Eestis tuntumad liigid haavapoi (Chrysomela populi) lepapoi (Agelastica alni) kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Poilaste areng võivad korraga muneda 400800 muna, niimoodi mitu korda aastas munevad tavaliselt taimede lehtedele talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub meie kliimas umbes 50 päeva vastsed söövad ennast täis ja lähevad nukkuma juulis Kasutatud materjalid http://www.flickr.com/photos/eurythyrea/7074608435/ http://et.wikipedia.org/wiki/Poilased http://www.eestiloodus.ee/artikkel1512_1508.html http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/poilased.htm TÄNAN KUULAMAST!
Tundlad ja jalad on lühikesed. Eredavärviline täpiline värvus on kaitseks ja hoiatuseks putukatoidulistele, kuid vajavad toiduks ka õietolmu ja nektarit. Pea on väike ja on eesselja sees varjul. Enamasti on nad röövtoidulised. Vastsed Eelistavad lihatoitu. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal nähtav. Vastsed kasvavad väga kiiresti. Peagi hakkavad nad varjulistes paikades nukkuma. Vastsed kinnituvad tagakeha viimaste lülide abil ning jäävad nukkudes allapoole rippuma. Lepatriinulased talvituva valmikutena. Levik Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp- lepatriinu, tavalised on ka viistäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. Tuntus Mõnel pool on lepatriinut kasutatud rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu lepatriinu aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu.
toidutaimest, metsikust maavitsast. Areng ja paljunemine Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas. Eesti oludes on kartulimardikas seni andnud ühe põlvkonna suve jooksul. Talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub meie kliimas umbes 50 päeva. Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Vastsed kooruvad 11–12 päeva pärast. Vastsed kasvavad täis ja lähevad mulda nukkuma juulis. Noormardikad hakkavad mullast välja tulema, kui kartulipõllud on täisõites. Nad toituvad 3–10 päeva kartulilehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. 8.klass Kasutatud Kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kartulimardikas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kartulimardikas_elis.htm
a. Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Toitumine ja sigimine. Kartulimardikad ei söö kartulit, vaid nad toituvad kartulilehtedest. Kartulimardikal on täismoone. Ta võib korraga muneda kuni 800 muna ku- ni kolm korda aastas. Ta muneb harili- kult kartulitaimede lehtedele. Munakur- nad munetakse 5-6. päeval peale mardi- kate ilmumist. Vastsed kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed kasvavad täis ja lähevad mulda nukkuma juulis. See on aeg, mil kartulitaimed alustavad õitse- mist. Noormardikad hakkavad mullast välja tulema , kui kartulipõllud on täis- õites. Nad toituvad 3-10 päeva kartuli- lehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. Pika sügi- se korral jõuavad noormardikad ka muneda, kuid tavaliselt II põlvkond hävib meie kliimas. Kahjulikkus või kasulikkus. Kartulimardikas on tavakahjur. Kartuli-
Munemiseks valib kõige suurema õiepunga, närib sellesse tunneli, mille lõppu muneb ühe muna. Tõuk sööb õiepunga tühjaks, väljub sealt ja närib maasikalehti. Noormardikana läheb ära talvituma. Maasika-lehemardikas talvitub valmikuna kuivanud lehtede või mullakonarate all. Kevadel hakkab maasikalehti närima. Mais muneb lehtedele, varrele või õitele, millesse näritakse eelnevalt väikesed lohud. Vastne toitub lehe alumisel küljel. Vastne mulda nukkuma, noormardikas juulis toitub veel lehtedest ja siis valmik talvituma. Vaarikamardikas talvitub noormardikana vaarikapõõsa all mullas. Valmik ilmub maikuus õitsevatele taimedele ja sööb tolmukaid ning õietolmu, hiljem noori lehti. Emane muneb õitesse, igasse ühe muna. Mõnikord ka noorte lehtede alumisele küljele. Tõuk toitub vilja sees, n.ö. vaarikauss. Nukkub mullas, väljub noormardikas, kes sööb natuke lehti ja läheb ära talvituma
ole välja töötatud tõrjevahendit. • Nukud talvituvad mullas Täht- Noolöölane ja lehtede all kookonites,valmikud väljuvad aprillist juunini. • Emased munevd munad lehtedele ja röövikud toituvad umbes kuu aega enne,kui lähevad mulda nukkuma. • Tõrjena korjata käsitsi ära. Juurekaahjur Maipõrnika vastne Maipõrnika vastsed söövad taimede juuri,valmikud kasepuulehti. Tõrjeks juurekahjurite kahjustuste vältimiseks tuleks taimlates teha korralik sügav mullaharimine. • Keerukärsakas on Kase putukas, kellele on keerukärsakas iseloomulik, et ta keerab kase puulehe rulli ja muneb oma
Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi. Vastsed elavad taimedel täiesti avalikult. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Üsna kummalistena näivad need vastsed, keda katab kohev puudertäide eritist meenutav vahaeritiste kate . Vastsed kasvavad kiiresti ja juba 2–4 nädala pärast hakkavad nad nukkuma. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub vahel varjulises, aga mõnik ord kõigile nähtavas kohas. Vastsed kleepuvad lehe alaküljele keha viimase lüli eritise abil ja ripuvad peaga allapoole. Nukud on erepunased ja Lepatriinud paljunemas kinnituvad vastsekesta sees tagakeha viimaste lülide abil. Arengutsükkel kestab 4–7 nädalat.
Tabel lehekülg 122 tabel pähe. Organismide lootejärgne areng Seda saab jagada kaheks: 1) otsene areng sarnaneb vastsündinud üldplaanilt oma vanematega 2) moondeline areng erineb vastsündinud täiskasvanud organismist. Muutub täiskasvanu organismi sarnaseks läbi vaheetappide. Moondeliselt arenevad konnad, kalad. Moondeline areng jaguneb veel ise: a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik b) vaegmoondeline areng prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära. Juveniilne staadium noorstaadium Generatiivne staadium sigimisvõimeline staadium (pärast seda eriti ei jõua loomad edasi) Vananemisperiood kaasneb raukumine. Loodudses ei leidu raukunuid loomi, sest nad ei suuda olla konkurentsis Vananemine algab kohe kui tekid
meile kollased, sest välimine kiht on läbipaistev ja rebu paistab välja. [2] 5 Pärast koorumist hakkavad tõugud sööma ning toidulaua vähenemise tõttu hakkavad peagi liikuma mööda taimelehti. Mida suuremaks tõuk kasvab, seda rohkem vajab ta toitu ning umbes 75% lehtedest süüakse ära tõuguperioodi viimases veerandis. Kui tõugud on piisavalt vanad, kaevuvad nad maasse ning valmistuvad nukkuma (Joonis 4). Nukkumisperiood või kesta 10-20 päeva, sõltuvalt temperatuurist (Tabel 1). [4] Joonis 4. Kartulimardika nukk Noormardikad tulevad mullast välja tavaliselt sel ajal, kui kartulid õitsevad. Nad toituvad tavaliselt 3-10 päeva kartulilehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augusti lõpp või septembri algus, kui õhutemperatuur langeb alla 11,5°. Osa mardikaid võib elada mullas 2-3 aastat.
organismideks on sipelgad ja lehetäid omavahel kui nad kohtuvad, siis leiab aset veider rituaal. Lehetäide ründamise asemel toksivad sipelgad neid oma tundlatega ning lehetäid eritavad hoopis meskastekskutsutava magusa vedeliku piisakesi. Lehetäide jaoks on elu poole turvalisem, kui neid kaitsevad sipelgad. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad nukkuma, kasvavad parasiidi kehast välja. Vastsed toitusid temast niikaua kuni ta veel elus oli. b)Parasitism Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sellest kooselust kasu saavat organismi nimetatakse parasiidiks. Parasiidid on näiteks inimese verd imevad sääsed, kirbud ja täid. Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele
sageli selline hind on mainimisväärne, ei usu et väga sageli. Teine aspekt (opportunity cost of crypsis) on huvitavam. Nimelt "seob" krüptilisus eluka selle keskkonnaga, mille suhtes see krüptiline on, "vales" keskkonnas võib "krüptilisus" suisa saatuslikuks osutuda, nii on roheline lehtedel toituv röövik üliheaks sihtmärgiks putuktoidulistele lindudele, kui ta mõõda tumedat puutüve pinnasesse nukkuma ronib. Krüptilisus seab seega elukale olulised piirangud kasutada võimalik oleva keskkonna(osa), aja ja ka käitumise osas. Hoiatusvärvusega elukatel sellist probleemi ei ole. Krüptiliste elukate puhul esineb sageli polümorfismi väljanägemise osas, mille põhjuseks on tõenäolisest enamasti sagedusest sõltuv valik (vt loeng 5). Kiskjad õpivad otsima tüüpilise väljanägemisega saakloomi, misläbi saavad eelise haruldasemad fenotüübid. Nii seletatakse seda,
Vihmametsade sümbioosi esimeseks näiteks on putukad ja möiraahv. Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest ning sageli nad lihtsalt "sõidavad" möiraahvide seljal kaasa. Möiraahvidel pole midagi selle vastu ning ei lase end sellest mõjutada. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad nukkuma, kasvavad parasiidi kehast välja. Vastsed toitusid temast niikaua kuni ta veel elus oli. [15] Parasitism Näide parasitismist oleks olukord, kus troopilises vihmametsas on sümbioos kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kägipuu võrsub puudelehtedes ning kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks. [16] Kisklus
refleksi intensiivsus langeb, kuni lakkab hoopis. Taastumiseks vaja teatud “toibumisaega”). Peapõhjused: (a) lihaste kurnatus (b) retseptorrakkude kurnatus (c) transmitteraine lõppemine närvisünapsites. Omadused esinevad ka keerulisemate käitumiste puhul (laululind ja kull). Kärbsevastse käitumine tupikust väljumisel, selle seletus. Kärbsevastse valgusreaktsioon. Vastsel esineb refleks põgeneda valguse eest pimedusse (nukkuma), kuid suudab valguse poole liikudes koopast välja tuööa. Motoorne võime püsib (lihasväsimus ei ole põhjuseks), valgustaju püsib (retseptorite väsimus ei ole põhjuseks). Seletus: vastne ei suuda teha palju järske pöördeid, mistõttu ainus võimalus on liikuda tunnelist välja, kuni saab teha lauge pöörde, põhjuseks pöördeid võimaldavate närviülekannete lakkamine transmitteraine lõppemise tõttu. Reflekside ja käitumismustrite erinevused
seepärast on nad asendamatud mahepõllumajanduses kahjurite hävitamisel. Mõned armastavad ka seemneid, kuid kõik nende mullapinnal elavad vastsed on mitmetoidulised röövloomad. Elades erinevates kooslustes, reguleerivad nad taimtoiduliste putukate arvukust. Jooksiklased võivad teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest, rapsipõllul hukata arvestatava osa hiilamardika (Meligethes) mulda laskuvaist vastseist, vaarikaistanduses hävitada mulda nukkuma laskuvad vaarikamardika (Byturus tomentosus) tõugud. Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Suu on haukamissuistega
hüdroksüekdüsooniks (20E) 20E algatab ja koordineerib kestumist (kutiikul) Saatekehades (corpora allata) produtseeritud juveniilhormoon (JH) takistab enneaegset nuku või valmiku tekkimist. Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine inaktiveerib vastse-spetsiifiliste ja aktiveerib nuku-spetsiifiliste geenide ekspressiooni ning imaginaaldiskide morfogeneesi, misjärel vastne on valmis nukkuma 95. Regeneratsiooni tüübid (epimorfoos, morfallaksis, tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon; ja oska neid omavahel võrrelda, näited.) Taasteke ehk regeneratsioon on protsess, mille käigus organismis käivitatakse arengumehhanismid (rakkude kasv, morfogenees ja diferentseerumine), et taastada puuduolevat organit, kehaosa või kahjustada saanud kude Mitmetel loomadel (nt sisalikud, salamandrid, tuataarad, putukad,
igapäevaelus? --- 55 Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Liblikas areneb täismoondega. Selgitus: Joonisel on esitatud liblika täismoondega arengu 4 etappi: 1. Muna. Emane liblikas muneb munad taimelehele. 2. Vastne (röövik). Munast koorub vastne, keda liblikatel nimetatakse röövikuks. See on pehme ussi meenutava kehaga, tal pole tiibu ega tundlaid. Vastne toitub taimelehtedest ning kasvab, kuni on valmis nukkuma. Kasvades peavad nad mitu korda kestuma. 3. Nukk. Mõne nädala või kuu aja pärast vastne nukkub. Nukk ei liigu ega toitu. Nukukestas vastse kehaosad muutuvad, kuni lõpuks saab vastsest valmik. 4. Valmik. Nukust koorub liblika valmik. Esialgu on tiivad pehmed ja liblikas saab need laiali sirutada. Tasapisi need kõvenevad ja liblikas saab lendu tõusta. Vaegmoonde korral toimuvad muutused järk-järgult. Sel juhul on vastsed nagu
annaabi.ee 
