Karja suurus üle 100 lehma. · Soone Farm OÜ, tartumaal, karjas 202 lehma, toodang aastalehma kohta 11 200 kg, 4,06% rasva, 3,38% valku, rasv+valk 833 kg · Põlva Agro Osaühing, põlvamaal 1121 lehma, 11 076 kg, 3,93%, 3,31%, 802 kg · Suurekivi Osaühing, harjumaal 134 lehma, 10 517 kg, 4,12%, 3,51%, 802 kg · Tartu Agro AS, tartumaal 1196 lehma, 10 502 kg, 4,02%, 3,41%, 780 kg 9. Veiste märgistamine ja nudistamine MÄRGISTAMINE Loomade märgistamine püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega on algarvestuse esimeseks võtteks, milleta ei ole mõeldav ka jõudluskontroll. Märgistamisega määratakse looma individuaalsus, sest see väldib nende segiminekut. Õigete põlvnemisandmete tagamiseks märgistatakse kõik sündinud vasikad ja ostetud veised inventarinumbriga sündimise või karja toomise päeval. Farmides on, noorkarjaraamat, kuhu vasikad
graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p. Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga. Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul. Vajalik:registr jõudlusandmeid,eristada looma tesistest,tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus, veterinaartõendi õigsus,venduda, kas müüdavad piima ja lihasaaduse pärinevad tervelt loomalt. Karjakontroll algdokumentidesse: sünni-või karjatoomise kuupäev, märgistamine,põlvnemine,seemendamise ajad,poegimise ajad vasika sugu ja sünnimass,piimatoodang,piimarasva-ja valgusisaldus ja toodang laktatsioonide järgi ja eluaja kohta
valgutoodangu summa 490 kg. 27. Kontroll-lüpsid ja piimaproovide võtmine. Kontrolllüpsi tehakse üks kord kuus.Seda võib viia nelal meetodil: a)standardkontroll-lüps b)vahelduvkontroll-lüps c)lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil d)kontroll-lüps lüpsirobotiga. Igal lüpsil võetakse säilitusainet sisaldavasse proovipudelisse nõutav kogud piima. 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Sündinud vasikas peaks märgistama 20päeva jooksul. Märgastamata loomi ei tohi karjat välja viia.Vasikad on soovitav nuudistada 3-6nädala vanuselt kui sarvealged on pähklisuurused. 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus Kõik karja andmed esitatakse JKK , andmete alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega, mis jõustus 25,06,1995. 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine
Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Kontroll-lüpsi lehed ja proovikastid viiakse analüüsimiseks ja andmetöötluseks Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK). 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Kõik loomad peavad olema märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: 1)jõudlusandmeid täpselt registreerida 2)eristada looma teistest kogu eluea vältel 3) tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus 4)elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku seisundi kohta 5)veenduda, kas müüdavad piima- ja lihasaadused pärinevad tervetelt loomadelt, kes on läbinud eelneva veterinaarse kontrolli.
Kinnisperioodi kui puhkeperioodi, mis on vajalik kogu organismi ettevalmistamiseks uueks lüpsiperioodiks. Lehma kinnijätmisel vähendatakse piima teket soodustavate söötade hulka, vähendatakse joogivee koguseid ja hakatakse lüpsma üks kord päevas. Kinnisperiood kestab tavaliselt 40-60 päeva. Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine - Karjades, kus on sisse viidud ja teostatakse karjakontrolli, peavad olema kõik loomad märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: jõudlusandmeid täpselt registreerida; eristada looma teistest kogu eluea vältel; tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus; elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku seisundi kohta; veenduda, kas müüdavad
_ vähe toitu 62. Ebanormaalne agressioon, millest tingitud Enamasti seotud domineerimissuhetega karjas _ Stabiilses ja vähemuutuvas grupis on agressiivsus madal _ Soodustab liigne asustustihedus pidev gruppide segamine ja ümberpaigutamine 63. Stress (äge ja krooniline), mõju loomade käitumisele Akuutne stress Lühiajaline Aktiveerub sümpaatiline närvisüsteemi osa Kortisooli taseme mõõtmine Farmis tehtavad protseduurid kastreerimine, nudistamine, sabade kupeerimine, hammaste lihvimine, noka trimmimine Vähendamiseks kasutada anesteesiat Krooniline stress Glükokortikoidid tase pikka aega kõrge Väheneb kasvuhormooni tootmine Agressiivsuse suurenemine Maohaavade ja südameveresoonkonna haiguste tekkimise oht Käitumishäirete tekkimine Individuaalsed erinevused Mõned loomad tundlikumad Muutused käitumises Aja kasutamine Ebanormaalsete käitumiste tekkimine
ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu. 28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42 29)Veiste märgistamine- märgistatakse kõik karjas olevad loomad, vastsündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul. Kõik loomad on märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s Nudistamine- veistel sarvede eemaldamine, hädavajalik vabapidamisel. Selleks kasutatakse spets nudistamisaparaate. Soovitavalt teha seda 3-6nädala vanuselt. Valulik- kasutada kohalikku tuimestust. 30)Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus- loomade andmete kogumine, et saaks teostada aretustööd, neis andmetes on kirjas piimajõudluse tulemus, millal poegis, millal seemendati jne. 31)Lihaste kasvamine toimub noorveistel kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Kogu
3.9.3. PIIMAJÕUDLUSE ARVESTUS................................................................................................................................. 36 3.9.4. KONTROLL-LÜPSID JA PIIMAPROOVIDE VÕTMINE ........................................................................................ 36 3.9.5. PIIMAJÕUDLUSNÄITAJATE ARVUTAMINE ....................................................................................................... 39 3.9.6. VEISTE MÄRGISTAMINE JA NUDISTAMINE .................................................................................................... 42 3.9.7. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS ............................................................................... 46 3.10. PIIMA KVALITEET JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID....................................................................................... 48 3.10.1. PIIMA ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD............................................................................
Lehm nr. 100 Lehm nr. 200 i=1 (1.laktatsioon) i=2 (2. või hilisem laktatsioon) j=3 (sest vahe oli 11 tundi õhtusel lüpsil) j=3 (sest vahe oli 11 tundi õhtusel lüpsil) k=6 Lahendus: (28.11 k.a.kuni 18.05 k.a. =172 päeva) k=(172:30)+1=5,7+1=6,7 kuud=6 kuud k=8 Lahendus:(15.10 k.a.kuni 18.05 k.a. =216 päeva) k=(216:30)+1=7,2+1=8,2 kuud=8 kuud NB! Laktatsioonikuude arvutamisel ei kasutata ümaradamist! ID= (1-1)*48+(3-1)*12+6=30 ID= (2-1)*48+(3-1)*12+8=80 23. VEISTE MÄRGISTAMINE JA NUDISTAMINE Veiste märgistamine Karjades, kus on sisse viidud ja teostatakse karjakontrolli, peavad olema kõik loomad märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: jõudlusandmeid täpselt registreerida; eristada looma teistest kogu eluea vältel; tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus; elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku
100 Lehm nr. 200 i=1 (1.laktatsioon) i=2 (2. või hilisem laktatsioon) j=3 (sest vahe oli 11 tundi õhtusel lüpsil) j=3 (sest vahe oli 11 tundi õhtusel lüpsil) k=6 Lahendus: (28.11 k.a.kuni 18.05 k.a. =172 päeva) k=(172:30)+1=5,7+1=6,7 kuud=6 kuud k=8 Lahendus:(15.10 k.a.kuni 18.05 k.a. =216 päeva) k=(216:30)+1=7,2+1=8,2 kuud=8 kuud NB! Laktatsioonikuude arvutamisel ei kasutata ümaradamist! ID= (1-1)*48+(3-1)*12+6=30 ID= (2-1)*48+(3-1)*12+8=80 23. VEISTE MÄRGISTAMINE JA NUDISTAMINE Veiste märgistamine Karjades, kus on sisse viidud ja teostatakse karjakontrolli, peavad olema kõik loomad märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: jõudlusandmeid täpselt registreerida; eristada looma teistest kogu eluea vältel; tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus; elusloomade müümisel saaks ostja veenduda veterinaartõendi õigsuses looma tervisliku
asetseda lauda ühes otsas olevas koresöödahoidlas, kus loomad söövad seda isu järgi läbi edasinihutatavate võrede. Silo sõidutatakse sõimedesse transportööriga. Kvaliteetset puhast piima on lihtsam toota sellistes lautades, kus lehmi lüpstakse lüpsiplatsil - söötmis-puhkelahtrites pidamisega lautades. 2 korda aastas (karjatamisperioodi algul ja lõpul) viiakse läbi lauda põhjalikum puhastamine, sarvede lõikamine, sõrgade kärpimine, kammimine, nudistamine Pidamisega seotud spetsiifilisi toiminguid Sõrgade kärpimine. Neljal korral aastas vaadatakse sõrad üle ja lõigatakse vajaduse korral lühemaks. Pikaks kasvanud sõrad võivad murduda, kõõlused venivad välja ja loomad jäävad lombakateks. Sarvede kärpimine. Sarvi lõigatakse siis, kui need on kasvanud liiga pikaks ja ähvardavad sisse kasvada; tigedatel loomadel (ohustavad sageli teisi loomi, eriti noori mullikaid, harva inimesi).
Madalad veiseliha kokkuostuhinad ja realiseerimisvõimaluste puudumine on tingitud tootjate vähese huvi veiste nuumamise vastu. Kuni 2003 aastani tapeti enamik pullvasikatest kuni 1 kuu vanuselt. Alates 2004.aastast on olukord mõnevõrra muutunud ja pullvasikaid jäetakse taas kasvama või eksporditakse nuumamiseks teistesse EL maadesse, põhiliselt Saksamaale, Poolasse ja Hispaaniasse. 2. Veiste märgistamine ja nudistamine Vastavalt Loomatauditõrjeseadusele identifitseeritakse põllumajandusloomad märgistamise teel ning registreeritakse põllumajandusloomade registris, mis asub Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Märgistamisel kinnitatakse kõrvamärk, millel on põllumajanduslooma kordumatu ja eluaegne registreerimise number (registrinumber). Põllumajanduslooma märgistab loomaomanik või või tema poolt volitatud isik. Põllumajandusloomad (v.a
Loomade ravimine Looma ravimisel tuleb teda kaitsta välditavate kannatuste ja haigustesse nakatumise eest. Veterinaarsed menetlused Operatsioonid ja muud veterinaarsed menetlused, mis muudavad looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil, on keelatud. Koerte ja kasside kõrvu ja sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui selleks on meditsiiniline näidustus. Lubatud on sellised veterinaarsed menetlused nagu loomade kastreerimine, steriliseerimine, nudistamine, sõrgade ja kapjade lõikamine, loomade tätoveerimine ning mikrokiipimine, jahipidamisel kasutatavate linnu- ja urukoerte sabade lõikamine, põrsaste hammaste ja sabade lõikamine, pullidele ninarõnga panemine, tibude nokkade lõikamine ja väliaedikutes peetavate kultide kärssade rõngastamine. Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik
annaabi.ee 
