Hammasülekanne On hammasratastel põhinev pöörlemiskiirust vähendav ja pöörlemismomenti suurendav ülekandemehhanism. Reduktor Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Sõltuvalt hambuvate hammasrattapaaride arvust liigitatakse reduktorid ühe või mitmeastmelisteks Üheastmelise reduktori ülekandearv on kuni 8, kaheastmelisel kuni 60 ja kolmeastmelisel kuni 250. Reduktori ülekandearvu saab kindlaks teha nurkkiiruste, rataste läbimõõdu või hammaste arvu suhtena v=1/2 v=D2/D1 v=Z2/Z1 Liigitus rataste pöörlemistelgedeasendi järgi · Silindrilised teljed paralleelsed · Koonilised -teljed lõikuvad · Kruviratastega -teljed kiivsed · Hupoidülekanne -nihutatud ülekanne · Hammaslattülekanne Liigitus hammaste paigutuse järgi · Sirghammastega · Noolhammastega · Kaldhammastega
· Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. · Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. Rekuperatiivpidurdus võib esineda siis, kui vintsiga langetatakse koormust · Rekuperatiivpidurdusel ei ole vaja muuta mootori lülitusskeemi · Selline pidurdus on töökindel ja majanduslikult ökonoomne. · Rekuperatiivpidurduse puuduseks on see, et teda on võimalik rakendada suurte nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Seda pidurdust on otstarbekas kasutada koormuste langetamisel suurte kiiruste juures ja mehhanismi esialgsel pidurdamisel. 2) Vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile. Seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. Selline olukord võib esineda tõstevintsi elektriajamis, kui koormust tõstva mootori
maalse väärtuse (joonis 17.3 b) ja lambid helendavad maks. Järgneva hetkel läheb EMJ-de täht pingete tähest mööda ja pinge lampide pinge väheneb. Lülitamisel "keerleva valguse" skeemi kohaselt helendavad lambid nurkkiiruste g ja v erinevusel kordamööda, moodustades " keerleva valguse" efekti. Kui generaatori faaside järjestus erineb võrgu faaside järjekorrast, siis lambid, mis on lülitatud "kustuva valguse" skeebi järgi. Vajaliku faaside järjekoora saavutamiseks tuleb vahetada kohtadega mistahes kaks faasi generaatori klemmidel. Tavaliselt on antud moodus elektrijaamades automatiseeritud. Isesünkroniseerimise moodus. Ergutamata generaatori rootor pannakse
elektrilise signaali. See signaal edastatakse vurri rõhtteljele paigutatud elektrimootorile, mis tekitab momendi telje y-y ümber. Sellist tüüpi vurrkompassi nimetatakse kaudse juhtimisega kompassiks. 6. Tundliku elemendi võngete summutamine õlisummutiga Joonis 14 Õlisummutiga langetatud raskuskeskmega tundliku elemendi sumbuvate võngete kõver Kiirused v1, v2 v3 on tekitatud samade nurkkiiruste ja momentide poolt, mis sumbumatute võnkumiste puhul. Õlitaseme vahe anumates tekitab tundliku elemendi peatelje uue joonkiiruse v 4. See kiirus muudab tundliku elemendi peatelje liikumise suunda kohe asendis 1 Asendis 2 viivad tundliku elemendi peatelge tõelise meridiaani poole jõud v 3 ja v4 Asendis 3 õlisummutis on tasemed võrdset ja moment puudub. Tundliku elemendi peatelg läbib tõelise meridiaani tasandi tänu kiirusele v3.
Selleks tuleb teha joonis kiiruste jaotuse kohta. Selle tegemisel 4 tuleb arvestada, et kettad üksteise suhtes ei libise, samuti nöörid ketaste suhtes absoluutselt vK ei libise.3 Kogu vjaotus K koos kõigi vajalike nurkkiiruste ja kiirusvektoritega on toodud joonisel 4.2 (järgmisel leheküljel). Pilt tuleb kaunis kirju, püüame selles veidi selgust saada. v1 Alustame kettast 2, sest kogu süsteemi paneb liikuma2 just kettale 2 2 rakendatud konstantne pöördemoment M. LKetas E 2 hakkab Dpöörlema B paigalseisust K momendi M poolt osutatud suunas.
vahehamma- srattad, 8- lintpidur, 9- hõõrde koonus, 10- käigu hoob, 11- 12- lintpiduri hoovad Reduktori ülekande suhe Ülekannete suhet võime leida kahel viisil: 1. koos töötavate hammasrataste nurkkiiruste suhte kaudu ja tähistatakse u12 = ω1/ω2 (vedav hammasratas / veetav hammasratas) 2. ülekande arvuna so koostöötavate hammasrataste hammaste suhtega u12 = Z2/z1 (veetav hammasratta hammaste arv / veedav hammasratta hammaste arv) rööpsete telgede puhul arvestatakse ka pöörlemis suundi, kui u12 on positiivne siis ω1 ja ω2 on samasuunalised ja kui u12 on negatiivne siis on ω1 ja ω2 vastassuunalised Pöörlemistelgede suhteline asend
T e l g e d e v a h e l i n e diferentsiaal on paigutatud auto veosildade vahele. Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis hambub vedava hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või neli satelliiti . Satelliidid on alalises hambumises koonus-hammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja pinnase igasuguse haardumise korral peaülekande veetava hammasratta kahekordse kiirusega. Lahutatud muhvi korral pöörlevad võllid ja hammasratas võrdselt tingimusel, et võllide takistused on võrdsed. Kui aga üks võll seisab, siis pöörleb teine hammasrattast kaks korda kiiremini. Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab pöördemomenti
Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis hambub vedava hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või neli satelliiti . Satelliidid on alalises 48 hambumises koonus-hammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja pinnase igasuguse haardumise korral peaülekande veetava hammasratta kahekordse kiirusega. Lahutatud muhvi korral pöörlevad võllid ja hammasratas võrdselt tingimusel, et võllide takistused on võrdsed. Kui aga üks võll seisab, siis pöörleb teine hammasrattast kaks korda kiiremini. Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab
Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis hambub vedava hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või nei satelliiti. Satelliidid on alalises hambumises koonushammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja pinnase igasuguse haardumise korral peaülekande veetava hammasratta kahekordse kiirusega. Lahutatud muhvi korral pöörlevad võllid ja hammasratas võrdselt tingimusel, et võllide takistused on võrdsed. Kui aga üks võll seisab, siis pöörleb teine hammasrattast kaks korda kiiremini. Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda
Lubatud jääkdisbalansi mõõtühik on kas g.cm või g.mm, sageli antakse ka g.mm/kg st. lubatud jääkdisbalanss rootori massiühiku kohta. /Vt. lisaks vastavate laboratoorsete tööde juhendeid/. 4. ptk. HAMMASÜLEKANDED Liikumise ülekandmiseks ja liikumisparameetrite teisendamiseks kasutatakse hammas-, hõõrd-, rihm-, kett, kruviülekandeid. Ülekannet moodustavate rataste nurkkiiruste suhet nim. ülekandesuhteks. Ülekandesuhe 1 u12 = , ... (4.1) 2 kus 1 - vedava ratta nurkkiirus, 2 - veetava ratta nurkkiirus. Rööpsete telgede korral on arvesse võetud ülekandesuhte märk: u12 = 1 ( -1) v , 2 kus v - välishambumiste arv. Näide 4.1
v2 2 Joonis 4.7. Kruviülekanne [10]. 4.7.3. Rihmülekanne Lihtsate ajamite puhul kasutatakse sageli hõõrdumisel põhinevaid rihmülekandeid (belt and pulley transmission). Sel puhul edastatakse ajami liikumist ühelt rihmarattalt teisele. Koormuse ülekandmisel tekib rihmratta ja rihma vahel libisemine, mistõttu rihmarataste nurkkiiruste suhe ei võrdu täpselt nende läbimõõtude suhtega. Rihm on mõningal määral elastne, ning seetõttu võib salvestada endasse energiat ning põhjustada sellega kiiruse ja momendi võnkumisi, mistõttu ei sobi nad positsioneerimisseadmetesse. 32 Joonis 4.8. Kiilrihmülekanne [10]. 4.7.4. Hammasrihmülekanne
tasandi ja jõuab tõelise horisondi läänepoolsesse ossa, on õli ülekogus suurem lõunaspoolses anumas ja tema jõumomendi vektor on suunatud vaatleja poole. Vastupidiseks on muutunud ka pretsessiooni suund ja tundliku elemendi peatelg liigub jälle tõelise meridaani tasandi poole. Sumbumatute võnkumiste summutamine õlisummutiga Joonis 14 Õlisummutiga langetatud raskuskeskmega tundliku elemendi sumbuvate võngete kõver Kiirused v1, v2 v3 on tekitatud samade nurkkiiruste ja momentide poolt, mis sumbumatute võnkumiste puhul. Õlitaseme vahe anumates tekitab tundliku elemendi peatelje uue joonkiiruse v4. See kiirus muudab tundliku elemendi peatelje liikumise suunda kohe asendis 1 Asendis 2 viivad tundliku elemendi peatelge tõelise meridiaani poole jõud v3 ja v4 Asendis 3 õlisummutis on tasemed võrdset ja moment puudub. Tundliku elemendi peatelg läbib tõelise meridiaani tasandi tänu kiirusele v3.
annaabi.ee 
