kipslisanditega,tsemendi ladustamine ja pakkimine. Portlandtsemendi segamisel veega toimuvad reaktsioonid tsemendimineraalide, looduslikukipsi ja vee vahel ehk nn. Hüdratsioon. TSEMENDI tardumine ja kivinemine tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi,kuid ei võta vastu välist jõudu. tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaaltingimuste kivinemise järgi nn. Normtugevus. Mahupüsivuse alla mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mite muuta oma mahtu ega deformeeruda Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskondades. ERITSEMENDID Kiirkivinebad,merevees püsivad,hüdrofoobsed,plastifitseeritud, paisuvad tsemendid. KÜS. 1.mida nim. Mineraalseteks sideaineteks 2.Milleks kasutatakse mineraalseid sideaineid? 3.Kuidas jaotatakse min. Sideained keemilise päritolu järgi? 4.Kuidas jagunevad min. Sideained? 5
Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus · normtugevus · tardumise algus Tsement sein: TSEMENDI TOOTMINE Tsemendi valmistamine toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Tsementi valmistatakse kahte tüüpi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi) ja portlandkomposiittsementi (klinker, kips, põletatud põlevkivi, lubjakivi). OHUTUSNÕUDED TÖÖTADES TSEMENDIGA Tsement on laialt kasutatav ehitusmaterjal
Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid. Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest (kips, kustutamata ja kustutatud lubi), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või siis pärast õhu käes kõvenemist niiskuse kätte sattudes jätkavad kõvenemist. Tsemendi põhinäitajad on tugevusklass, eeltugevus, normtugevus ja tardumise algus. Tsemendi mark ja tugevusklass määratakse tsementmördist (vahekorras 1:3 tsementdist ja kvartsliivast) valmistatud 2 ja 28 päeva vanuste 40×40×160 mm mõõtmetega katsekehade testimise abil. Test seisneb katsekeha allutamises survele 1060 MPa sammuga 10 MPa. Vastavalt sellele, missugusele survele katsekeha vastu peab, saadakse tugevusklass ja mark vahemikus 100600. Mark
5.2). Normkoormus on koormuse etteantud või mingi tõenäosusega määratud suurus (näiteks jõud Fk, Gk, Qk). Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,20 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. 25. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused (p 1.5.3). Materjali normtugevus fk on mingi, tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse osavaruteguriga M: fd = fk /M Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tõenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused fcd = fck /c, fctd 0.05 = fctk 0.05 /c, fctd 0.95 = fctk 0.95 /c, kus
1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2 σ – betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang, N/mm2. 2. Koostise arvutamine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest ja rakendatakse käesolevas töös absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe s.o. tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk
Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga γF , näiteks Fd = γFFk, Gd = γGGk, Qd = γQQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele γG = 1,2 ja muutuvale koormusele γQ = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused Materjali normtugevus fk on mingi , tavaliselt 95%–lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse f osavaruteguriga γM: f d = k , kus γΜ Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tôenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused
võimalikult suurema survejõu. (max Ned+min Med). Ankrupoltide seisukohalt on kõige ohtlikum koormuskombinatsioon, mis tekitab ankrupoltides võimalikult suurema tõmbejõu. (min Ned+max Med). Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): Kandepiirseisundis ohtlikum koormuskombinatsiooniks KK2: Med=179,47 kNm Ned=68,24 kN Ved=40,47 kN Ankrupoldid peavad olema ankurdatud vundamenti! Vundamendi (betooni) arvutustugevus, eeldusel, et järelvalu normtugevus on vähemalt 20% vundamendi betooni tugevusest ja järelvalu paksus ei ületa 0,2 kordset alusplaadi kitsamat mõõdu: Alusplaadi töötava riba laius, kui alusplaadi paksus on . 7.1.1 Alusplaadi kontroll paindele vundamendi survetsooni reaktsioonist Välisjõudude momendi leidmine ankrupoltide suhtes: Survetsooni laius alusplaadi all (lugedes parempoolsest otsast) Betooni reaktsioonist tingitud arvutuslik paindemoment plaadi parempoolse konsoolse osa all
Võtmekruvid
Valemites tuleb d võtta kui kruvi silindrilise osa diameeter mm-tes.
My,k väärtuse arvutamisel tuleb kasutada efektiivset diameetrit def = 0,9d eeldusel,
et kruvi südamiku diameeter ei ole väiksem kui 0,7d.
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 54/106
Georg Kodi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
ehitiste projekteerimise instituut
6.5.2 Pikisuunas koormatud kruvid
Liite väljatõmbe normtugevus kruvide pikisuunalisel koormamisel tuleks leida järgmiselt:
Keermestatud osa kandevõime:
Kruvid: , kus - 6mm
´ Tsemendi kivinemine ja tardumine · Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kuid ei võta vastu välis jõudu. · Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevuspiiri.tsemendi tugevusklass määramise aluseks on tsemendi survetugevus 28 päevase normaalingimustes kivinemise järgi nn . normtugevus. · Tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema kiljemalt 12h pärast.mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu ega deformeeruda. · Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agresiivsetes keskkondades. Eritsemendid · Kiirkivinevad · Merevees püsivad · Hüdrofoobsed
betooni omaduste spetsifitseerimisele betoonisegu tarnimisele tootmisohje meetoditele vastavuskriteeriumidele ja vastavuse hindamisele Antud standard rakendub vaid sellisele betoonile, mis ei sisalda pärast tihendamist liigset õhku. Ei rakendu: gaasibetoonile, vahtbetoonile, korebetoonile, alla 800 kg/m3 tihedusega betoonile, tulekindlale betoonile. 4. Betoonide normtugevuse mõiste, survetugevus- ja tihedusklassid Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5
Tsemendi tardumine ja kivinemine. *Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kui ei võta vastu välist jõudu. *Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. Tsemendi omadused. Tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevuse 28 päevase normaaltingimustes kivinemise järgi nn. normtugevus. Tardumisajad mööratakse normaalkonsistentse taignasse vormitud nõela vajumise järgi. Tardumine ei või alata enne 45 min ja peab lõppema hiljemalt 12h pärast. Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu ega deformeeruda. Korrosioonikindlus on tsemendikivi omadus mitte reageerida agressiivsetes keskkondades. Eritsemendid *Kiirkivinevad *Sulfaadikindlad *Madala soojuseraldusega *leeliskorrosioonile vastupidavad
jamõned neist ka hüdrolüseeruvad (lagunevad vees). Uued tekkinud ühendid moodustavad tsemenditerakeste ümber kleepuva kile (geeli), mis kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku ja plastne tsemenditaigen muutub pooltahkeks massiks. Kivinemine: Kui tekkinud geel kristalliseerub ja tekib tesementkivi. Normatiivseks kivistumise ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Sellel vanusel määratakse tsemendi normtugevus-tugevusklass. 16 BETOONID 1. Mis komponentidest segad kokku betooni? Sideaine, vesi ja täitematerjal (nt tesement,vesi,liiv) Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjal ei reageeri vee ega sideainega ja on enamasti odav materjal (liiv, killustik, kruus). 46
kohta. Meetodiks on vajalikud järgmised lähteandmed: betoonisegu soovitav mark ja plastilisus; kasutatava tsemendi mark, mahukaal ja erikaal; kasutatava liiva ja killustiku (või kruusa) erikaal ja mahukaal ning minimaalne normidekohane tsemendi hulk 1 m3 betooni kohta. Betooni survetugevusklassi tagamiseks on vajalik keskmine survetugevus, mis leitakse valemiga 1: f cm f ck +1,48 (1) kus fcm nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2; fck betooni normtugevus (C16/20), N/mm 2; betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang (=5,3), N/mm 2. Betoonisegu koostise arvutamiseks on tarvis leida vesi-tsementtegur (tsement- vesiteguri pöördväärtus). Väärtus on leitav valemist 2: RB = A RTs ( TsV -0,5)(2) kus RB betooni nõutav survetugevus (=fcm), N/mm2; RTs tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm 2; Ts/V tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe);
tagamisekson vajalik keskminesurvetugevus.Vastavalt Betoonisurvetugevusklassi EVS-EN 206-l:2002 ,,BETOON.Osa l: Spaifilseriming toimi'ms, tootnine ja vastarus"on nomtugevusetagamiseks jalik tingmus l; > fi + 1,48o, kus 'l fc. - ndutavbetoodkeskmine survetugevus r f btooni normtugevus f Nl l^ ),1t Lrrdrl, 1y;l o - betoonisurvetugeluste kognmisrandadhiitb"hi""-g [ lmm'l Betoonikoostiseaxwtamiselihteandmedon toodudpuoktis 5.1, 4.2Koostisearvutamine
Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis tagab müüri töötamise ühtse tervikuna. Sidumata vuuk: horisontaalne või vertikaalne tasapinnaline mördivuuk. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hamba" pikkusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Müüritise tugevus Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Müüritse lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95% tõenäosusega määratud müüritse tugevus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritse survetugevus üheteljelisese pngeolukorras. Müürikivid Müürikivi: müüri ladumisel kasutatav valmiskivi (telliskivi, väikeplokk, looduskivi). Müürikivi tugevusgrupp: müürikivide jaotamine tugevusgruppideks vastavalt avade hulgale ja orientatsioonile kivis.
Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervi- kuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud raudbetoontalade ja -postide ( või ar- meeritud müüri) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest, arvutuslik põiksein. Müüritise lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95 % tõenäosusega määratud müüritise tuge- vus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritise survetugevus üheteljelises pingeolukorras. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks Projekteeritud mört: mört mille omadused täidavad vastava standardi nõudeid
Arvutuskoormus võtab arvesse normkoormuse võimalikku muutlikkust ebasoodsamas suunas. Ta saadakse normkoormuse korrutamisel koormuse osavaruteguriga F , näiteks Fd = FFk, Gd = GGk, Qd = QQk. Koormuse osavarutegur on koormuse ebasoodsa toime korral alalisele koormusele G = 1,2 ja muutuvale koormusele Q = 1,5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 30 1.5.3. Betooni ja terase norm- ja arvutustugevused Materjali normtugevus fk on mingi , tavaliselt 95%lise tõenäosusega tagatud tugevus. Materjali arvutustugevus fd saadakse normtugevuse jagamisel materjali tugevuse fk osavaruteguriga M: f d , kus Betooni normtugevused fck - silindriline normsurvetugevus; fctk 0.05 - alumine normtõmbetugevus (95% tôenäosusega tagatud normtugevus); fctk 0.95 - betooni ülemine normtõmbetugevus (5% tõenäosusega tagatud normtugevus); Betooni arvutustugevused
koos H- või I-profiilist varraste liidetega. Juhised postijala arvutamiseks on seal hajutatud paljude jaotiste vahel ja on raskesti jälgitavad. Allpool toodud arvutusjuhiste kokkuvõttes on vaadeldud ainult kõige lihtsamaid ja tüüpilisemaid alusplaadiga postijalgu. 9.3.2 Postijala alusplaat Postijala alusplaat peab tagama jõudude üleandmise vundamendile nii, et vundamendi või järelvalu pinnakoormus ei ületaks selle arvutustugevust fj. Eeldusel, et järelvalu normtugevus on vähemalt 20% vundamendi betooni tugevusest ja järelvalu paksus ei ületa 0,2 kordset alusplaadi kitsamat mõõtu vt EVS-EN 1993-1-8 jaotis 6.2.5, võib vundamendi arvutustugevuse fj leida ligikaudse valemiga 2 fj f cd , (9.1) 3 kus fcd - vundamendi betooni arvutustugevus.
mis võib ohustada inimesi või kahjustada süsteemi funktsioneerimist. Mõõ- detakse enamasti jõu või momendi ühikutes, nt paindekandevõime, nõtke- kandevõime. Avaldub üldiselt kui A·f (A − ristlõige mm2, f − materjali piirtugevus N/ mm2) ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 4 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE • Normkandevõime, normtugevus /characteristic resistance/ − kandevõime (tugevuse) väärtus, mis arvutatakse materjali omaduste normväärtuste alu- sel. Viimased võib leida eeskirjadest Eurocode ENV 1992-1-1, ENV 1993-1- 1 või ENV 1995-1-1. • Materjali omaduse normväärtus /characteristic value of a material prop- − materjali omaduse väärtus, mida etteantud tõenäosusega ei saavuta- erty/− ta hüpoteetilises piiramatus katsete seerias. See väärtus vastab üldiselt ma-
annaabi.ee 
