õigusakt · Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Õigusakti kehtivus · Ajaline · Ruumiline · Isikuline Ajaline kehtivus · On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). · Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: · 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. · 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Käskkiri- rakendub kohe peale väljastamist Õigussuhe ja selle elemendid. - Õigussuhe
Vabariigi valitsuse ja ministri määrus jõustub 3. päeval pärast RTs avaldamist, kui määruses ei sätestata hilisemat tähtaega. KOV volikogu ja valituse määrused jõustuvad 3. Päeval pärast avalikustamist, kui määruses pole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Mittenormatiivsed aktid jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis ei sätestata teisiti. KOV üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Sellel reeglil on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda selgesõnaliselt sätestavad, kui seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva õigusega on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla Âja linnavalitsusel. Määruse jõustumine ·Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus ·Ajaline ·Ruumiline ·Isikuline Ajaline kehtivus ·On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). ·Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: ·1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. ·2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Ruumiline e territoriaalne kehtivus ·On määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Õigusakt võib kehtida kogu riigi territooriumil või ainult selle teatud osas.
Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7
Seaduse avaldamine - 43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni – (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir – on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kehtivus aja möödudes kaotab akt juriidilise jõu. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks, seda tehakse kas 1. Eraldi aktiga, mille sisu ongi ainult seni kehtinud akti kehtetuks tunnistamine või 2. Uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega. 2
Seaduse avaldamine - 43 Normatiivakti kehtivuse kolm dimensiooni  (alates lk 72 õigusõpetus) 1. Ajaline piir  on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega, jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Seadus jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ei sätesta teistmoodi. Suurtemate seaduste puhul on jõustumise aeg märgitud seaduses eneses. Jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kehtivus aja möödudes kaotab akt juriidilise jõu. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks, seda tehakse kas 1. Eraldi aktiga, mille sisu ongi ainult seni kehtinud akti kehtetuks tunnistamine või 2. Uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega. 2
kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Korraldus on ühekordse iseloomuga. Käskkirjadel on mittenormatiivne iseloom. Normatiivaktide kehtivus. Iga normatiivakt omab õiguslikku ehk juriidilist jõudu teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Normatiivakti kehtivuse kolm aspekti: 1. Ajaline – kehtivuse piirid on määratletud akti enese kehtima hakkamisega ja kehtivuse lõppemisega. Üldprintsiibina pole jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu. Selles reeglis on kaks erandit: a. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. b. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakt lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisega selleks
Täidesaatva riigivõimu (valitsuse ja kohaliku omavalitsuse) üldaktide jõustumiseks on kehtestatud teine kord  nimelt valitsuse määrused ja ministri määrus jõustuvad aga juba kolmandal päeval pärast Riigi teatajas avaldamist, kui määruses endas ei ole määratud muu tähtaeg. Sama aeg (3 päeva) jõustumiseks on ette nähtud ka kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrustel. Reeglina ei ole jõustunud normatiivaktil tagasi ulatuvat jõudu, st et selle jõustunud akti regulatsioon ei laiene nendele juriidilistele aktidele, mis leidsid aset enne selle akti jõustumist. Ei saa inimest vastutusele võtta sellise teo eest, mis pandi toime enne selle seaduse jõustumist. Kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on need seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, seadusandja peab silmas pidama, et seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustusi ja õigusi?????
Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse korraldus, peaministri korraldus ja ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist (nt ei saa võtta inimest vastutusele kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Siin on aga kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustust ega piirata õigusi;
Vabariigi valitsuse ja ministri määrus jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teisiti. Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Üldprintsiibina jõusunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Normatiivakti lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Kui uus akt ei kehtesta vana kehtetuks, on tegu kollisiooniga
on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit: 1) Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi.
kehtib hilisem akt; kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit:  Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt piirata kohustusi ega õigusi. Kasutatakse varalise suhte reguleerimisel.
Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse korraldus, peaministri korraldus ja ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist (nt ei saa võtta inimest vastutusele kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Siin on aga kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustust ega piirata õigusi;
annaabi.ee 
