· Zanr- sonett · Vorm- luuletused · Sisu - · Itaalia ehk Petrarca sonett- koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist, , koosneb 14 värsist. Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. · Petrarkism- lembeluule Petrarca stiilis 5. Boccaccio ,,Dekameron" · Armastust käsitles kui kõigest lihalikku meelast kirge · Zanr novell · Vorm- novellikogumik · peateos, novellikogumik 100 novelli, tervik, harmoneeruvad omavahel, mõjutatud idamaadest,tegelased:7neidu ja 3 noormeest, jutustamiskoht Santa Maria novella kirik · Frienzes 1348-katku puhang. Noored pagesid kirikusse peitu. Kokkulepe, veedetakse palav päev puhates ja jutustades, kuulates naljakaid novelle. Iga päev räägib üks ühe loo, päevi kümme, kokku 100 lugu
maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968)
• õppis riigikoolides, hiljem saadeti internaatkooli • õpetajad pidasid teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks • õppis New Yorgi ja Columbia Ülikoolis, hakkas avaldama lühijutte • osales Normandia dessandis • 1948 New Yorker avaldas tema esimese jutustuse • pärast nurjunud suhteid abiellus endast 40 aastat noorema meditsiiniõega, kellega oli abielus surmani • hilisemas elus erak Salingeri teoseid • "Kuristik rukkis" • "Üheksa juttu" (novellikogumik) • "Franny ja Zooey" (jutustus) • "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (jutustus) • "Seymour, sissejuhatuseks" Kuristik rukkis • ilmus USAs järjejutuna 1945–1946, raamatuna USA-s ja Suurbritannias 1951 • üks tuntuim teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlev kirjandusteos • inglise keeleruumis üks koolide enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud roman • raamatut müüdud üle 65 miljoni eksemplari
mille tagajärjel oli tema jalg halvatud. 1888 aastal astus Jules Verner poliitikasse ning oli Amiensi linna nõukogu liige 15 aastat. 1905 aastal suri Jules Verne suhkruhaigusesse oma kodus(44 Boulevard Longueville), ta maeti Amiensi linna kuid nüüd tahetakse ta über matta Panthéoni linna kuna sinna on maetud ka teised prantsuse kuulsad kirjanikud. Jules Verne'i raamat Jules Verne'i novellikogumik Fresko raamatule "Maalt kuule" Jules Verne'i haud Amiensis
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunnevad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega.
vastuluurekorpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-51 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker. Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunne- vad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New
Renessansikirjandus ja Dekameron Novellikogumik ''Dekameron'' on Boccaccio, keda peetakse novelli kui kirjanduszanri loojaks, peateos. Raamat sisaldab seitsme neiu ja kolme noormehe kümne päeva jooksul jutustatud sadat novelli. Kuna raamat on kirjutatud renessansiajastul, siis on sel palju ühiseid jooni ja tunnuseid renessansikirjandusega. Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus
pöördus Kivikas traditsioonilistema suundade juurde Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loominusse juba oliliselt varem 1919 esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" 1920 "Fasaanid", "Lätlane" ja kogumik "Verimust" 1921 sõjanovell "Süütu" 1922 sõjaromaan "Ristimine tulega" 1927 novellikogumik "Punane ja valge" 1936 romaan "Nimed marmortahvlil" Põhineb isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Selle teose eest sai 1937. aastal riikliku kirjanduspreemia, kaks aastat hiljem jõudis teos "Estonia" lavale ning aastal 2002 lavastas Elmo Nüganen romaani alusel filmi. 1939 koostöös August Annistiga näidend "Landevääri veri" Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi aimus kirjutatud teosed
Mehis Heinsaare raamatu “Ebatavaline ja ähvardav loodus” analüüs Mehis Heinsaare raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” ilmus 2010. aastal ning leidis pärast ilmumist laialdaselt meediakajastust. Novellikogumik valiti 2010. aastal ilmunud 25 kõige kaunima raamatu hulka ning Kulka kirjanduse sihtkapital valis selle üheks viiest parimast proosateosest, mis 2010. aastal eesti kirjanduses ilmus. Raamatu kunstilise poole eest hoolitses Priit Pärn, keda teatakse peamiselt küll animafilmirežissöörina, kuid kes on siiski antud teosele teinud ülimalt omapärased, raamatu sisuga haakuvad ja tõlgendamiseks rohkelt ruumi jätvad illustratsioonid.
Wujing "viisikkaanon" (tekstid, millest see koosneb) Konfutsiaanlikku kaanonisse kuuluvad tekstid, mille toimetajaks peetakse Konfutsiust: Yi Jing, Shi jing, Shu jing, Li Ji, Chunqiu, Shi ji ,,Ajaloolase märkmed" - Sima Qian`i ja tema isa poolt kirjutatud mitmeosaline ajalookirjeldus, kirjutatud 109 a eKr 91 a eKr. Lisao ,,Lahkumise kurbus" - Qu Yuan`i kirjutatud viimane autobiograafiline poeem, 3. saj eKr. Soushen ji ,,Vaimude otsija kirjad" - Hiina novellikogumik, mis sisaldas endas jutte imelistest asjadest, ilmus 3. - 4. saj. paiku Hudie meng ,,Liblika unenägu" - Guan Hanjing`i kirjutatud näidend, 13. saj-l. Pipa ji ,,Lauto kirjad" - Gao Mingi`i kirjutatud näidend, 14. saj-l Sanguo yanyi ,,Kolmevalitsus" - Luo Guanzhong`i kirjutatud romaan 13.-14. saj-l Xi you ji ,,Lääne retk"/"Ahvikuningas" - Wu Chen`en`i kirjutatud romaan 16. saj-l zanrid shi vokaal-istrumentaalseks esitamiseks mõeldud neljasilbilistest riimitutest
ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile. Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine.Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne. Kirjandusteos on õpilase omalooming (luule- jutu- või novellikogumik, näidend, romaan). Vormistamisele kehtivad uurimistöö vormistamise nõuded (vt punkt 2.1.). Kaitsmisel esitatakse ülevaade nii töö kirjalikust osast kui kunsti-, kirjandus- või muusikateos. 4. LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE Kuidas ja millal valida loovtöö teema? Õppeaasta alguses esitab iga 8. klassi aineõpetaja omapoolse loendi võimalikest loovtööde teemadest ning tutvustab neid õpilastele. Õpilasel on õigus valida ka selline teema, mis pole
Kasutab selliseid võtteid nagu iroonia, sümbolism, satiir ja allegooria ühes realistliku detailitäpsusega, käsitleb armastuse, võõrandumise, eksistentsi ja identiteedi teemasid 14. Loetlege saksa kirjanikke, kes Teise maailmasõja eel olid sunnitud kodumaalt emigreeruma. Thomas Mann, Bertolt Brecht 15. Nimetage Albert Camus' näidendeid. „Caligula”, „Arusaamatus”, „Piiramisseisukord”, „Õiglased” 16. Nimetage üks Albert Camus' essee, üks romaan ja üks novellikogumik. esikromaan „Võõras” ja raamatu mahtu essee „Sisyphose müüt” (mõlemad ilmusid 1942), romaan „Katk”, esseeraamat „Mässav inimene”, romaan „Langus”, novellikogu „Pagendus ja kuningriik” 17. Nimetage 20. sajandi alguse norra ja rootsi kirjanikke. Knut Hamsun, Jøstein Gaarder, Sigrid Undset (Norra); Sven Delblanc, Eyvind Johnson, Harry Martinson, Vilhelm Moberg, Tomas Tranströmer (Rootsi) 18. Mitmest episoodist koosneb James Joyce'i romaan „Ulysses”?
rahvuse põhiväärtustega. Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. (“Autobiograafia”, 1966) MATS TRAAT PROSAISTINA Mats Traadi debüüdiks sai proosapala, novell “Lõppematu tee”, Elva rajooni ajalehes 1958.a., kuid tema esimeseks proosaraamatuks oli valdavalt 1964.a. valminud novellikogumik “Koputa kollasele aknale” (ilm. 1966, 30.a.). erinevalt oma selle aja luulest on kirjanik alustanud proosas külaelu üsnagi ahta näitamisega, argistseene ja –probleeme on piiratud miinimumini. Valides oma juttude tegelasteks enamasti noored inimesed, ei ole kirjanik panust teinud mitte psühholoogilisele esitusele, vaid nende tegutsemismotiivide usutava mõtestuse ja tagamaa loomisele. Sarnaselt oma luulele tunneb ta aina muret hallilt, loiult ja alalhoidlikult
2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikivi "Rohtaed" või "Õige mehe koda" A.H
Tegelased armastavad elu, joobuvad maailma rikkusest ja rõõmustavad selle ilu üle. Gailit otsib põnevaid tüüpe ja kirevat elusaatust. Elu on elamiseks. I periood: alustas novellistina, ekspressionism, impressionism, väga püüdlik, kirjeldused, kohad ja tegelased poolfantastilised, toonitab inimese loomalikke instinkte (naised jõulised, mehed äbarikud) 1910 "Kui päike läheb looja" novell, tema debüüt 1917 "Saatana karussell" novellikogumik 1919 "Rändavad rüütlid" romaan 1924 "Purpurne surm" fantaasiarikas II periood: muutub realistiks, kõrgtase 1924 "Idioot" novellikogu 1926 "Vastu hommikut" novellikogu. Piirsituatsioon. "Libahunt", "Punased hobused" peategelaseks taluteenija, kes käib talust tallu, kuid enne lahkumist süttib mingi hoone- püromaania 1927 "Ristisõdijad" novellikogu 1928 "Toomas Nipernaadi" romaan novellides (7). Vagabundromaan- vaba ja muretu,
murrang: novellidesse ilmusid satiiril. hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks. Toimub inimtegevuse võõrandumine bürokraatliku rutiini haardes: kogud ,,Kaheksa jaapanlannat"" (LR) ja ,,Luikede soo. Karussell" (mõl. 1968). Kogus ,,Sõnumitooja" (1972) muutus Valtoni novell veelgi üldistatumaks. 1970.a- il hakkas ta käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavaga, millel on kalduvus korduda; ajalooproosas ammutas ainet teist maade minevikust. Ajalooteemaline on novellikogumik ,,Õukondlik mäng" (LR(ajakiri ,,Loomingu" Raamatukogu) 1972) ja Valtoni esikromaan ,,Tee lõpmatuse teise otsa" (1978). Novellikogudes ,,Pööriöö külaskäik" (LR 1974), ,,Läbi unemaastike" (1975) ja ,,Võõras linnas" (1980) lisandus individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüs. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab sürrealistlik raamat ,,Arvid Silberi maailmareis" (1984,osaliselt LR 1981). Ta on veel
1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hampshire osariigis ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu avaldas ta 1965. aastal. Pärast seda pole Salinger midagi uut trükis ilmutanud, ta on teinud takistusi oma varajase loomingu taasavaldamisele, öelnud lahti kirjutatust ning peletanud endast eemale huvilisi ja biograafe. Ta elulugu on salapärane. Loomingust Romaan ,,Kuristik rukkis" (1951). Novellikogumik ,,Üheksa juttu" (1953). Jutustus ,,Franny ja Zooey" (1961). Jutustus ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (1963). Temaatika - võõrandumine ühiskonnast J. D. Salingeri raamatute tegelased on enamasti noored inimesed, kes on seljataha jätnud lapsepõlve ja satuvad täiskasvanuna silmitsi moodsa kapitalistliku ühiskonna väärtushinnangute ja konformismiga. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunnevad nad ennast üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu.
Nendele seadustele allutas ta ka oma Weimari teatri, oma hilisema dramaturgia, sellega ka seletus tema reaktsioon romantismile. Igasugune romantiline kirg ja tung tema puhul välistatud. Tema ideaaliks oli tasakaal. Kleist tema kõrval väga tasakaalutu. Äärmuslik subjektivism romantismis ärritas Goethet. 19) E. T. A. Hoffmanni elu ja teatrilooming. 1822 suri. Tajus üpris hilja oma kirjanduslikku kutsumust. Veelgi hiljem tekkis julgus oma teoseid avaldama hakata. Tema esimene novellikogumik ilmus alles 1814 (8 a enne surma). Sel ajal saksa romantikud juba deklameerisid oma kriisi. Tõusu aeg jäi kuhugi sajandi algusesse. Hoffmann ilmub kirjandusareenile kriisi ajal 38 aastasena. Peetakse hilisromantikuks, ealiselt sama vana ,,Jeena" romantikutega. Hiline kirjandusse ilmumine hoidis teda kiire läbipõlemise eest. Enne kirjandusse tulekut oli ta tegutsenud muusikuna, tegeles heliloominguga, pidas seda oma kutsumuseks.
Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult". Maetud Rahumäe kalmistule.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) Saarlastel oli ka suur panud Noor-Eesti rühmituses, kuna rühmitusega olid tugevalt seotud Johannes Aavik. Johannes Aavik keeleteadlane. Pärit Laimjalast. Ta võttis aktiivselt osa Noor-Eesti rühmitusest, kus III albumis avaldas varjunime Randvere alt jutustuse ,,Ruth". Jaan Oks- Eesti kirjanik. Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat
otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) 4 Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu
annaabi.ee 
