2

doc

Alkoholid

Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ­oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh ­ puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu

Keemia → Keemia

128 allalaadimist

2

doc

Halogeeniühendid

CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter + - CH3­CHBr­CH3 , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON + - CH3­CH2Cl + KOH CH3­CH2OH + KCl + - CH3­CHBr­CH3 + KCN CH3­CH­CH3 + KBr | CN + - CH3­CHI­CH3 + NaOCH3 CH3­CH­CH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2­CH3 CH3­NH2Cl CH3­:NH + HCl | |

Keemia → Keemia

5 allalaadimist

2

doc

Halogeeniühendid

CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter + - CH3­CHBr­CH3 , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON + - CH3­CH2Cl + KOH CH3­CH2OH + KCl + - CH3­CHBr­CH3 + KCN CH3­CH­CH3 + KBr | CN + - CH3­CHI­CH3 + NaOCH3 CH3­CH­CH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2­CH3 CH3­NH2Cl CH3­:NH + HCl | |

Keemia → Keemia

138 allalaadimist

11

doc

Keemia konspekt

CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter + - CH3­CHBr­CH3 , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON + - CH3­CH2Cl + KOH CH3­CH2OH + KCl + - CH3­CHBr­CH3 + KCN CH3­CH­CH3 + KBr | CN + - CH3­CHI­CH3 + NaOCH3 CH3­CH­CH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2­CH3 CH3­NH2Cl CH3­:NH + HCl | |

Keemia → Keemia

45 allalaadimist

1

docx

Amiinide konspekt

molekulis. Seetõttu on ka amiinide antavad vesiniksidemed nõrgemad kui need, mida annavad alkoholide molekulid. Tänu vesiniksidemetele lahustuvad lühema ahelaga amiinid hästi vees, pikema süsivesinikahela korral aga pole suure hüdrofoobse molekuliosa paigutamine vee molekulide vahele (nagu oli ka alkoholide puhul)taas energeetiliselt soodne. CH3­:NH2. Lämmastiku peal on nukleofiilsustsenter. Amiinid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, kuna vesiniku ja lämmastiku side ei ole piisavalt polaarne. Madala molekulaarsed amiinid lahustuvad väga vähesel määral vees. Lisaks on amiinid kergesti lenduvad vesiniksideme puudumise tõttu.

Keemia → Keemia

23 allalaadimist

4

doc

Halogeeniühendid, alkoholid, eetrid

­fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil ­ tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil ­ vaba elektronipaariga osake · Nukleofiilsustsenter ­ nukleofiili koostisse kuuluv vaba (sidemeks kasutamata) elektronipaariga aatom · Negatiivne laeng või osalaeng - · Püüavad moodustada keemilist sidet, loovutades oma vaba elektronipaari teise osakese tühjale orbitaalile · O, N REAKTSIOONIDE ANALÜÜS · Ründav osake ­ reaktsiooni alustav osake · Reaktsioonitsenter ­ nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake

Keemia → Keemia

27 allalaadimist

4

docx

Mõisteid keemia riigieksamiks

arvu ja paigutusega süsinikahela korral erinevalt Funktsiooniisomeeria ­ ainetel on erinevad funktsionaalrühmad Stereoisomeeria ­ aatomid molekulides on seotud ühtmoodi, kuid erinev ruumiline paigutus Polümeerid ­ kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekulid koosnevad kovalentse sidemega seotud korsuvates struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest. Elektrofiilsustsenter ­ aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng Nukleofiilsustsenter ­ aatom, millel on vaba elektronipaar ja negatiivne laeng või osalaeng Radikaal - vaba elektroniga osakesed Hüdrofiil ­ aine, millel on väga tugev vastastikmõju veega Vesinikside ­ täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid O-H või N-H sidemeid Hüdrofoobsed ained ­ ained, millel puudub vastastikmõju veega , nad ei märgu veega, samuti ei lahustu ega pundu vees. Hüdrofoobsed on nt: süsivesinikud, eetrid, rasvad, suurema

Keemia → Keemia

68 allalaadimist

2

doc

Küllastumata Ühendid

CH2=CH­CH2­CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3­CH=CH­CH3 2-buteen ehk but-2-een CHC­CH2­CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3­CC­CH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CH­CH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl C=C + HCl H­C­C+­H + Cl- H­C­C­H H H H H H H Kordsed sidemed pole püsivad. CHCH + HCl CH2=CHCl CH2=CHCl + HCl CH3­CHCl2 Vesinik liitub alati enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga (kus vesinikke on rohkem). CH2=C­CH3 + HCl CH3­CCl­CH3

Keemia → Keemia

58 allalaadimist

4

doc

Orgaaniline keemia

· Amiin ­ ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Aminohape ­ aminorühmaga asendatud karboksüülhape. · Valk ­ · Areen ­ aromaatsete ühendite üldnimetus. (sisaldab benseeni)  · Fenool ­ hüdroksü- või polühüdroksüareenid. · Süsivesinik ­ aine, mis koosneb vaid süsinikust ja vesinikust. · Elektrofiilsustsenter ­ · Nukleofiilsustsenter ­ · Elektrofiil ­ ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter. · Nukleofiil ­ ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter. · Radikaal ­ osake, millel on paardumata elektron. · Iooniline reaktsioon ­ · Radikaalne reaktsioon ­ reaktsioon, mis toimub radikaalide osavõtul. · Hüdrogeenimine ­ vesiniku liitmine. · Dehüdrogeenimine ­ vesinik eraldub reaktsioonil.

Keemia → Keemia

49 allalaadimist

2

docx

Keemia - Amiinid

Näiteks heeringasoolvee iseloomulik lõhn on tingitud di- ja trimetüülamiinist. Lihtsamad amiinid (metüülamiin, dimetüülamiin, trimetüülamiin, etüülamiin) on toatemperatuuril gaasilised. Molekulmassi suurenemisel on amiinid C 3 ­ C11 vedelikud ja alates C12 on tahked. Homoloogilise rea esimesed liikmed lahustuvad hästi vees, molekulmassi kasvuga lahustuvus väheneb. Madalamatel amiinidel on ammoniaagile või soolakalale iseloomulik lõhn. Lämmastikul asuv nukleofiilsustsenter võtab osa vesiniksideme moodustumisest. Amiinimolekulide omavahelised sidemed on nõrgad võrreldes alkoholidega. Amiinid on orgaanilised alused. Oksüdeeruvad üsna kergesti mitmete ainete toimel. Siis tekivad lämmastiku kõrgemate oksüdatsiooniastmetega ühendid. Harilikult tekib paljude ainete segu. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Etüülamiin, trietüülamiin jt. on efektiivsed korrosiooni inhibiitorid, mis takistavad raua roostetamist

Keemia → Keemia

35 allalaadimist

4

docx

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

o Lenduvad vedelikud o Mida lühem C-ahel, seda paremini vees lahustub Füsioloogilised: o Narkootilise toimega o Kahjustab kesknärvisüsteemi, limaskesta (nahapõletik, pikaajaline ravi) Keemilised: o Väga nõrk alus 5. Karbonüülühendi ja karboksüülhappe nulkeofiilse ja elektrofiilse tsentri võrdlus Karboksüülhape Karbonüülühend + eletrofiilsustsenter , – nukleofiilsustsenter 6. Mida tähendab, et karb.happe laeng on delokaliseerunud? Laeng on laiali määritud, nõrk nukleofiil 7. Karb.hapete soolade nimetused Lõpp -aat nt. CH3CH2COONa - naatriumpropanolaat 8. Karb.hapete omadused Füüsikalised: o Tugev vesinikside o Kõrge keemistemperatuur o Esineb vedelas või tahkes olekus o Lühikese ahelaga on veest tihedamad, lahustuvad vees hästi; pikema ahelaga vastupidi o Enamik on märgised (v.a

Keemia → Üldkeemia

40 allalaadimist

14

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Homopolümeer ­ tekib ühest monomeerist. Kopolümer ­ mitmest monomeerist. Liitumispolümerisatsioon - kordsete sidemete puhul. Polükondensatsioon ­ saaduseks on vesi.. Aatomite vastastikmõju. Aatomid avaldavad molekulis vastastikust mõju. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronipaari enda pool, tekivad osalaengud. Elektrofiilsustsenter ­ Aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilsustsenter ­ aatom, millel on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng või osalaeng. Iooniline dissotsiatsioon ­ ioonide moodustumine (polaarse lahusti mõjul). Ioonsete sidemetega ained on aktiivsemad. Mittepolaarsed ained dissotsieeruvad radikaalideks. Delokalisatsioon ­ laialijaotumine. Molekulide vastastikmõju. Aine omadused sõltuvad molekulide vastastiktoimest. Hüdrofiilsed ained - tugev vastastikmõju veega. Vesinikside on O-H või N-H Vesinikside põhjustab: Ainete keemistemperatuuri tõusu

Keemia → Keemia

676 allalaadimist

5

rtf

Keemia eksamiks mõisted

funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinike arvu ja paigutusega süsinikahela korral erinevalt. Funktsiooniisomeeria- ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria- korral on aatomid molekulides seotud ühtmoodi, kuid erinev on nende ruumiline paigutus. Sideme polariseeritus põhjustab nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentri tekke molekulis. Elektrofiilsustsenter- on aatom, millel on tühi v osaliselt tühi orbitaal ja positiivne osalaeng v laeng. Nukleofiilsustsenter- on aatom, millel on vaba(sidemeks kasutamata) elektronipaar ja negatiivne osalaeng v laeng. Elektrofiil- tühja orbitaaliga osakesed. Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise oskakese vaba elektronpaariga ­ aktseptorid. Nukleofiil- vaba elektronpaariga osakesed. Tsentriks võib olla kaksik v kolmikside. Püüavad moodustada keemilist sidet, loovutades oma vaba elektronpaari teise osakese tühjale orbitaalile ­ doonor.

Keemia → Keemia

57 allalaadimist

7

doc

Amiinid kokkuvõte

siduda prootoneid, see on vesinikioone, mille 1s orbitaalid on ju thjad. Aluselisus nitab prootoni sidumise vimet: mida tugevamini alus prootoni seob, seda aluselisem see alus on. Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid. Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on + elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C ­ N ja N ­ H sidemed on polariseeritud + - nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole. CH3 N N-H side on üpris püsiv. + H Orgaaniliste alustena reageerivad amiinid hapetega, moodustades sooli

Keemia → Keemia

174 allalaadimist

23

pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

ruumiliselt ligipääsetavam ja ka rohkem rünnatavam. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar, nimetatakse nukleofiilideks (elektronide doonor ehk loovutaja). Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 7 Nukleofiilsust põhjustab nukleofiili koostisse kuulub vaba elektronpaariga (sidemeks kasutamata elektronpaariga) aatom ehk nukleofiilsustsenter. Alkeeni molekulis on nukleofiilsustsenteriks erandlikult kaksikside. Tavaliselt tuntakse nukleofiilsustsentrit ära ka negatiivse laengu või negatiivse osalaengu järgi. Nukleofiilid püüavad moodustada keemilist sidet uue osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal, nimetatakse elektrofiilideks (elektrone armastav). Elektrofiilsust põhjustab elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga

Keemia → Keemia

77 allalaadimist

16

doc

Pentadieen - Referaat

alkaan. Liitumisreaktsioon vesinikuga ­ hüdrogeenimine: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + H2-> CH3-CH2-CH2-CH=CH2 b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkadieeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkadieeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkadieeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend. Liitumisreaktsioon halogeenidega: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + Br2-> CH2Br - CHBr-CH2-CH=CH2 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega

Keemia → Keemia

18 allalaadimist

12

doc

Lühikokkuvõte

Näiteks heeringasoolvee iseloomulik lõhn on tingitud di- ja trimetüülamiinist. Lihtsamad amiinid (metüülamiin, dimetüülamiin, trimetüülamiin, etüülamiin) on toatemperatuuril gaasilised. Molekulmassi suurenemisel on amiinid C3 ­ C11 vedelikud ja alates C12 on tahked. Homoloogilise rea esimesed liikmed lahustuvad hästi vees, molekulmassi kasvuga lahustuvus väheneb. Madalamatel amiinidel on ammoniaagile või soolakalale iseloomulik lõhn. Lämmastikul asuv nukleofiilsustsenter võtab osa vesiniksideme moodustumisest. Amiinimolekulide omavahelised sidemed on nõrgad võrreldes alkoholidega. Amiinid on orgaanilised alused. Oksüdeeruvad üsna kergesti mitmete ainete toimel. Siis tekivad lämmastiku kõrgemate oksüdatsiooniastmetega ühendid. Harilikult tekib paljude ainete segu. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Etüülamiin, trietüülamiin jt. on efektiivsed korrosiooni inhibiitorid, mis takistavad raua roostetamist

Keemia → Keemia

360 allalaadimist