Kokku on Edgar Valter lastele kirjutanud-joonistanud 15 lasteraamatut ning kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks.Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: "Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud." E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed.1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 4 III Looming Autoriraamatud lastele: Pokuraamat (1994; 1. koht kirjaniku- ja kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996)
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985
Erichi varjunime all. Artur Erich on nimekombinatsioon Ira Lemberi ja Erika Esopi isade eesnimedest. Ira on Arturi tütar ja Erika oli Erichi tütar. Artur Erichi nime all ilmunud viieosalisse romaanisarja kuuluvad: "Äike" , "Pärast äikest", "Välgust tabatud", "Varjud", "Varjude allee". Ira Lemberist kolm aastat vanem õde Veera elab USA-s, Illinoisi osariigis, kuhu ta jõudis sõjapõgenikuna. Esimest korda külastas Ira Lember Veerat 1974. aastal. Tunnustused: Nukitsa konkursi II koht 2002. aastal raamatu "Isehakanud detektiivid" eest Parima lastekirjaniku auhind Nukitsa konkursil 2000. aastal romaani "Musta kaarna küüsis" eest Nukitsa konkursi III koht 1996. aastal ulmejutu "Fantastiline tüdruk" eest Kolmas koht 1990. aasta romaanivõistlusel romaani "Äike" eest Albu valla Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Pärast äikest" eest Teosed: 1969 "Jannu" 1977 "Peeter ja vanaisa"
lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teiste kirjanike raamatu ja 25 oma raamatut. Lastekirjanikuna debüteeris 1985. a. jutukoguga Suure Kivi lood. Tänaseks on temalt ilmunud 26 proosaraamatut ja 2 lasteluulekogu, peaaegu kõik neist autori enda illustratsioonidega. Mitmekordne Nukitsa konkursi võitja. Henno Käo loomingus on oluline koht ulmelise kallakuga fantaasial. Tema teosed moodustavad omaette keeruka universumi, kus täiesti enesestmõistetavalt ning enamasti sõbralikult tegutsevad kõrvuti inimesed, loomad, eelajaloolised olendid, päkapikud, tondid, vaimud ning tulnukad kosmosest ((Oliüks, Dondijutud, Olematu saar?,Väike rüütel Rikardo). Olulisel kohal on folkloorsed motiivid, mida autor kasutab üsnagi vabalt (Kuningas, kuninga
* Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogud millisesse nelja põhilisse ossa need jagunevad? Nimeta need. Arhiivkogu, lugejateeninduse kogu, teabetalituse kogu ja kunstikogu. * Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse üritusi ja projekte. Perehommik, Mudilastund, Kunstikamber, Sõnakamber, huviringid, näitused, Ulmeklubi. * Nimeta Eesti Lastekirjanduse Keskuse väljaandeid. Postkaardid, Ajakiri ``Nukits``, ELK toimetised, lastekirjanduse sõnastik. * Mida kujutab endast Nukitsa konkurss? - Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav üle-eestiline lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. * Kellega koos korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus loomekonkursse ning miks? - Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab koostöös kirjastustega käsikirjade võistlusi, et innustada Eesti autoreid looma uusi ja kõrgetasemelisi teoseid lastele ja noortele. * Mida teeb Eesti Lastekirjanduse Keskus lastekirjanduse uurimise valdkonnas
Andrus Kivirähk Koostaja: Riiko Kojoni EP-14 • Sündis: 17. august 1970 (vanus 46), Tallinn • Abikaasa: Ilona Martson • Haridus: Tartu Ülikool • Lapsed: Liisa Kivirähk, Teele Kivirähk, Kaarin Kivirähk • Filmid: Leiutajateküla Lotte, Lotte ja kuukivi saladus, Tom & Fluffy jne… Elulugu • Kolmekordne Nukitsa konkurssi võitja • Sai 2007. aastal Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia. • Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik • Neljakordne Eesti kirjanduse aastapreemia laureaat • Lutsu huumoripreemia laureaat • Tammsaare romaanipreemia laureaat Tunnustused * Laia ampluaaga kirjanik: Draamakirjanik, Proosakirjanik, Lastekirjanik, stsenarist. * Ajaloolis-mütoloogilised teemakäsitlused. * Meelis kirjanikuvormideks peab följetoni ning koomilist lühiproosat.
5. Tunnustused · "Kasper ja viis tarka kassi" (2005) 3. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke lastejuttude võistlusel 2004 Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia 2006 · "Samueli võlupadi" (2006) 1. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke lastejuttude võistlusel 2005; 3. koht 9. Nukitsa konkursil 2008 8 · ,,Nõianeiu Nöbinina" (2010) 1. koht 11. Nukitsa konkursil 2012 · ,,Peeter ja mina"(2009) 3.koht 11. Nukitsa konkursil 2012 Kokkuvõte Kristiina Kass on Soome-Eesti lastekirjanik, kes kirjutab jutte lasteajakirjadesse kui annab välja ka raamatuid. Laste südametesse on ta süüvinud sellega, et ta kirjutab laste eludest ja ka
Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nukitsa konkursil 2008 3.koht Ja palju muid jutuvõistluste auhindu ning äramärkimisi.. Looming "Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) "Samueli võlupadi" (Tänapäev, 2006) "Petra lood" (Tänapäev, 2008) "Peeter ja mina" (Tänapäev, 2009) "Nõianeiu Nöbinina" (Tänapäev, 2010) "Käru-Kaarel" "Käru-Kaarel" on südamlik ja humoristlik lugu ühest puruvaesest perekonnast vanaemast, kes on nii vana ja
18.05.2014 7-B Georg Roosalo 7 Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: “Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud.” 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 8 Edgar Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja “Pokuraamatu” piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001 omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 2005 sai Edgar Valter Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 9
3 3.KUNSTITEOSED Hillar Metsa illustratsioone on ilmunud väljaannetes "Eesti Päevaleht" , "Täheke", "Põhjanael", "Eesti Naine" ja "Toiduproff". Tema tööde hulgas on üle 30 kaaneillustratsiooni Terry Pratchetti „Kettamaailma“ sarjale. Samuti on ta loonud illustratsioone Louis Sachari „Pahupidi Kooli“ lugudele. Hillar Mets on saavutanud Nukitsa konkursil neljanda koha (2014 a.) ja seitse auhinda rahvusvahelistel konkursitel. Paljudel Hillar Metsa karikatuuridel on kujutatud eesti kuulsusi või poliitikuid. Joonis 2 Pildil on Hillar Mets kujutanud filmi "Seenelkäik" 4 4.KOKKUVÕTE Selles referaadis rääkisin karkaturist Hillar Metsast ja tema elust. Ma sain temast teada seda,
ning kujunenud üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks. Küsimusele, kuidas kunstnikust sai kirjanik, on Edgar Valter vastanud: "Olles illustreerinud õige mitmeid lasteraamatuid, tekkis ajapikku mõte ja soov püüda ka ise lastele kirjutada. Otseseks ajendiks sai Võrumaa loodus, mille keskel juba pikemat aega elatud." 2 E. Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden Kuna Edgar Valter oli tagasihoidlik, ei ole ta kuigi aktiivselt püüdnud oma õlimaale eksponeerida, kuid sellele vaatamata on teokssaanud mitmed näitused Tallinnas ja
ENA dramaturgiapreemia 2002 ENA Näidendivõistlus 2003 I auhind näidendiga "Boob teab" Lääne-Virumaa Aasta Tegu 2003 laureaat (koos Toomas Suumani ja Ringo Voosaluga) Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi "Loomingu" auhind 2003 Rakvere linna tunnustus "2003 aasta tegija" Rakvere Teatriklubi aastapreemia 2005 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia nominent 2005 (Koos Üllar Saaremäe, Toomas Suumani ja Erik Ruusiga.) Rakvere Teatri Loomenõukogu preemia 2006 Nukitsa konkurss IV koht 2008 "Heidelberger Stückmarkt" II publikupreemia (Audience Choise Award) 2009 Eesti teatri aastaauhinna sõnalavastuse eripreemia laureaat 2010 (Koos Eili Neuhausiga.) Eesti teatri aastaauhinna lavastaja preemia laureaat 2011 1 Balletijuht Mare Toomingas Tunnustus
Heiki Vilep on 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" tunnuslaulu "Puu on puude kõrgune", laulude "Ja suvi tantsib", "Tahaksin olla" ja "Ilmapuu lävel" sõnade autor ning X noorte tantsupeo "Lävel" tekstide autor. XXV Laulupeol esitati Heiki Vilepi sõnadele laulud "Mehed ja naised" ja "Isad ja pojad" (helilooja Piret Rips). Tunnustused: K. E. Söödi nimeline lasteluule auhind 5., 2 x 6., 2 x 8., 11., 15., 18., 19., 2 x 20., 28., 49., 53. ja 56. koht Nukitsa konkursil Tartu Kultuurkapitali 2010. aasta loominguline stipendium Stalker 2009 11. koht – laste ulmeromaan „Horlok“ Stalker 2010 5. koht – romaan „Hirm“ Luuletused: 1. Vanaema jutud- noorpõlve meenutamine, samal ajal töö tegemine. Tsitaat- „vestis sellest, kuidas muistse taevas oli sinisem, rohi oli rohelisem, hoopis lahkem inime“ (kirjandi teemaks noorpõlve mälestused) 2
Picture Books), mille tulemusena valmis 2015. aasta alguses kataloog maailma pildiraamatute paremikust. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab lastekirjanduse ja laste lugemise alaseid üritusi. Igal aastal 20. oktoobril viiakse läbi üleriigiline ettelugemispäev. Igal aastal 6. aprillil korraldatakse Lastekirjanduse ümarlaud. Igal aastal detsembrikuu esimesel pühapäeval korraldatakse eesti lastekirjanduse päev. Iga kahe aasta tagant korraldab teabekeskus Nukitsa konkurssi lastele enim meeldinud eesti lastekirjaniku ja lastekirjanduse illustraatori väljaselgitamiseks. Samuti antakse iga kahe aasta tagant välja Muhvi auhinda parimale lastekirjanduse kajastajale ajakirjanduses. 28. Nimeta raamatukogude ühistööna valminud suuremaid võrguandmebaase ESTER ISE EESTI MÄRKSÕNASTIK(EMS) DEA NABA- nimenormandmete andmebaas 29. Missugune institutsioon korraldab elektroonilise teadusinformatsiooni
ja värvikas. Nii mitmedki teosed on mõeldud lugemiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ideaalne variant oleks see kui täiskasvanu loeks lapsele raamatut ette ning siis koos arutleksid loetu üle. L. Tungal elab siiralt kaasa väikese inimese muredele. Kirjanik on saanud lasteraamatute ja luulekogude eest mitmeid auhindu, sh Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind (1997) ja J. Oro nim. Vasalemma valla lastekirjanduspreemia 1999. Tema raamatud on leidnud korduvalt tunnustust Nukitsa konkursil. Muhvi auhind 2007. Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2005 ja Harjumaa Kultuuripärl. Leelo Tungal on minu arvates üks silmapaistvamaid kirjanikke Eestis. Oma tööga arendab ta ellusuhtumist, fantaasiat, vaateid, kujundab arvamusi. Kaudses mõttes on tema käe all õppinud kõik tänapäeva Eesti lapsed. Seda eelkõige muidugi Aabitsa läbi, kuid suurt rolli mängivad ka raamatud, luuletused, laulud ja etendused. See kirjanik on eesti kirjanduses ja
Lugu-Loo asutajaliige ja juhatuse liige. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all. Aidi Vallik on tuntud ennekõike Anni- lugude autorina. Kõige enam on tunnustust pälvinud tema esimene noorsooromaan ,,Kuidas elad, Ann?", mis võitis 2000. aastal toimunud noortejutustuste võistluse peapreemia, sai 2002. aasta Nukitsa konkursil II koha ja pääses 2002. aastal Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominentide hulka. Raamatust on 2007. aastaks tehtud 9 trükki, see on pääsenud kooliprogrammidesse ning kirjandusõpikutesse ning on tõlgitud soome, läti ja leedu keelde. Lätis võitis jutustus 2004. aasta parimate tõlkelasteraamatute preemia. Aidi Vallik on filmistsenaariumi "Kuhu põgenevad hinged" kaasautor Rainer Sarneti ja Peeter Sauteri kõrval. Filmi keskseks tegelaskujuks on Aidi
(Hellerma 2012) Et inimene end lugejana tajuks, peab lugemine olema talle loomuomane, sihipärane ja kujunema harjumuseks. Eestis tegeldakse laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisega üsa palju ja sealjuures keskendutakse siiski just ilukirjandusele. Näiteks eelkooliealisi ja algklassilapsi suunab raamatute juurde üle-eestiline "Lugemispesa" projekt, põhikooliõpilaste lugemisharjumusi kujundab projekt "Lugeda on mõnus". Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab iga kahe aasta tagant Nukitsa konkursi, kus lapsed valivad ise kahe viimase aasta parima raamatu ning selle põhjal selgitatakse välja lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. Seega võib näha et Eestis suunatakse lapsi juba väga noorest east raamatute juurde. (Puksand 2012) 2. Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumuste analüüs Kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumuste väljaselgitamiseks viidi Riidaja, Ala ja Hummuli põhikooli 7.-9. klassi õpilaste seas läbi küsitlus
KOKKUVÕTE Aino Pervik on lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Perviku tähtsaim ja põhiline osa kuulubki lastele. Perviku raamatutest on tehtud filme, nukufilme ja teatritükke (nukufilm „Kunksmoor“ 1977 „Kunksmoor ja kapten Trumm“ 1978, lavastus Vanemuises „Emmeliina“ 1974, film „Arabella mereröövli tütar“ 1983). „Paula elu“ sari (2001-2007) sai Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 2001 aastal ja Nukitsa konkursil aastal 2004, 3. koha. 7 Pervik ise on tõlkija ja tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse ( läti keel, leedu, soome, vene, saksa, inglise, aserbaidžaani, tšehhi, jaapani keelde). Pean tunnistama, et referaadi koostamine kujunes ootamatust põnevamaks. Huvitav oli süveneda Perviku elu – ja loomingu maailma. Jõudsin arusaamisele, et Aino Pervik mängib Eesti kirjanduses väga märkimisväärset rolli. RAAMATUTE LOETELU
lastelaulude kogumikule) ja Alar Salurand. Piret Ripsiga koostöös valmis Tartu Gustav 21 Adolfi Gümnaasiumi hümn. Vabal valikul Vilepi luuleraamat on 2006. aasta koolide riikliku õppekava projektis 3. klassi kirjanduse nimestikus kõrvuti H. Käo, L. Tungla ja O. Saare luulekogudega. Vilep on saanud Karl Eduard Söödi nimelise lasteluulepreemia 2003. aastal luulekogu ,,Tere!" eest. 2004 - VII Nukitsa konkursil (lapsed) 6. koht ,,Kapiukse kollid" 2004 - VII Nukitsa konkursil (lapsed) 8. koht ,,Tere!" 2006 - VIII Nukitsa konkursil (täiskasvanud) 2. koht ,,Tahaksin olla" 2006 - VIII Nukitsa konkursil (lapsed) 11. koht ,,Tahaksin olla" 2006 - VIII Nukitsa konkursil (lapsed) 19. koht ,,Vaikuse hääled" 2006 - VIII Nukitsa konkursil (lapsed) 20. koht ,,Jani seiklused Varjudemaal" 2.4. Heiki Vilepi vaated lastekirjandusele
Lastekirjanduse Keskuse kogudes on kokku üle 44 000 teaviku. Vanim seal säilitatav eestikeelne lasteraamat pärineb aastast 1820. Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab lastekirjanduse ja laste lugemise alaseid üritusi. Igal aastal 20. oktoobril viiakse läbi üleriigiline ettelugemispäev. Igal aastal 6. aprillil korraldatakse Lastekirjanduse ümarlaud. Igal aastal detsembrikuu esimesel pühapäeval korraldatakse eesti lastekirjanduse päev. Iga kahe aasta tagant korraldab teabekeskus Nukitsa konkurssi lastele enim meeldinud eesti lastekirjaniku ja lastekirjanduse illustraatori väljaselgitamiseks. Samuti antakse iga kahe aasta tagant välja Muhvi auhinda parimale lastekirjanduse kajastajale ajakirjanduses. 4 2. ENO RAUD Lastekirjanik ja prosaist (15.11. 1928 - 09.07.1996). Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6
soome keel (valdab vabalt) saksa keel (tõlgib sõnastiku abil) inglise keel (kõne- ja kirjakeel) Tunnustused Leelo Tungal on pälvinud Virumaa lasteraamatu preemia (1986), Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia (1992), Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1993), Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (1997), Julius Oro nimelise lastekirjanduse preemia (1999), auhinnalisi kohti Nukitsa konkursil (1992, 1994, 2006), kolmel korral Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna (1995, 2000, 2007), Muhvi auhinna lastekirjanduse populariseerimise eest ja Harju maakonna kultuuripreemia Harjumaa Kultuuripärl (2008). Aastal 2010 kanti Tungal teose eest „Seltsimees laps ja suured inimesed“ eest IBBY lastekirjanduse aunimekirja ja 2014 anti talle lasteombudsmani tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ elutöö preemia. 2005. aastal anti L.Tunglale Valgetähe IV klassi teenetemärk, 2015
lasteraamatumuuseum, mida töötajad nimetavad varakambriks ning kus lastekirjanduse EESTI KEEL JA KIRJANDUS uurijad saavad töötada. 1992. aastast korraldab keskus nukitsa konkurssi, kus lapsed hindavad viimasel 0,5 p 73 5. JUUNI 2010 RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS kahel aastal ilmunud lasteraamatuid
„Lotte reis lõunamaale“ (2002) „Limpa ja mereröövlid“ ka vene keeles (2004), „Mees, kes teadis ussisõnu“ (2007) läti, tsehhi ja prantsuse keeles. „Kaka ja kevad“ (2009) ka vene keeles, „Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust“ (2013), „Karneval ja kartulisalat“ (2015). Lavastanud näidendeid Nukuteatris, Noorsooteatris, VAT Teatris, Draamateatris- 15+ lavastust, Raadioteatris, Endla teatris, Vanemuises, Ugalas. Mitmed tunnustused - Nukitsa parim lastekirjanik kolmel aastal. (Limpa, Lotte, Kaka). Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (Mees, kes…), Tuglase novelliauhind. „Helesinine vagun“ Ugalas, mängiti 10 aastat, 110 etendust. Raadio 2 - „Rahva oma kaitse“ Mart Juurega juba 15. aastat. „Eesti matus“ - 17 Draamateater, esietendus 2002, siiani mängitakse, Balti teatrifestivalil žürii preemia, üle 200 etenduse.
annaabi.ee 
