..“, retoorilised küsimused, „kas siis loode ei vääri sündimist?“ jne. Sageli ei kasutanud autorid isegi mitte retoorikat, vaid deklareerisid: „Ma arvan et...“ „Ma leian et...“ – ilma põhjendusteta ei maksa selline ledimine midagi. 2.2. Printsiipide asemel näited. Filosoofiline arutelu on vaidlus vastandlike printsiipide vahel, ilma printsiipideta pole ka universaalset normatiivsust (ka praktiline eetika taotleb probleemide põhist universaalsust). Argumendi rajamine näitele on kiirustatud järeldusena tuntud argumentatsiooniviga. Näited on mõeldud printsiipe iseloomustama, mitte neid asendama. Näide sellisest veast: mitu korda esinenud arutlusskeem a la – kui naine ei soovi last, tema eest hoolitseda, siis saab lapse elu olema halb ja raske, järelikult on abort parem. Kui see näide viia printsiibiks: ilma vanemliku hoolitsuseta
Innovatsioon baseerub uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, eksisteerivate tehnoloogiate uuel kombinatsioonil või muude ettevõtte hangitud teadmiste ärakasutamisel. Üldiselt võiks aga innovatsiooni defineerimisel arvestada nelja dimensiooni sisu (mis on uus?), subjektiivsust (kelle jaoks uus?), protsessi (kust innovatsiooni protsess uudsus algab ja kust lõppeb, milline see protsess on, mis sammudest see koosneb vms?) ja normatiivsust (kas uus tähendab ka majanduslikku edu?). Enne innovatsioonide erinevate liikide käsitlemist tuleb selgeks teha erinevused leiutise ja innovatsiooni vahel. Mõlemad on seotud uue ideega (nt. uus toode, protsess jne), kuid innovatsioon sisaldab lisaks uuele ideele ka selle rakendust/kommertsialiseerimist. Leiutada võib meist igaüks. Hea mõte leiutise näol võib tulla pähe inimesele kasvõi tänaval kõndides. Samas on innovatsioonid siiski seotud ettevõtetega
seonduvate kulutuste jagamiseks ja määratakse kindlaks see, kui palju võivad riik ja ühiskond oma kodanikke hooldada. On raske nõustuda väitega, et seaduslikkust ja hoolekannet puudutavad küsimused oleksid lahendatavad mingi moraalifilosoofilise mudeli abil, kuid ilma mingi teoreetilise aluseta. III Uurigem veel lõpuks küsimust, mis on praktilise probleemide puhul oluline. Tahan mainida kahte asja: normatiivsust ja probleemi teravust. Esimene tähendab seda, et filosoof võtab tõepoolest oma seisukoha asjas, mida ta on käsitlenud, ja teine seda, et käsiteldav probleem on aktuaalne, kindlapiiriline, arutluse objektiks olev ja küllaldaselt tähtis. Näiteks küsimus, kas inimene on oma põhiolemuselt ja üldiselt hea või mitte, ei ole terav probleem. Seevastu küsimus loomade kasutamisest kosmeetikatööstuse piinarikasteks eksperimentideks on terav.
kandideeris. 2.3. Kultuur Filmis olid esindatud kõik kolm kultuurilist komponenti: kognitiivne, normatiivne, materiaalne. Stseen, mis näitas kognitiivust oli näiteks see, kus Driss helistas naisele, kes oli Philippe'iga pool aastat kirjasuhtes olnud. Noormees tõi välja selle, et ta tahab kuulda tema aktsenti ning arutles Põhjas elavate naiste füüsilise atraktiivsuse üle. Normatiivsust näitas stseen, kus Driss hakkas ooperi alguses kõva häälega esineja kostüümi üle naerma, häirides seda tehes enda ümber istuvaid inimesi. Sellega eiras ta norme, mis ühiskonna poolt seatud olid. Materiaalsust näitas aga see kui noormees 12 oma esimese maali tegi ning hiljem kõigi käest küsis, mida nad sellest arvasid ja hiljem selle üle uhkust tundis, kui Philippe selle 11 000 euro eest maha müüs.
läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. Sellel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade iseseisvumisega said raed õiguse luua õigust. Võrreldes lääniõigusega on linnaõigus arenenum, sest linnades on majanduselu arenenum ja komplitseeritum. 1. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Normatiivsust võib justkui samastada üldkohustuslikkusega. Kõiki õiguse allikaid iseloomustab seega nende üldkohustuslik iseloom. Ius non scriptumi perioodi iseloomustas see, et ühel võisid olla ühed, teisel teised tavad ja religioon; õiguse ajaloo tekkega muutub normatiivsuse iseloom aga selliseks, et riigi poolt kirja pandud normid, läbi õiguse allikate, teeb need üldkohustuslikuks kõigile. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud
õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 9. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Nimeta ja kirjelda! Eesti õiguskord põhineb seadusõigusel. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Eesti õigusaktide süsteem: 1) Põhiseadus-riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib riigi ja
tervikuna. See peab eelnema õigusnormi mõistmisele kui õiguse ühe süsteemse elemendi mõistmisele. Juba antiikmaailmast leitakse mõte, et mitte reeglist ei tulene õigus, vaid õigusest luuakse reegel. Järjekindel õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua reegli-normi ainult juhul, kui olemasolevat õigust ennast mõistetakse kontseptuaalselt kui ühtset alget. Nii kujutab õiguse normatiivsus normatiivsust kogu õiguse kontekstis. Õigusnormil on mudeli roll, et arendada edasi teisi õiguse doktrinaalseid mõisteid ja konstruktsioone (nt õigusvõime). 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Pole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid – tuleb eristada „sein” (olema) ja „sollen” (pidama). Saksamaal kasutatakse termineid „õigusnorm” ja „õiguslause” sünonüümidena
sotsiaalse orientatsiooni rolli. Samuti tähendab kultuur ka niisuguse inimkoosluse ühist omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel ning kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Kultuurile on omased 3 peamist komponenti, milleks on kognitiivne, normatiivne ja materiaalne komponent. Kognitiivust iseloomustab mõtlemisviis, tunnetlikkus, näiteks keel, sümbolid, väärtused. Normatiivsust iseloomustab see, kuidas käitutakse, mida iseloomustavad normid ja kombed. Materiaalsust iseloomustab see mida tehakse, mida omakorda iseloomustavad näiteks kunst ja arhitektuur. Filmis „Mandariinid“ oli näha kognitiivseid komponente Ivo käitumises. Tal oli hea taju, mälu ja mõtlemine. Filmis esines keeruline olukord, kus Ivo võttis kaks omavahel vaenulikku inimest enda majja elama, kus kohe alguses soovis üks neist teise ära tappa,
positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2
c) normatiivse ütluse vahel. Kõneakti teoorias normeerimisaktile omane pidev "psühho- füüsiline" käitumine. Norm pole aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitusliku ütluse üks liikidest. Õakt on tekst, ent Õest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks siin lähtekohti. Õe normatiivsust tuleb hinnata seoses inimkäitumisega; seoses sellega, mida inimene on kogenud. Sellega seoses keeleteooria kõrval (keeleakti teooria, keelefilosoofia) tõusetuvad Õe sotsioloogiliste, Õe psühholoogiliste ja muude teooriatega seonduvad küsimused. Normatiivne kommunikatsioon on siis mõistetav ja Õe vallas piisav, kui normide põhjendamise keeleanalüütiliste ja keelefilosoofiliste teooriatega piisavalt arvestatakse. Loomulikult ei
Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide lingvistilisele käsitlusele. Keele abil on võimalik/tuleb norme tundma õppida mitte-lingvistiliselt. Kõneaktiteooria annabki selleks siin lähtekohti. Keeleaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise detsisiooni tähendus. Normi kui detsisiooni saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi mittelingvistilise iseloomu. Õiguse normatiivsust tuleb hinnata seoses inimkäitumisega; seoses sellega, mida inimene on kogenud. Sellega seoses keeleteooria kõrval (keeleakti teooria, keelefilosoofia) tõusetuvad õiguse sotsioloogiliste, õiguse psühholoogiliste ja muude teooriatega seonduvad küsimused. Normatiivne kommunikatsioon on siis mõistetav ja õiguse vallas piisav, kui normide põhjendamise keeleanalüütiliste ja keelefilosoofiliste teooriatega piisavalt arvestatakse.
ülesütlemistähtaja seadusega sätestatud ja KL-s sätestatud ettenähtud pikkuse arvestamata jätmise õiguslikud tagajärjed. Õigusteadlaste hinnangul on seadus seega TsÜS § 2 lõike 1 tähenduses laiem mõiste kui ainult normatiivse tähendusega üldakt ning seaduse mõiste TsÜS § 2 lõike 1 tähenduses hõlmab kõikki normatiivsete õigusaktide hierarhiasse kuuluvaid õiguse allikaid ning kollektiivlepingu(d). (I. Kull lk 464). Seejuures on õigusallikate normatiivsust ja kohustuslikkust aluseks võttes oluline, et seadused on tugevasti kohustavad normatiivsed õiguse allikad ja seadusest alamalseisvad õigusaktid (sh kollektiivleping) nõrgalt kohustuslikud õiguse allikad. (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464, vt EV PS. Kommenteeritud väljaanne (viide 1). ÕIGUSE Tugevalt Nõrgalt Tõlgendamise
annaabi.ee 
