1.Vaatleme tasapinda kahe dielektrikute vahel. Esimese keskkonna parameetrid on = 2 ja ja teise keskkkonna parameetrid on = 4. Elektrivalja tugevuse vektor esimeses dielektrikus võrdub 10 V/m ja moodustub 2-nurga piiri tasapinna normaaliga. Leida vektorite , , , ja amplituudid. (Oletame, et piiri pindlaeng puudub). 1 F 0 = 10 -9 36 m tg 2 2 = tg1 1 1 = 20° 2 4 2 = arctan( tan 1 ) = arctan( tan 20°) = 10°31' 1 2 Vastavad tangensiaal- ja normaalkomponendid E sin 20° = 1 E1 = sin 20° E1 = sin 20° 10 = 3,42V / m E1 E
nimetatakse valguskiirus. Ühtlases ehk homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Joonisel 1 on antud valguskiire peegelduse skeem peegelpinnal PP. Langev valgusekiir AB langeb langemispunkti B, kuhu on tõmmatud normaal n (mõtteline ristsirge pinnaga). Nurka langeva kiire ja normaali vahel nimetatakse langemisnurgaks ja tähistatakse ga (ABn). Peegeldunud kiir BC moodustab normaaliga peegeldumistnurga . Peegeldumisseadus on järgmine. Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed: =. Kui kiir läheb ühest keskkonnast teise, siis keskkondade lahutuspiiril LP ta murdub. Langev kiir AB moodustav normaaliga n langemisnurga ja murdunud kiir BC moodustab normaaliga murdumisnurga . 30.Valguse murdumisseadused Langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunki kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas.
(pöördemomendi m) rakenduskohas 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav joonkoormus? Iga (ühtlase) joonpöördemomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril kaldsirgena 3.12. Määratlege nihkepinge! sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda) 3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama sisepinna nihkepinge ja normaalpinge? Nihkepinge on suunatud piki detaili sisepinda (pinna normaaliga risti) 3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? väändepinged = kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje; lõikepinged = kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel). 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne sisepinnad! Positiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt Negatiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) suubub sellesse pinda 3.16
joonis 1 C 27 Joonisel 1 on antud valguskiire peegelduse skeem peegelpinnalt PP. Langev valgusekiir ( edaspidi kiir, langev kiir ) AB langeb langemispunkti B , kuhu on tõmmatud normaal - n (mõtteline ristsirge pinnaga). Nurka langeva kiire ja normaali vahel nimetatakse langemisnurgaks ja tähistatakse - ga.( ABn ). Peegeldunud kiir BC moodustab normaaliga peegeldumisnurga . Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. = Kui kiir läheb ühest keskonnast teise, siis keskkondade lahutuspiiril - LP (joon. 2) ta muudab oma liikumissuunda ehk murdub. Langev kiir AB moodustab normaaliga n langemisnurga ja murdunud kiir BC moodustab normaaliga murdumisnurga . Esimesest keskkonnast tulevat kiirt nimetatakse langevaks kiireks ja teise keskkonda tunginud kiirt aga murdunud kiireks.
paralleelne antud jõududega suunatud suurema jõu poole. Tema suurus võrdub komponentide suuruste vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis. Rakendame kehale jõu mille mõjusirge läbib punkti ja moodustab selles punktis pinna normaaliga nurga. Meid huvitab missuguse nurga väärtus korral jääb keha tasakaalu. Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal
paralleelne antud jõududega suunatud suurema jõu poole. Tema suurus võrdub komponentide suuruste vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis. Rakendame kehale jõu mille mõjusirge läbib punkti ja moodustab selles punktis pinna normaaliga nurga. Meid huvitab missuguse nurga väärtus korral jääb keha tasakaalu. Jõu rakendamisel ilmneb hõõrdejõud ja täiendab normaalreaktsioon. Kui keha ei liigu siis peavad need jõud oelma tasakaalus. Koonus mille tipp asetseb punktis ja mille telg ühtib sellest pinnast tõmmatud pinnanormaaliga ning mille tipunurgaks on hõõrdenurk. Selliselt saadud koonust nim hõõrdekoonuseks. Kui mõjusirge asetseb väljaspool koonust siis puudub tasakaal
Sirgete ristseisu tunnused: 1) Sihivektorid on risti. 23. Tasandi normaal. Tasandi võrrand ruumis. Kahe tasandi vastastikused asendid. Tasandi normaal iga vektor, mis on risti tasandi mistahes vektoriga (n = (nx=A; ny=B;nz =C) Tasandi vôrrand ruumis: 1) Ax + By + Cz + D = 0. 2) Viimase saamislugu: (M0X)*n = 0 nx(x-x0) + ny(y-y0) + nz(z-z0) = 0. 24. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis: 1) Paralleelsed: sihivektor risti tasandi normaaliga ja ei ole ühiseid punkte 2) Ühtivad: tasandi normaal on risti sihivektoriga, kôik sirge punktid sobivad tasandi vôrrandisse 3) Lôikuvad: sihiketor ei ole risti tasandi normaaliga (risti juhul kui sihivektor kollineaarne tasandinormaaliga) 25. Ellips (mõiste, kanooniline võrrand). Ellips teist järku joon, mille iga punkti kauguste summa kahest fikseeritud punktist (fookusest) on konstantne. X(x;y) suvaline punkt joonel; F1 ja F2 fookused |F1X| + |F2X| = const. = 2a. e
Jooned orienteeritakse: *geograafilise e. tõelise asimuudi järgi.*magnetilise põhja-lõunasuuna järgi. *tsooni kesk- e. telgmeridiaani või x-telje suhtes. 1.)Astronoomiliste vaatluste või güroskoopiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaani tasand loodjoone suhtes ja astronoomilise meridiaani suund saadakse geoidi pinna horisontaaltasandil 2.)Geodeetiliste mõõtmiste põhjal määratakse meridiaanitasand maaellipsoidi normaaliga antud punktis ning geodeetilise meridiaani suund saadakse ellipsoidi horisontaaltasandil. 3.)Magnetiline põhja-lõunasuund määratakse maastikul kompassi või bussooli magnetnõela abil. Kaardilehtede orienteerimiseks nim sellest tegevust, kus selle kaardi pööramise tulemusel langevad kaardil olevate joonte suunad kokku või on parall vastavate joontega maastikul (*samajooneliseo-ti kasutami*punkto-d kasutamine*Bussoli järgi). Tõeline asimuut on
Teoreetilisest Iga jõusüsteemi saab esitada peavektori ja mehaanikast: peamomendi kaudu Sisejõudude peavektorit ja peamomenti Sisejõu projektsioonid kesk-peateljestikus kirjeldatakse projektsioonidena keskpeateljestikus (Joon. 7.1), mis on määratud sisepinna keskpeateljestiku (yz- Sisepind teljestik) ja sisepinna normaaliga (x-telg): My z Qz · pikijõud N mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; Pinnakese · põikjõud Qy ja Qz mõjuvad N pinnakeskmes piki sisepinda Mz Qy x Kesk-
80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg p2 m2 v2 0,4446kg m/s m 0,0145kg suund y - telje negatiivses suunas v1 1,30m/s JÕUIMPULSS 3. 200-grammine pall põrkub vastu seina nii, et nurk , mille palli trajektoor moodustab seina normaaliga, on pärast põrget samasugune. Palli kiirus on 5 m/s, põrke aeg 0.05 s, on 60 kraadi. Arvutada löögi keskmine tugevus (s.o. jõud). m 200g v 5m/s J mv2 m v1 m(v 2 v1 )m F v 2 cos v1cos t 0,05s t t t t
Nihkepingete olemus Eelnevast: Pinge = sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinnal) Nihkepinged sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda). Nihkepinge (tangentsiaalpinge): · on suunatud piki detaili sisepinda (pinna normaaliga risti); · näitab materjalikihte sisepinna sihis üksteise suhtes nihutatavate sisejõudude intensiivsust. Nihkepinged jagunevad (üldiselt) vastavalt koormusolukorra mõjule (Joon. 3.10): · väändepinged = kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje; · lõikepinged = kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel).
2.14): · normaalpinged = kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga; · nihkepinged = kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti. Normaalpinge Nihkepinge F Välisjõud F Välisjõud Normaaliga risti sisejõud Normaalisihiline sisejõud Sisepinna normaal Sisepinna normaal (varda telg) (varda telg)
Heli liigne neeldumine on sama vastuvõetamatu kui heli vähene neeldumine. Heli peegeldumine Helilaine võib pinnalt peegelduda või hajuda, olenevalt pinna iseloomust, suurusest ja suhtest helilaine pikkusega. Suhteliselt siledalt ja lainepikkusega võrreldes suurelt pinnalt peegelduvad helid ühes kindlas suunas. Kusjuures langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga ja langeva laine ning peegeldunud laine telg asuvad ühes tasapinnas peegelpinna normaaliga. Need reeglid võimaldavad projekteerijal teadlikult määrata helilaineid peegeldavate pindade orientatsiooni saalis. Heli peegeldumise nähtusi kasutatakse näiteks teadlikult suurtes kontserdi- ja teatrisaalides vastavate akustiliste ekraanide projekteerimisel. 18. Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel
S-B seadus annab soojusvoo Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega väärtuse, mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp. lang on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. Eristatakse kahte normaaliga n. E0 0 T 4 w / m 2 suunda: Pärivoolusuund ja Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset suurenemist pole vedelate soojusvahetite temperatuuride vahe alla 15 oC, soovitatav on gaasidel 50-80 5,67 10 8 absoluutselt musta keha o
TD voolamise mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund 38.Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on põhivõrrand: M=Fc/v= ·Fc=const < statsionaarse on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna kütuse kahjulik komponent, mis vähendab kütteväärtust, voolavuse pidevuse võrrand, tingimus M=const. Meid normaaliga n. Seadus: abs. musta keha kiirgusvoog on suurendab põlemis-gaasi mahtu, halvendab süttimist jne. huvitab adiabaatiline voolamine, st. soojusvahetust ei Kütuse niiskus koosneb välisest e. mehaanilisest ja toimu, antud juhul, keha voolab torus nii kiiresti, et võrdline abs. temp-i neljanda astmega. Eo=oT4 , sisemisest e
vähene neeldumine. Heli peegeldumine Helilaine võib pinnalt peegelduda või hajuda, olenevalt pinna iseloomust, suurusest ja suhtest helilaine pikkusega. Suhteliselt siledalt ja lainepikkusega võrreldes suurelt pinnalt peegelduvad helid ühes kindlas suunas. Kusjuures langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga ja langeva laine ning peegeldunud laine telg asuvad ühes tasapinnas peegelpinna normaaliga. Need reeglid võimaldavad projekteerijal teadlikult määrata helilaineid peegeldavate pindade orientatsiooni saalis. Heli peegeldumise nähtusi kasutatakse näiteks teadlikult suurtes kontserdi- ja teatrisaalides vastavate akustiliste ekraanide projekteerimisel. 18. Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel · kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel
keskkonna füüsikalisi omadusi iseloomustav suurus ja sõltub temperatuurist. A teguri väärtuste jaoks on koostatud tabelid erinevate temperatuuride juurdes. 16.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet või halli keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo väärtuse, mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna normaaliga n. Seadus: abs. musta keha kiirgusvoog on võrdline abs. temp-i neljanda astmega. Eo=oT4 , =E/Eo- nim. mustsuse astmeks. On erinevatel kehadel ja materjaalidel katseliselt kindlaks määrtud ja toodud tabelites. Nt: oksüdeerunud sile raud =(100-500C) 0,72-0,84; poleeritud alumiinium =0,04-0,06; lumi = 0,8 valguskiirgust peegeldab hästi, aga infrapunakiirgust neelab täiega, vesi = 0,96 17.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas.
anuma põhjale avaldub p=Fr/S=mg/S. Seega saame p=Vg/S=hSg/S=gh ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega. Samal sügavusel avaldab vedelik sama suurt rõhku ka anuma külgseintele ja isegi vertikaalselt üles. Pindala vektor on vektor, mille moodul võrdub pinnatüki pindalaga, suund aga ühtib selle pinna normaaliga. Loeng 8 · Absoluutne temperatuuriskaala. Absoluutse (Kelvini) temperatuuriskaala nullpunkt 0K vastab temperatuurile -273°C, mis on isobaaride (V=0) lõikepunktiks t°-teljega. Kraadi suurus Celsiuse ja Kelvini skaalal on sama (defineeritud vee kolmikpunkti kaudu 1K=1/273,16). Absoluutne temperatuur (K) T=t°C+273. · Tasakaaluline olek. Olekuvõrrand annab seose gaasi olekuparameetrite p, V ja T vahel
70000 km http://et.wikipedia.org/wiki/Van_Alleni_kiirgusv%C3%B6%C3%B6nd 28. Voolukontuuri magnetmoment. Voolukontuur homogeenses (voolukontuurile mõjuv jõumoment ja kontuuri potentsiaalne energia) ja mittehomogeenses magnetväljas. Magnetdipooli lihtsaimaks mudeliks on lõpmata väike tasapinnaline voolukontuur. Seda voolukontuuri iseloomustab magnetmoment pm, mille moodul võrdub S* I* n(vektor) (I — voolutugevus kontuuris, S — kontuuri pindala), siht on määratud voolukontuuri tasandi normaaliga n ja suund kruvireegliga. pm ei sõltu kontuuri kujust. Magnetiline dipool pm tekitab ruumipunktis r välja, mis polaarkoordinaatides on esitatav järgmiselt: teisest failist: pm = I*S*n, kus I on voolutugevus läbi kontuuri, S on kontuuri pindala ja n on kontuuri pinnanormaal. Magnetmoment pm proovib pöörata kontuuri nii, et magnetmoment ja induktsioon oleksid samasuunalised. Kõik süsteemid tahavad saavutada väikseimat pot. energiat
kohta. olema lisaks jõule veel üks vektoriaalne suurus. See võib olla vaid pindala - sel juhul oleks võimalik kirjutada näiteks . Niisiis peab füüsikas pindala olema suunatud suurus - vektor. Aga seda ta ju ongi - igal pinnatükil on kindel ruumiline orientatsioon, mida väljendab temale tõmmatud ristsirge e. normaal. Pindala vektoriks loemegi vektorit, mille moodul võrdub pinnatüki pindalaga, suund aga ühtib selle pinna normaaliga. Millisesse suunda kahest võimalikust on vektor suunatud, on meie endi otsustada. See suund on kokkuleppeline, nagu pöörleva liikumise aksiaalvektoreilgi. Kui jutt on anumasse suletud gaasi rõhust, võetakse pinna vektori suund väljapoole. Et rõhumisjõu suund on samuti anumast väljapoole, peab rõhk olema alati positiivne suurus (rõhkude vahe muidugi mitte!). Pinnatükk dS vektorina
annaabi.ee 
