundus on tulevik, sest turundada on mõtet seal, kus potentsiaalsed kliendid oma aega veedavad. Mobiilne turundus ei hõlma aga vaid reklaami mobiilis, see on väga lai valdkond ning on oluline küsimus, milline meetoditest on tõhusaim. Lisaks mobiiltelefonile, mille kasutajaid oli 2015 aastaks 2 miljardit, on veel hulk nutiseadmeid, mis veel arendamisel või juba laiemalt kasutusel ning mis on tuleviku turunduskanaliteks lisaks traditsioonilistele kanalitele või lausa nende asenduseks 19 54. Mis on toote digitaliseerimine, millised võimalused selleks on? Digitaliseerimine on tehnoloogia kasutamine toodetes (ka teenustes) ja protsessides, et tooted oleksid kliendile kättesaadavad
Eesmärgid peavad olema reaalselt täidetavad! Pere poolt valitud eesmärgid muutuste tegemiseks (N=26) Jah (arv) Ei (arv) Vähendada magusaid jooke 7 19 Kiirtoitu 1 x nädalas 4 22 TV alla 2 tunni päevas 19 7 Lapse toas ei ole TV ja nutiseadmeid 10 16 Mitte rohkem kui 1 klaas mahla päevas 5 21 Süüa ≥ 5 portsjonit juurvilja iga päev 23 3 Süüa ainult kiudaineterikast hommikuööki 7 19 Vähendada lapse toiduportsjonit 20 6 Juua ainult ≤ 2,5% piima 0 26
annaabi.ee 
