Juhusliku suuruse põhiliigid: 1) diskreetne juhuslik suurus, mille võimalike väärtuste arv on lõplik või loenduv 2) pidev juhuslik suurus, võimalik väärtuste hulk on kontiinum Juhusliku suuruse omadused määrab lõplikult ära jaotusseadus, mida saab esitada: 1) jaotustihedusena, mis def jaotusfunktsiooni tuletisena 2) jaotusfunktsioonina, mis def tõenäosusena Diskreetne juhuslik suurus Tingimused: mittenagtiivsus ja normeeritus Üldtingimused jaotusfunktsioonile: monotoonsus ja normeeritus Pidev juhuslik suurus Pidev juhuslik suurus võimalike väärtuste hulk on pidev (kontiinum), nt enamik mõõtmistulemusi inseneripraktikas. Jaotusfunktsioon F(x) ja jaotustihedus f(x) on omavahel üksüheselt seotud nagu integraal ning tuletis ning nende põhiomadused on järgmised: 1) omavaheline seos 2) monotoonsus: kui b>a, siis F(b) F(a); f(x) 0 3) normeeritus 4) lõigu tõenäosus Juhusliku suuruse arvkarakteristikud
Juhuslikuks suuruseks nim suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mittennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Diskreetne juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on lõplik Pidev juhuslik suurus: võimelike väärtuste hulk on kontiinum Jaotusfunktsioon on tõenäosus, et juhusliku suuruse väärtus ei ületa funktsiooni argumenti. Jaotusfunktsioon peab rahuldama järgmisi tingimusi: monotoonsus (kui b>a, siis F(b)>F(a), normeeritus (x-lõpmatus korrral lim F(x)=0, xlõpmatus lim F(x)=1) Jaotustihedus on jaotusfunktsiooni tuletis. Arvkarakteristikud kujutavad endast mingeid jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud.
diskreetne juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv (nt variantide nr'id)
pidev juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on pidev (nt mõõtetulemused pidevalt skaalalt)
Juhusliku suuruse omadused määrab (täielikult) tema jaotusseadus:
jaotusfunktsioon - tõenäosus, et juhuslik suurus väärtus ei ületa funktsiooni argumenti x: F(x) = P (X
Valemid: P(tühihulk)=o, P(el.s.ruum)=1, summa ja korrutise tõenäosus, erijuhud, vastandsündmuse P. Määramisviisid: A)klassikalised (kombinatoorne, geomeetriline, statistiline) B) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunkts väärtus..) Juh. Su suurus, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mitteennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Liigid: diskreetne ( võimalike väärtuste hulk lõplik/loenduv, , tingimused: mittenegatiivsus, normeeritus) ja pidev (kontiinum) Jaotusseadus- määrab täielikult juh. Su. Omadused (2 kuju: jaotusfunktsioon ja jaotustihedus) Jaotusfunkts- def tõenäosusena, et juh. Su. Väärtus ei ületa funkts argumenti x. Tingimused: monotoonsus, normeeritud. Jaotustih- jaotusfunkts tuletis Arvkarakteristikud- jaotusseaduse järgi leitavad funktsionaalid, millega opereerimine lihtsam (infokadu) Keskväärtus enimkasut, iseloom.juh.su. jaotuse keskkoha/tsentri asukohta
BAROKK JA KLASSITSISM BAROKK levis Hispaania, Itaalia Baroki märksõnad: äärmuslikkus, emotsionaalsus, üleküllastatus, tasakaalutus, raskepärasus, iseäratsemine, skeptitsism (kahtlemine kõiges), pessimism Peamine teema: maise elu tühisus ja kaduvus (moraalikriis sillutas sellele teed: moraal ja kombed mandusid; ideaalid olid jäänud kättesaamatuks) KLASSITSISM (17.saj) levis Prantsusmaal normeeritus-reeglistatus, mõistusepärasus (tundeid ja neist tulenevaid kirgi peetakse madalamaks tahtest, peamine vastuolu ongi mõistuse ja tunnete vahel), selgus, loogilisus, täpsus, õpetlikkus (kunst pidi olema õpetlik: ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu), skemaatilisus (inimkaraktereid ei kujutata enam nende keerukuses, vaid vaatluse alla võetakse üksikud iseloomujooned) klassitsismi hääbumine
standartne, hierarhiline (nt zanrid : eepos, tragöödiad) ii. romantism : periodiseering 1790-1830 aastad, ent samas ka lainetena 20. sajandi alguses (Anna Haava luule nt) tekkis individuaalne ja kollektiivne tunnetus (nt rahvusriigid 19 sajandil, rahva hing ja kultuur); saksakeelse kultuuri areng (mõjud Eestis) iii. realism : on vastureakstioon romantismile, tekib range normeeritus kunstis jm, päevakorral kirjanduses : jutustamine kui maailma vahetu jäljendamine (on ise või midagi muud); tekivad must-do'd, nt kui oled kirjanik, siis pead kindlasti käima Pariisis; elupõhjendustejäljendamine, realismi aluseks prantsuse keelne kultuur. kinnistus 19. sajandi romaanis, seoses kodanliku elulaadi levimisega (nt "Punane ja must") iv
haridusasutuste laialdasem levik (rahvaharidus), eristatakse kõrg-madalkultuuri ; kõrgkultuur seejuures standartne, hierarhiline (nt zanrid : eepos, tragöödiad) · romantism : periodiseering 1790-1830 aastad, ent samas ka lainetena 20. sajandi alguses (Anna Haava luule nt) tekkis individuaalne ja kollektiivne tunnetus (nt rahvusriigid 19 sajandil, rahva hing ja kultuur); saksakeelse kultuuri areng (mõjud Eestis) · realism : on vastureakstioon romantismile, tekib range normeeritus kunstis jm, päevakorral kirjanduses : jutustamine kui maailma vahetu jäljendamine (on ise või midagi muud); tekivad must-do'd, nt kui oled kirjanik, siis pead kindlasti käima Pariisis; elupõhjendustejäljendamine, realismi aluseks prantsuse keelne kultuur. kinnistus 19. sajandi romaanis, seoses kodanliku elulaadi levimisega (nt "Punane ja must") · naturalism : on realismi sohilaps; "manifeste", taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust.
Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 25 Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. Õiguskeel – juriidiline erialakeel – erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt
Põhilised majanduselu moodustavad suhted, tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise protsessid on reguleeritud õigusega. 25 Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel (Oksaar) · Kõnekeel - on igapäevases suhtlemises kasutatav keel (argikeel). · Erialakeel - kasutavad erialaliselt kompetentsed kirjutajad, et teha kindlate arusaadavaks teistele erialased asjaolud. Tunnusjooned: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Erialakeele väljendi õigeks kasutamiseks on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. · Õiguskeel juriidiline erialakeel erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt
4. Andmete kogumine ja analüüsimine. 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine. 6. Teadusliku teadmise kohandamine uuringu tulemustega. Psühholoogia uurimismeetodid: · Vaatlus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu · Eksperiment - nähtuse esilekutsumine, mõjutamine spetsiaalsetes tingimustes · Intervjuu struktureeritud, mittestruktureeritud · Testimine küsimuste või ülessannete seeria (testide usaldusväärsus ja paikapidavus, normeeritus, standardiseeritus) · Üksikisiku uuring · Arhiiviuuring Bioloogilise psühholoogia uurimise meetodid · EEG aju entsefalogramm, näitab aju elektrilist aktiivsust. · Arvutitomograafia ajukoe tiheduse uurimine. N: Ajukahjustusega patsientide aju uurimine. · Magnetresonantskuvamine mõõdab aatomituumade võnkumist, pilt aju anatoomiast. · Funktsionaalne magnetresonantskuvamine - aju verevoolu ja hapnikutarbimise mõõtmine. Päritavuse uurimine
madalkultuuri ; kõrgkultuur seejuures standartne, hierarhiline (nt zanrid : eepos, tragöödiad) (2) romantism : periodiseering 1790-1830 aastad, ent samas ka lainetena 20. sajandi alguses (Anna Haava luule nt) tekkis individuaalne ja kollektiivne tunnetus (nt rahvusriigid 19 sajandil, rahva hing ja kultuur); saksakeelse kultuuri areng (mõjud Eestis) (3) realism : on vastureakstioon romantismile, tekib range normeeritus kunstis jm, päevakorral kirjanduses : jutustamine kui maailma vahetu jäljendamine (on ise või midagi muud); tekivad must-do'd, nt kui oled kirjanik, siis pead kindlasti käima Pariisis; elupõhjendustejäljendamine, realismi aluseks prantsuse keelne kultuur. kinnistus 19. sajandi romaanis, seoses kodanliku elulaadi levimisega (nt "Punane ja must") (4) naturalism : on realismi sohilaps; "manifeste", taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu
2. romantism : periodiseering 1790-1830 aastad, ent samas ka lainetena 20. sajandi alguses (Anna Haava luule nt) tekkis individuaalne ja kollektiivne tunnetus (nt rahvusriigid 19 sajandil, rahva hing ja kultuur); saksakeelse kultuuri areng (mõjud Eestis) 3. realism : on vastureaktsioon romantismile, tekib range normeeritus kunstis jm, päevakorral kirjanduses : jutustamine kui maailma vahetu jäljendamine (on ise või midagi muud); tekivad must-do'd, nt kui oled kirjanik, siis pead kindlasti käima Pariisis; elupõhjendustejäljendamine, realismi aluseks prantsuse keelne kultuur. kinnistus 19. sajandi romaanis, seoses kodanliku elulaadi levimisega (nt "Punane ja must") 4
*ülesanded (mida peab tegema), järjekord, aeg, juhised, soorituse fikseerimine (kuidas üles kirjutatakse lapse tulemus/tegevus) (kõikide nende asjadega peab läbiviija arvestama ja läbiviijad peavad tegema neid samamoodi. Siis ka tulemus on objektiivne. *punktide andmine sooritusele, testi koondtulemuse arvutamine Standardiseeritus tähendabki seda, kõik mis testi puudutab ja kogu eelnev (kaks *) on läbi mõeldud ja korralik ning põhjalikult kirjas. Normeeritus kogutud vanusegruppide normid kindlas kultuurirkontekstis. Testidel on kogutud tavaliselt normid, et kuidas lapsed teatud vanuses selles kultuuriruumis vastavad. See tähendab s, et selles konkreetses vanuses nt eestis on läbi viidud sadadel lastel. See sisaldab lapsi mittetublidest tublideni. Selle tulemusel saab ka keskmise teada selle kultuuriruumi jaoks. Nt uurin ühte last, ja siis saan teada, võrrelda seda last keskmisega , mis on eelnevalt juba ära uuritud
Nad jagunevad temperamendi- ja iseloomutestideks ning huvide ja väärtusorientatsioonide testideks. Nõuded psühholoogia testidele – teaduslik test peab olema 1) valiidne ehk tõelevastavus - mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud 2) reliabiilne (usaldusväärne) -andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad 3)normeeritud - testi normid peavad olema loodud. normeeritus on hinnangu kvaliteet!! 4)kordamine peab olema võimalik 5) standardiseeritud -võimaldama kasutamist erinevates kultuurides Testimise kuldreeglid: testimise eesmärgipärasus adekvaatne (st meetodist lähtuv) tõlgendamine usaldusväärne ja kontrollitud mõõtevahend testimine – vaid üks osa hindamisprotseduurist
Elektroonses meedias piirdub u ¨ldkasutatavate m¨arkide arv JIS (Japanese Industrial Standard) koodis esitatutega, kokku 6802 m¨arki--arvult julgelt paar korda rohkem kui normide kohaselt u ¨ldse vaja v~oiks minna. Mandri-Hiina ja Taiwan kasutavad omaette m¨argikodeeringuid, kolme eri kodeeringut on p¨ uu ¨tud u¨htlustada Unicode (UTF-8) kodeeringuga, kuid seegi l¨ahenemine on problemaatiline [ 95]. M¨argiarvu normeeritus on t~osiseks probleemiks n¨aiteks elektroonsete s~onaraamatute puhul, kus kunagi kasutusel olnud kirjapildi nt. tr¨ ukikirja tekstiline esitamine on t¨ulikas v~oi v~oimatugi. Kirjakeele normeeritus on digitaliseeruva meedia eeldusi, erinevalt t¨ahestikulisest kirjast, pole see kanji m¨argis¨ usteemi puhul just lihtne u ¨lesanne ning liialdatud oleks v¨aita et see tee oleks sajandivahetuseks l~opuni k¨aidud.22 Kvantiteedi piirangutest olulisemakski tuleks pidada normeerimise
asjaolud. Erialakeel hõlmab kasutatavate keeleliste vahendite kogumi ja toob nähtavale kõik seni lingvistika poolt metoodilistel põhjustel eristatavad tasandid. Keel, mida spetsialistid omavahel kasutavad, ei saa olla samane keelega, mida nad kasutavad võhikutega. Erialade keelt tuleb varieerida vastavalt kommunikatiivsele situatsioonile. Erialakeeltele peetakse omaseks: selgus ja ühemõttelisus, väljendite formaliseeritus ja normeeritus, rahvusvahelisus. Enamik inimestest puutub kokku nt kantseliidiga v meditsiinilise erialakeelega. Kui ühte väljendit ei mõisteta võib kontekst jääda arusaamatuks. Olukord võib muutuda ebakindlaks, kui arvatakse end mõistvat väljendit ja võhikuna interpreteeritakse tehnilisi termineid teisiti kui spetsialist, nt põhiseaduse art 3 räägib kõikide inimeste võrdsusest. Et selle sisu juristidele sugugi nii selge ei ole, annab tunnistust üle 400 lk kommentaar
annaabi.ee 
