Verdi Wagner (1813-1901) (1813-1883) lõpetatud muusikalised numbrid, laulja hääl muusikalised draamad (katkematult areneva valitseb orkestri üle, üksiknumbrid osaliselt muusikaga, jagunevad stseenideks; koos asendatud stseenidaga muusika, draama, tants, poeesia), loobus numbriooperist süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Schiller, Hugo) eeposed, legendid, müüdid ja ajalugu eredad karakterid peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased (hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma)
Võttis osa Dredeni ülestõusust, mille Oli veendunud rahvuslane ja pooldas Itaalia Väljendasid tolleaegset romantismi l eesmärgiks oli demokraatlikud vabadused ja ühendatud kuningriiki muusika Saksamaa ühendamine Muusikalised draamad, mis jagunevad Lõpetatud muusikalised numbrid, Mängisid klaverit stseenideks, loobus numbriooperist üksiknumbrid osaliselt asendatud stseenidaga Süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, Meessoost eeposed, legendid ja müüdid Schiller, Hugo) Peategelased olid traagilise saatusega õilsad Eredad karaktrid Elasid ühel ajastul kangelased
parlamendi liikmeks. Oli igavesti demokraat. Saksa marurahvusluse edendaja. Kokku 26 ooperit Ideaalne ooper = muusikaline draama Ehitas ooperi üles stseenidele Muutis muusika kirjandusetaoliseks Kasutas ka terviklikke aariaid ja Juhtmotiivid - orkestraalne tegelaste ansambleid iseloomustus Lihtne ja viisirikas muusika Loobus esimesena numbriooperist Meloodiad sarnanevad Itaalia Laulja hääl on juhtiv instrument rahvamuusikale Tuntumad teosed: Tuntumad teosed: "Tristan ja Isolde" "Aida" "Nibelungide sõrmus" "Othello" "Tannhäuser" "Rigoletto" "Lohengrin" "Trubaduur" "Parsifal" "Traviata" "Nürnbergi meisterlauljad"
Wagneri kunsti imetlejad välimaal asutasid ,,Wagneri seltsi", mis kogus terves maailmas raha uuendusliku ooperiateatri ehitamiseks. Teater valmis 1876. a Bayreuthis. Wagneri olulisemad uuendused: Ideaalne ooper = muusikaline draama - lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis isel. ooperi üksikuid tegelasi või isegi tegevustiku seisukohalt tähtsaid esemeid. Juhtmotiivid - tõid sündmustiku arengu otseselt muusikasse. Loobus esimesena numbriooperist - ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema novatuurlikud ooperid sarnanevad tohutute smf teostega. Laulja hääl on siin nagu juhtivaks instrumendiks orkestris. Tõsise ooperi ainestik: eepostest, müütidest, muinasjuttudest, või ajaloost. Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Wagneri ooper Tegelasteks on traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased- kangelased hukkuvad või on
2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes)
2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes)
17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed: · Ludwig van Beethoven o "Fidelio" (Viin 1805) · Wolfgang Amadeus Mozart o "Idomeneo" (München 1781) o "Röövimine serailist" (Die Entführung aus dem Serail; Viin 1782)
kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See oli Maeterelincki draama järgi. Selles ooperis loobus ta nii numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ka ei arendanud ta kategooriatena Inimene, Surm, Armastus, saatus. 4. Maurice Ravel (1875-1937)? Raveli isa oli prantslane, ema aga baski päritolu. Kiindumus Hispaania kultuuri ja muusikasse avaldus ka mitmes teoses. 14 aastaselt sai tast Pariisi konservatooriumi klaveri- ja kompositsioonieriala tudeng. Varasel loominguperioodil olid Raveli teosed võrredavad debussy omadega. Raveli teema
muusika näiteks Euroopas. Debussy looming on ju tihedalt seotud luulega ja tema helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Uuendused muusikaliselt * Ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest. * Ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused. * Inimene on saatuse meelevallas. * Tegelased on abstraksed. * Uuendused harmoonias. Teosed Klaveriteosed: Deux Arabesques, Pour Le Piano, Suite bergamasque, Reverie, Estampes, Images, Children's Corner, Preludes, Etudes. Ooper: Pelléas ja Mélisande. Orkestriteosed: Fauni pärastlõuna, Nocturnes, Dances Sacrée et Profane, La Mer, Images, Le martyre de St
13. Millised muutused tõi romantismiajastu sümfooniazanrisse? Nim selle zanri tuntumad esindajad sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille. sümfooniates muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati ka panema programmilisi pealkirju. meistrid olid hector berlioz, johannes brahms. 14. Kirjelda lühidalt 19.sajandi ooperizanri arengut ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult. 15. Miks nimetatakse Giuseppe Verdit 19.sajandi ooperikuningaks? Nim. tema tuntumaid oopereid Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid. Et Itaalia publik polnud sellisteks ooperiuuendusteks valmis, vilistati "Traviata"
Selle aja kõige suurem toetaja oli talle F. Liszt. 1863. aastal oli tal edukas reis Venemaale, mis päästis ta majandusraskustest. Välismaa fännid hakkasid rajama Wagneri seltse, mille kogutud rahade eest rajati Bayrethi Ooperiteater, 1876. aastal. Looming- Tema loomingu põhiosa moodustavad ooperid, milledele kirjutas ise libretto. Tegelased on pärit saksa ja skandinaavia eeposttest. Tema kangelased on tugeva iseloomuga, kes hukkuvad või loobuvad inimeste maailmast. Loobus esimesena numbriooperist ja võttis kasutusele leitmotiivi. Wagner suurendas tunduvalt orkestri koosseisu, milletõttu on lauljatel tema oopereid raske esitada. "Tannhauser", "Tristan ja Isolde", "Lendav hollandlane".
Wagner 6. Üheks ooperi läbikukkumise põhjuseks oli alamast soost rahva kujutamine G.Bizet 7. Võttis kasutusele muusikalised juhtmotiivid tegelaste iseloomustamiseks G.Verdi 8. Loomingupausi sisustas mõisa rajamise ja juhtimisega Itaalias G.Verdi 9. Tema ooperi aluseks on Prosper Merimé jutustus G.Bizet 10. Tema unistuse ooperimajast aitas ellu viia Baierimaa kuningas Ludvig II R.Wagner 11. Oli kaua seotud maailmakuulsa Milano La Scala ooperiteatriga G.Verdi 12. Loobus numbriooperist ja kirjutas läbikomponeeritud muusikalisi draamasid R.Wagner 13. Kirjutas oma viimase ooperi 80 aastasena G.Verdi 14. Tema ainus koomiline ooper oli „Nürnbergi meisterlauljad“ R.Wagner 15. Alustas Pariisi konservatooriumis õpinguid 10 aastasena G.Bizet 16. Tema mõjutajaks oli Beethoveni muusikaline dramatism R.Wagner 17. Tema ainus kuulsaks saanud ooper on traditsiooniline numbriooper G.Bizet 18. Tema ooperite kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma
Prantslased ja programmilisus neile meeldis, sisuks piltlikkus. · ,,Romeo ja Julia" (1839) · ,,Leina ja triumfi sümfoonia" (1840) 4 ooperit (,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict"); oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner Soovis luua muusikalise draama antiikdraama eeskujul, kus oleksid harmooniliselt ühendatud luule, muusika kujutav kunst, tants, teater. Ta loobus numbriooperist, ehitades ooperi üle katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema ooperid sarnanevad sümfooniatega, kus inimhääl on juhtivaks instrumendiks orkestris. Ta võttis kasutusele juhtmotiivid (meloodialõigud iseloomustamaks tegelast, sündmust), lõi nende põhjal totaalse süsteemi (tetraloogia üle 100: sõrmus, jumalate asupaik, kuld, mõõk). Ta oli ka suur orkestriuuendaja: suured orkestrikoosseisud, kasutuses palju vaskpille, laienes orkestri kõlavus, eriti madalas registris
isiksused) Tähtsal kohal ooperite libretod(tekst), mille aluseks suurte näitekirjanike teosed, Uudsed peategelaste tüübid: süütult kannatav neiu, eluheidikud. Wagner - Saksamaa ooperi helilooja, 13 ooperit, tegi oma ooperimaja ideaalseks ooperiks = muusikaline draama, hakkas kasutama juhtmotiive, Loobus numbriooperist, ooper koosneb katkematult areneva muusikaga stseenidest, Oluline osa ooperis on orkestril Orkestri koosseis erakordselt suur (Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel) Tsaikovski - Vene ooperiklassik, 10 ooperit, sümfonist, 6 sümfooniat esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Vene muusika psühholoogilise suuna esindaja,
Schuman kirjutas 8 sümfooniat. Ferenc List- uus stiil. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste. Ta teoseid oli raske mängida. Kirjutas üle 800 teose: 13 sümfoonilist poeemi, 19 ungari rapsoodiat, 2 sümfooniat. Richard Wagner: ooperid: Haldjas, Armastuse keeld, Lendav hollandlan, .Rienzi.Tannhäuser, Tristan ja Isolde, Nibelungide sõrmus,Parsifal. Loobub numbriooperist. Ta kangelased hukkuvad, ühiskond on alatu.Berloiz Fantastilises sümfoonias on tugevalt autobiograafiliste sugemetega programm. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Bizet põhiooper Carmen
saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus"; ,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit, 4 õhtut I eelõhtu ,,Reini kuld"; II 1.päev ,,Valküür"; 2.päev ,,Siegfried"; 3.päev ,,Jumalate hukk" Valküür müütiline tegelane, võitluses langenud valhallasse ehk surnuteriiki VERISM
ainuomane idee. Prelüüdid on enamasti seotud kas looduspiltidega (näiteks ,,Jäljed lumel", ,,Udud") või võivad olla muusikalised portreed (näiteks ,,Linavärvi juustega tütarlaps"). Prelüüdid võivad olla seotud ka selle aja olustikumuusikaga. 5 Debussy ainus lõpetatud ooper on Maeterlincki draama alusel kirjutatud ,,Pelléas ja Mélisande", kus ta ütles lahti traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest. Ooperi filosoofiline idee seisneb tõdemuses, et inimene on saatuse meelevallas. Peategelaste armastus on saatuse poolt ette määratud ning nad ei tee katsetki keelatud tundeid tagasi tõrjuda. 6 4. Kokkuvõte Impressionismiga tuli kaasa palju uuendusi nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas. Kunstis avaldusid need eelkõige heledate värvide, valguse rõhutamise ning värvivarjundite kasutamise näol
muusikas välja mitmesuguste helilaadide eelistamine ning seoses sellega ka vabamate harmooniliste järgnevuste kasutamine. 14. Tal arenes välja isikupärane stiil. Tema ooper ’’Pelleas ja Melisande’’ tekitas omamaoodi teatriskandaali, kuna publik ja kriitikud leidsid, et selles oli liiga vähe tegevust ja ’’liiga palju muusikat’’. Debussy ütles lahti traditsioonilisest numbriooperist ja Wagneri põhimõtetest. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. Tema teoseid iseloomustab ka selge ja kindlapiiriline ülesehitus. 16
pööramine instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Omased on ka süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirikkusele ja sillerdavale koloriidile. 14. C. Debussy ooper erines varasematest ooperitest selle poolest, et publik ja kriitikud leidsid selles liiga vähe tegevust ja ,,liiga palju muusikat" olevat. Arusaamatuse tegelikuks põhjuseks oli aga Debussy lahtiütlemine nii traditsioonilisest numbriooperist kui ka Wagneri põhimõtetest, millega Euroopa teatriüldsus oli juba harjuda jõudnud. 15. Raveli muusika üheks iseloomulikuks jooneks on küllalt selgete piirjoontega väljajoonistuv teema, Debussy näiteks eelistas kindlale meloodiale sageli värviküllaseid kõlade järgnevusi. Ravel pööras erilist tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, kasutades oma loomingus tihti hispaania traditsioonilistest tantsudest pärit rütme. 16. M
ka Sveitsis.Pagulasaastad olid tema elus nii moraalsed kui majanduslikult kõige raskemad. Ta suri 1883.a.,olles puhkusreisil Veneetsias. Looming. Wagner oli suurimaid ooperi novaatoreid.Ta viis muusika rolli ooperis esikohale.Hakkas kasutama nn juhtmotiive.Need on lühikesed,lihtsad,mällusööbivad viisilõigud,mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi või sündmuspaiku.Teine tähtis uuendus on see,et Wagner loobus numbriooperist .Ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikakogu stseenidele.Tema ooperid sarnanevad sümfooniaga kus üheks orkestri pilliks on inimhääl.Kõige täiuslikum näide tema uuest ooperist on ,,Tristan ja Isolde",mis sarnaneb hiiglasliku sümfoonilise poeemiga.Ooperite sisu oli aga sajandeid kestnud traditsioon- müüdid,muinasjutud ,ajaloosündmused.Kõik Wagneri ooperite kangelased kas hukkuvad või on sunnitd hülgama inimeste maailma
tegelaste sisemaailma. Kirjutas palju artikleid. 1849 - raamat "Kunst ja revolutsioon" -- muusikutest REFORM: 1851-- raamat "Ooper ja draama" · Selles raamatus Wagner formuleeris edasised ideed. · Traditsioonilise ooperi asemele muusikaline draama! · Sõna ja muusika on võrdõiguslikud, peavad omavahel põimuma · Helilooja peab olema ise libreto autor. · Tegevuse katkematu kulgemine: o loobumine "numbriooperist" -- ooperi jaotamine aariateks, retsitatiivideks jne. Need asendada loomulikult väljakasvavate dialoogide ja monoloogidega. · Tegelased õilsad, kaastundlikud · Teemadeks müüdid, legendid · Orkestri ülesandeks kangelase tunnete edasiandmine · Juhtteemad -- kajastavad sündmusi, tegelasi, loodusnähtusi Umbes 1850 tutvus Hans von Bülowga -- tulevane jünger, Liszti tütremees
Noore muusikuna oli ta Venemaal von Mecki juures kodus. Debussy korjas üles Mussorgski ideed, kuidas muusikat ülesehitada. Claude austas Mussorgskit, tajus ette tema uuendusi. Claude on öelnud, et tema ooper on Mussorgski ,,Boriss Godunovist". Debussy ainuke lõpetatud ooper on ,,Pelleas ja Melisande", mille materjal pärineb Mussorgski ,,Boriss Godunovist". Claude töötas 10 aastat selle teose kallal. Uuendused muusikaliselt: *ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest; *selles ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja eelaimdused; *inimene on saatuse meelevallas; *tegelased on abstraksed (surm, inimene, armastus ja saatus); *uuendused harmoonias (harmoonia - taust, mis meloodiale kõlab; meloodia on viis). Klassikaline funktsionaalne harmoonia (dominant, subdominant, toonika): laadi lisas mõtlemise (duur, moll, pentatoonika jne.).Debussy mängis uuenduse ja kolmikkõladega.
Hakkas võtma eratunde ja omandas lühikese ajaga vajalikud teadmised. 1831 Leipzigi ülikoolis õppis muusikat. Lisaks dirigent ja muusikakirjanik. Põhiline loominguala on ooper, kuhu tõi palju uut ja teostas sellega ooperireformi. Ooperireform seisnes: · Kustutas saalis tuled; · Saali põrand ehitati kaldu; · Orkester paigutati orkestriauku; · Võttis tegelaste jaoks kasutusele juhtmotiivi; · Orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga; · Loobus numbriooperist (sisu ja muusika ei voolanud katkematult edasi). Wagner ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele; · Ooperil on muusikalised draamad; · Lavaline tegevus on võrdne muusikaga. Wagneri eesmärgiks oli see, et vaataja peab ooperi vaatamise tulemusena muutuma. Tuntumad ooperid: · ,,Lendav hollandlane" · ,,Tannhäuser" · ,,Lohengrin" · ,,Nibelungi sõrmus" koosneb neljast eraldi ooperist. · ,,Tristan ja Isolde"
annaabi.ee 
