Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas, kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel). Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus, hüperlipeemia, piimhape, bronhilihaste toonuse langus, näärmete sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika
Topiramaadi toimed lühiajalisel kasutamisel metamfetamiini kasutamisel tekkivale subjektiivsele meeleolule Metamfetamiini kuritarvitamist peetakse USA-s tähtsaks ja kasvavaks probleemiks, kuna sellega seostatakse vaimset haigestumist, vägivalda ja HIV-nakkuse levikut. D- metamfetamiinist sõltuvad käitumuslikud häired on põhjustatud ajukoores ja keskajus dopamiini, serotoniini ja veidi ka norepinefriini (noradrenaliini) taseme tõusust tänu nende neuromediaatorite presünaptilise tagasihaarde inhibeerimisele ja suurenenud vabanemisele. Metamfetamiini sõltuvuse raviks võiks sobida aine, mis vähendab dopamiini neurotransmissiooni ajukoores ja keskajus. Üheks selliseks aineks on topiramaat, mida on kasutatud alkoholi, nikotiini ja kokaiini sõltuvuse raviks. Uuringu käigus sooviti teada saada, kas topiramaat võrreldes platseeboga võib vähendada
tõenäosusega kaasa tuua hüpertensiivse kriisi (abnormaalselt kõrge vererõhk), kui tarvitada liigselt või tarbida üheaegselt türosiini-rikaste toitudega (nagu laagerdunud juust või pähklid) või erinevate stimuleerivate ravimitega Teised o Bupropioon – levinuim; minimaalsed seksuaalsed kõrvalnähud, sobib hüpersomniaga patsientidele, kuid suurendab krambihoo riski; aktiveeriv – blokeerib serotoniini ja norepinefriini tagasihaaret. o Desvenlafaksiin o Mirtazapiin – suurendab isu ja kaalu, sobilik alakaalus ja vanematele inimestele ning eriti raske depressiooniga patsientidele o Trazodoon – kõrge sedatiivsusega, sobib insomnia alla kannatavatele patsientidele. o Venlafaksiin – sarnane efekt bupropiooniga, kuid puudub kõrgenenud krambihoo oht o Kasutatakse sageli, kui SSRId mingil põhjusel ei toimi Meeleoluhäirete stimulandid
Nikotiini poolt avaldatav mõju võib olla kasulik erinevatel spordialadel seega arvatakse, et sportlased kuritarvitavad nikotiini. Kerge treeningu korral aktiveerib nikotiin sümpatoadrenaalsüsteemi, mis suurendab südame löögisagedust, vasokonstriktsiooni (veresoonte ahenemine), tõstab vererõhku ning tõstab tsirkuleerivate katehoolamiinide taset. Nikotiin suurendab lihaste verevarustust ning lipolüüsi (rasvade lagundamine), see on tingitud epinefriini ja norepinefriini kõrgenenud tasemest vereringes ning N- kolinoretseptorite tegevusest rasvkoes. Erinevate inim– ja loomkatsetega on leitud nikotiini poolt indutseeritud kognitiivsete funktsioonide sealhulgas mälu, õppimisvõime, reaktsioonikiiruse ning peenmotoorika paranemist. Kuigi nikotiinil on täheldatud ergogeenset mõju on see ka ülimalt sõltuvust tekitav aine. ETANOOL Alkohol on enim kasutatud ja kuritarvitatud sõltuvust tekitav aine maailmas. Alkohol
tähtsad ilmutused, mõnikord unenägija salajaste soovide varjatud täideminek, mida ta pole ärkvelseisundis eneselegi tunnistanud. (Parker, Parker 2000: 19) 1.1. Unenägude tekkimise füüsiline protsess Unenägude nägemise protsess toimub ajutüves ja seda kontrollivad kaks neurotransmitterit, mis lülitavad unenägusid sisse ja välja. ,,Sisselüliti" kasutab unenäo alustamiseks atsetüülkoliini ning ,,väljalüliti" selle lõpetamiseks norepinefriini ja serotoniini. Kui kaks viimati mainitud kemikaali on pärsitud, võimaldab atsetüülkoliin elektriliste signaalide saatmist ajukoorde. (Norepinefriin ja serotoniin on vajalikud ka informatsiooni jäädvustamiseks pikaajalisse mällu, mis võib seletada, miks me suurema osa unenägudest unustame. Et need kaks kemikaali on unenägude nägemise ajal pärsitud, ei saagi unenägusid pikaajalises mälus säilitada.) Ajutüve
Keha oskab ennast paljus ise kaitsta: tolm ajab köhima, kuumus higistama, vastuvõtmatu toit oksendama jne. Kuid psüühika on kaitsetu, lastes end kergesti tasakaalust välja viia, mis avaldub enesetunde halvenemise, valuaistingute, ülepingete, südamehäirete või immuunsüsteemi nõrgenemisega. 80% haigustest on pikaajalise stressi tagajärg. Frustratsioon, ebakindlus ja pinge põhjustavad neerupealiste hormoonide norepinefriini ja hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaaziga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007) Massaazi soodne toime seisneb lihaspinge vähendamises, lihastoonuse tõstmises ning vere- lümfiringe parandamises. Lihastesse kuhjunud jääkaineid, nagu näiteks süsihappegaas,
sünapsipilust kiiresti. Atsetüülkoliin toimib neurotransmitterina paljudes sünapsites, sealhulgas neuromuskulaarses sünapsis. Atsetüülkoliinesteraas lagundab sünapsipilusse vabastatud atsetüülkoliini kiiresti äädikhappeks ja koliiniks. Viimane transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali, kus teda kasutatakse atsetüülkoliini varude taastamiseks resünteesi teel. Norepinefriin on neurotransmitteri rollis näiteks sümpaatiliste närvide lõpmetes. Norepinefriini sünapsipilus ei lagundata, ta transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali ning akumuleeritakse seal sünapsipõiekestes. Osa norepinefriinist aga lammutatakse keemiliselt ensüümi monoamiini oksüdaas (MAO) toimel. Mõnedele neurotransmitteritele leidub rohkem kui üht tüüpi retseptoreid. Sellest tulenevalt võib üks ja sama neurotransmitter, seondudes erinevate retseptoritega, postsünaptilisel membraanil esile kutsuda depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooni
soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas - permissiivne toime. G reguleerivad kaudselt,aga jõuliselt lihaste talitlust. G põletikuvastane ja allergilisi reaktsioone alandav efekt,pärsivad antikehade sünteesi. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses. Siin süntesitakse androgeene e mees-suguhormoone,kus olulisem testosteroon (koores prod.vähe),nõrgema toimega,ent suuremal hulgal prod.Dehüdroepiandrosteroon-DHEA
tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, kuid soodustab samas kaaliumi ja vabade vesinikioonide eritumist uriini 2. Glükokortikoidid näiteks kortisool, ainevahetuslik efekt seisneb glükoneogeneesi stimuleerimises maksas 3. meessuguhormoone ehk androgeene (testosteroon- iseloomulik tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime) Neerupealise säsi hormoonid epinefriini ehk adrenaliini ning norepinefriini ehk noradrenaliini. Neid koos nimetatakse: katehhoolamiinid. Kilpnäärme hormoonid: Kaltsitoniin: toimib peamiselt luude suhtes, stimuleerides kaltsiumi ladestumist luudes, on oluline luukoe normaalseks talitluseks ja arenguks. Kaltsitoniinil kaltsiumi kontsentratsiooni langetav efekt veres. Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormooni (PTH): mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toime on suunatud Ca2+ kontsentratsiooni suurendamisele veres.
aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas - permissiivne toime. G reguleerivad kaudselt,aga jõuliselt lihaste talitlust. G põletikuvastane ja allergilisi reaktsioone alandav efekt,pärsivad antikehade sünteesi. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses. Siin süntesitakse androgeene e mees- suguhormoone,kus olulisem testosteroon (koores prod.vähe),nõrgema toimega,ent suuremal hulgal prod.Dehüdroepiandrosteroon-DHEA. Mehel enamus androgeene pärinevad munanditest, kuid
depressioon, valu, nauding, aga ka vaimsed protsessid, nagu mõtlemine, seisne- vad närviimpulsside liikumises mööda teatud närvivõrgustikku. Monoamiinide funktsioon on reguleerida närviimpulsside vastavat liikumist, seega mõjutades nimetatud vaimseid protsesse. 107 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB! Poolt: Pärast jooksmist ja ujumist kõrgenenud norepinefriini ja serotoniini tase ajus. Kaudsed uuringud inimestega (vereplasma ja uriini kaudu) näitavad epinefriini kuni 600% suurenemist pärast kestvat füüsilist tegevust. Vastu: Inimkatsetes on aju aktiivsuse uuringud kõne all olevast aspektist lähtu- des raskendatud. Koormusejärgsed muutused veres ei peegelda täpselt koormuse ajal ajus toimuvat.
uneseisundi tekkimine. Inimese une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse neuronite energiaressursse. Aju tarbib hapnikku une ajal umbes sama palju kui ärkvelolekus, kuid verd rohkem. Une ajal toimub närvisüsteemi teatud osades aktiivne ainevahetus. Rahuliku une ajal toimub aju ainevahetuse ja verevoolu vähenemine, kuid see kiireneb kiire une ajal. Rakutuuma „locus coeruleus´e“ aktiivsus, mis toodab norepinefriini ja oluliselt vastutab inimese virguse ja meeleolu püsivuse tagamise, on REM-une ajal pidurdunud. Inimene enamasti näeb REM-une ajal unenägusid. Inimese ärkveloleku ajal tekivad erinevaid närviimpulsse ( ehk aktivatsioonipotentsiaale ) pidevalt juurde ja need ei kao ära. Sellega kaasneb ka neuronite sünapsite juurdekasv või sünapsite tugevuste kuhjumine. Kuid närviimpulsse ei saa ajus olla lõpmatult palju ( näiteks ruumi puuduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
